Sirvi Autor "Kalmus, Kalmer (koostaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Antibiootikumiravi juhend produktiivloomade, kodulindude ja kalade raviks(Maaeluministeerium; Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Piret (koostaja); Mõtus, Kerli (koostaja); Kask, Kalle (koostaja); Aasmäe, Birgit (koostaja); Jeremejeva, Julia (koostaja); Tähepõld, Katrin (koostaja); Kalmus, Kalmer (koostaja); Päkk, Priit (koostaja)Ravijuhend on üldtunnustatud töövahend, mis annab juhiseid põllumajandusloomade antibakteriaalseks raviks ning seeläbi võimaldab parandada nii osutatavate veterinaarteenuste kui lõppkokkuvõttes loomse toidu kvaliteeti. Reeglina keskendub ravijuhend ühele haigusele või seisundile ning sisaldab soovitusi selle haiguse või seisundiga loomade ravimiseks. Ravijuhend põhineb parimal kättesaadaval tõendusmaterjalil (kliinilisel tõendusmaterjalil, rahvusvahelistes ajakirjades publitseeritud teadusuuringutel ja olemasolevatel kohalikel uurimisandmetel) ning on loomaarstidele abiks nende igapäevases töös. Ravijuhendite koostamisel on arvestatud riigi oludega, loomaarstiteenuse korraldusega ning õigusaktidest ja muudest juhenditest tulenevate reeglitega. Samuti lähtutakse ravijuhendites kulutõhususe printsiipidest. Antibiootikumiravi juhised on koostatud mikroobide resistentsuse tekkimise vähendamist silmas pidades. Antibiootikumiravi juhendis on kasutatavad toimeained jagatud kolme klassi. Esimese valiku (1. valik) moodustavad toimeained, millega tuleb diagnoositud haiguse ravi alustada. Esimese valiku antibiootikumide kasutamine võib toimuda ilma bakteriaalse diagnoosita ning kliiniliste tunnuste põhjal. Teise valiku antibiootikumide kasutamine on lubatud juhul, kui haigust põhjustavatel mikroobidel on esimese valiku antibiootikumide suhtes tekkinud resistentsus, resistentsuse teke peab olema kinnitatud laboratoorse analüüsiga. Antibiootikumitundlikkuse määramine kas looma või karja tasandil on vajalik, halb kliiniline ravivastus (ilma laborianalüüsi kinnituseta) ei ole piisav põhjendus teise valiku antibiootikumide kasutamiseks. Kolmanda valiku antibiootikumide kasutamine on lubatud erandjuhtudel, kui tegemist on esimese ja teise valiku antibiootikumide suhtes tekkinud resistentsusega. Halb kliiniline ravivastus ei ole piisav argument kolmanda valiku antibiootikumide kasutamiseks. Rutiinne kolmanda valiku antibiootikumide kasutamine karjas eeldab piisava andmestikuga tõenduspõhist analüüsi. Antibiootikumiravi juhendi eesmärk on: • anda soovitusi bakteriaalsete infektsioonide tõhusaks raviks • soodustada antibiootikumide ohutut, efektiivset ja ökonoomset kasutamist • vähendada antibiootikumiresistentsuse tekkimist • soodustada mikrobioloogiliste analüüside kasutamist enne ravi alustamistKirje Veise sõrahaiguste ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Kalmer (koostaja)Veiste lonkamine on põhjustatud valust. Lonke avastamise järgselt ei tohi alustada antibiootikumiravi, vaid veise lonkamist põhjustav sõrahaigus tuleb sõra läbivaatuse teel kindlaks määrata. Seda saab teha ainult lehma fikseerimisel sõravärkimispukis. Tallahaavandist, valgejoonehaigusest ja teistest mittenakkuslikest sõrahaigustest tingitud lonke korral ei ole näidustatud antibiootikumiravi, vaid sõrahaiguse kõrvaldamiseks tuleb kasutada ravivärkimist. Valuvaigistite kasutamine on näidustatud. Bakteriaalsed sõrahaigused on interdigitaalne flegmoon ehk sõramädanik ning digitaalne dermatiit ehk Mortellaro haigus. Sõramädaniku diagnoosmise järgselt on kohene antibiootikumiravi vajalik. Sõrahaiguste tekkepõhjused tuleb karjas kindlaks teha ja kõrvaldada. Bakteriaalsete sõrahaiguste vältimiseks tuleb tagada hea laudahügieen ning läbi viia regulaarset sõrahooldust ning sõradesovanne. Sõradesovannide kasustamine peab olema korrektselt ja õigesti korraldatud.