Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Kaasik, Riina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    Kirje
    Põllumajanduslik entomoloogia : Õpik kõrgkoolidele
    (Eesti Maaülikool, 2024) Metspalu, Luule; Kruus, Eha; Kaasik, Riina; Mürk, Anne; Nurme, Karin; Mänd, Marika; Veromann, Eve; Karise, Reet; Ploomi, Angela; Raimets, Risto; Merivee, Enno; Jõgar, Katrin; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Taimetervise õppetool
    Sissevaade põllumajandusputukate kirevasse maailma.
  • Pisipilt
    Kirje
    Põllumajandusmaa mitmekesisus
    (Eesti Maaülikool, 2019) Veromann, Eve; Kaasik, Riina; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Taimetervise õppetool
    Põllumajandusmaastiku kasutamise intensiivistumine on põhjustanud drastilise bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja pool-looduslike elupaikade kadumise (Butchart jt, 2010; Geiger jt, 2010). Oluliselt on suurenenud põldude pindala ja kasvanud erinevate agrokemikaalide kasutus. Põllumajanduse intensiivistumine on toonud kaasa elurikkuse ja põllumajandusmaastiku mitmekesisuse vähenemise, eriti just erinevate pool-looduslike alade ja koosluste kadumise tõttu (Benton jt, 2003; Geiger jt, 2010; Robinson ja Sutherland, 2002; Tscharntke jt, 2005). Pool-looduslike ja mitteharitavate alade kadumine lihtsustab radikaalselt maastikku ja vähendab ökosüsteemi funktsioneerimist, mille tõttu väheneb ka ökosüsteemi teenuste pakkumine (Cardinale jt, 2012). Põllumajanduse vaatevinklist on olulisemateks biootilisteks ökosüsteemi teenusteks tolmeldamine ja kahjuritõrje. Tolmeldamisest sõltub 1400 peamisest põllukultuurist koguni 80%. Näiteks rapsi saak ja ka kogutulu suurenes kuni 40% kui põldudel tegutses arvukalt tolmeldajaid, samas kui pestitsiidide kasutamine vähendas oluliselt nii tolmeldajate arvukust kui ka saagi suurust (Catarino jt, 2019). Mitmekesiste õistaimedega rohuribade lisamine nisupõllule vähendas viljakukkede poolt tehtavat kahju koguni 61%, kahjuri vastsete arvukus langes 40% jäädes allapoole majandusliku tõrjekriteeriumi lävendit ning seega vähendas pestitsiidide kulu (Tschumi jt, 2016). Teisalt leitakse ka, et ökosüsteemi teenustele ei ole õiglane anda rahalist vääringut ja lisaks pole see praktikas kergesti teostatav (Sall jt, 2012). Saamaks osa neist ökosüsteemiteenustest, mida pakuvad tolmeldajad ja röövtoidulised lülijalgsed tuleb neile tagada vajalik keskkond kogu elutsükli läbimiseks. Paljud lülijalgsed vajavad mitmekesist elupaika, sest eri kasvustaadiumitel võivad olla väga erinevad nõudmised/vajadused elupaigale. Nii näiteks vajavad tolmeldajad lisaks pesitsuspaikadele ka toidubaasi ja talvituskohti ning röövtoidulised putukad lisaks toiduallikale ka varje-, elu- ja talvituspaiku. Põllumajandusmaastik, kus domineerivad lühiajalised kultuurid ja puuduvad pool-looduslikud alad ei suuda toetada tootmist oluliste ökosüsteemiteenustega, sest pidev mullaharimine ja agrotehniliste tööde läbiviimine hävitab kasurite varje-, toitumis-, talvitumis- ja elupaiku, samuti ei paku suured monokultuursed põllud stabiilset toiduallikat kogu vegetatsiooniperioodi vältel (Burns, 2014). Pool-looduslikel kooslustel on kriitiline roll nii taime- kui ka loomapopulatsioonide alalhoidmisel ja agroökosüsteemide funktsioneerimisel (Tscharntke jt, 2012). Just pool-looduslikud kooslused pakuvad kasulikele lülijalgsetele, varje-, elu- ja talvitumispaiku ning varustavad neid toiduallikatega väljaspool põllukultuuride õitsemisaega, mistõttu nad suudavad põllumajandusmaastikul põllukultuure tolmeldada ja kahjureid hävitada (Holland jt, 2016). Kuna tegemist on keerulise ning väga paljusid faktoreid ja muutujaid sisaldava uurimisteemaga, siis on maastiku mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste pakkumise seosete uurimustes saadud ka väga erinevaid tulemusi. Näiteks on leitud, et kasulikele lülijalgsetele ebasobiv põllumajanduspraktika (künd, laialdane pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste kasutamine) vähendab pool-looduslike alade positiivset mõju või on pool-looduslike alade hulk liiga väike ja nende paiknemine maastikul ebasoodne kasurite toetamiseks (Rusch jt, 2011; Thies ja Tscharntke, 1999). Põllumajandusmaastikul asuvad pool-looduslikud alad on olulised ka taime- ja loomapopulatsioonide säilitamisel, seetõttu on neil oluline roll elurikkuse säilitamisel ja ka ökosüsteemide funktsioneerimisel (Grashof-Bokdam ja Langevelde, 2005; Tscharntke jt, 2012).
  • Pisipilt
    Kirje
    Utilizing tritrophic interactions to develop sustainable plant protection strategies for oilseed rape
    (Eesti Maaülikool, 2014) Kaasik, Riina; Veromann, Eve (advisor)
    Oilseed rape is one of the most important cruciferous crops grown in Europe and other parts with a temperate climate. Today, conventional agricultural practices rely heavily on chemical inputs, which have negative side effects on the environment and pesticides also lose their efficiency. This study investigated 1) the attractiveness and impact plant species and nitrogen fertilisation have on M. aeneus and its parasitoids and 2) the impact of nitrogen fertilisation on volatile organic compounds’ emission. The aim was to gain knowledge on how to manipulate M. aeneus’ abundance through their preferences. The feeding and oviposition preferences of M. aeneus and its parasitoids were studied on plants from the genus Brassica, Sinapis, Eruca, and Raphanus (Capparales: Brassicaceae). The results showed that although M. aeneus oviposit and/or feed on all studied plant species, their attractiveness differed. During the green-yellow bud stage S. alba and B. nigra were the most attractive. For oviposition, species of the genus Brassica were preferred over S. alba and E. sativa but not over R. sativus. The larval abundance was generally higher on B. napus although, depending on year the attractiveness of B. nigra was almost the same or even higher. The plant species also influenced the number of buds used for oviposition by M. aeneus. The clutch size was smaller on R. sativus compared to Brassica species. Larval survival rate was studied on all plant species but dead larvae were found only on R. sativus and E. sativa. The attractiveness of R. sativus was comparable to B. napus and one third of larvae failed to survive. The influence of plant species was also confirmed for third trophic level, parasitoids, and their species composition. The percentage of parasitized larvae was equal or higher than on B. napus on all plant species but E. sativa and R. sativus. Four species of parasitoid were found: Tersilochus heterocerus, Phradis morionellus, Diospilus capito and one unidentified species with low occurrence (<1%). Fertilisation also had impact on both pest and parasitoids, probably via VOC emission, which also differed with N fertilisation levels. Larval abundance was the highest on moderate and high nitrogen levels and the lowest at on zero fertilisation level which was attractive to parasitoids. The highest emission rates were for acetic acid, 3-carene, α-pineen and bensoealdehüüdi and emission rates of several VOCs increased with nitrogen fertilisation. The abundance of M. aeneus larvae was positively correlated with emission rates of 3-carene, limonene and indole while β-pinene, (E,E)-α-farnesene, benzaldehyde, methylbenzoate linalool were inhibitory for M. aeneus oviposition. These results show probabilities to use environmental friendly pest management systems for M. aeneus, to collect larvae to certain areas on the field where the trap crop can be destroyed in case of high pest abundance. By using mechanical destruction, it can also be used in organic farming. Brassica nigra and S. alba have potential for conventional trap cropping to prevent damage caused by overwintered M. aeneus adults. The lethal effect of R. sativus on M. aeneus was shown for the first time. Brassica nigra was attractive for oviposition which can be used to influence the next generation. The biological control-assisted trap cropping on B. napus can be promoted by using B. nigra and B. juncea, but also B. rapa and S. alba. By increasing the abundance and species diversity of parasitoids the damage caused by M. aeneus could be kept below economic threshold levels therefore decrease environment pollution. Such precautionary methods can be used in integrated and organic farming. Pest and parasitoid abundance could also be manipulated by optimising nitrogen fertilisation. By using moderate nitrogen input the pressure on the environment could be reduced and the crop might become less attractive to the pest.