Sirvi Autor "Kaja, Karel" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aegjärkse raie mõju männikute alustaimestikule(Eesti Maaülikool, 2023) Kaja, Karel; Tullus, Tea (juhendaja)Järjest rohkem tekitab ühiskonnale muret laialdane lageraie teostamine metsades. Heaks alternatiivseks lahenduseks küpsete metsade majandamisel on teiste turberaieviiside kõrval aegjärkne raie. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida aegjärkse raie mõju männikute alustaimestikule. Töös uuritakse seitsme katseala inventeerimisandmete põhjal muutusi, mis toimuvad peale aegjärkset raiet puhma-rohurinde ja samblarinde liigirikkuses ning liigilises koosseisus. Lisaks tehti välitööde käigus igal püsiprooviruudul puhma-rohurinde kohalt poolsfäärifoto, mida kasutati valgustingimuste hindamiseks. Andmed koguti ühtekokku 96-lt püsiprooviruudult 9-10. aastal pärast raie algust. Kogutud andmeid võrreldi juhendaja poolt enne raiet, 1 aasta peale raiet ja 3-4 aastat peale raiet kogutud andmetega. Töö tulemustest selgus, et raiega põhjustatud häiringu ja valgustingimuste muutuse tõttu osad liigid taanduvad ning juurde lisanduvad valguslembesed pioneerliigid, kuid ca 10 aastat peale raiet on soontaimede ja sammaltaimede arv suurem kui enne raie algust. Lisandunud oli 22 soontaimeliiki ja 4 sammaltaimeliiki, ent samblarinde üldkatvus vähenes oluliselt. Lisaks selgus, et aegjärkse raiega metsa majandamine sobib harilikule mustikale ja harilikule pohlale. Muutused pooleli olevate ja lõpetatud raiealade taimestikus olid üldiselt sarnased, kuigi lõpetatud alade liigiline koosseis erines oluliselt pooleli aladest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et aegjärkne raie on säästev raieviis, mis sobib palumetsades hästi alternatiiviks lageraiele, säilitades looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust.Kirje Alustaimestik ja puurinne endisele põllumajandusmaale istutatud kuuse-kase sega- ja puhtpuistutes(Eesti Maaülikool, 2025) Kaja, Karel; Tullus, Tea (juhendaja); Täll, Kristjan (juhendaja); Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolKäesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida alustaimestiku liigirikkust, katvust ja koosseisu hariliku kuuse (Picea abies) ja arukase (Betula pendula) sega- ja puhtpuistutes ning hinnata puistutüübi, mulla- ja valgustingimuste mõju taimestiku näitajatele. Samuti analüüsitakse, kas segapuistute taimestiku mitmekesisus on suurem kui puhtpuistutes ning võrreldakse kuuse ja kase kasvu puht- ning segapuistutes. Taimestiku, keskkonnategurite ning puurinde andmed koguti viieteistkümnelt katsealalt. Iga puistutüübi (puhtkaasik, puhtkuusik, kuuse-kase segapuistu) kohta inventeeriti viis katseala. Töö tulemustest selgus, et puhtkaasikutes on rohurinde katvus suurim ja kuusikutes madalaim ning samblarinde puhul on täpselt vastupidi. Puit-, roht- ja sammaltaime liikide ning tüvesammalde arv puistutüübiti oluliselt ei erinenud. Puurinde võrdluses selgus, et segapuistus avaldab kase konkurents kuuse kasvule negatiivset mõju ning kuuse kasvutulemused on puhtpuistus paremad kui segapuistus, samas kasel on keskmise rinnasdiameetri aastane juurdekasv segapuistus oluliselt suurem kui puhtpuistus. Kuuse osakaal puistus mõjutab rohu- ja samblarinde katvust ja koosseisu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuusk ja kask sobivad endistele põllumajandusmaadele metsa rajamiseks nii koos kui eraldi ning sellistes puistutes on arvestatav elurikkus, kuid konkreetsete liigirühmade koosseis ja mitmekesisus sõltuvad rajatud puistu liigilisest koosseisust.