Sirvi Autor "Kaasik, Allan (toimetaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Biogaasi tootmine ja kasutamine : käsiraamat(Eesti Põllumeeste Keskliit, 2009) Eesti Põllumeeste Keskliit; Normak, Argo (toimetaja); Vollmer, Elis (toimetaja); Orupõld, Kaja (toimetaja); Kaasik, Allan (toimetaja); Kask, Ülo (toimetaja)Kirje Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses : [juhend](Keskkonnaministeerium, 2013) Keskkonnaministeerium; Kaasik, Allan (toimetaja); Kiiman, Heli (toimetaja); Oinus, Nelly (toimetaja); Pitk, Peep (toimetaja); Tamm, Kalvi (toimetaja)Veiseid on Eestis kasvatatud piima-, liha- ja veoloomana juba aastasadu. Minevikus peeti veist ka sõnniku kui orgaanilise väetise produtseerijat. Praegusel ajal on intensiivse veisekasvatuse peamisteks eesmärkideks piima- ja liha tootmine. Toodangu produtseerimisel (sünteesimisel) ei kasuta veised söötades sisalduvaid toitaineid täielikult, jääkained väljutatakse organismist rooja ja uriiniga. Intensiivse veisekasvatuse ja keskkonna vahelised vastuolud avalduvad selgepiirilisemalt sõnnikumajanduse korralduse kaudu. Intensiivne ja samas ka keskkonnasõbralik veisekasvatus lähtub heast põllumajandustavast 12 sõltudes söötmisstrateegiast, mille kaudu on võimalik mõjutada produtseeritava sõnniku kogust ja toiteelementide sisaldust; sõnniku käitlemise- (eemaldamine loomapidamishoonest), ladustamise- (sõnnikuhoidlad), töötlemise- (kääritamine biogaasireaktoris jms.) ja laotamise tehnoloogiast. Peale ülalnimetatu on teiseks probleemseks saaste liigiks lenduvad lämmastikuühendid ning ka intensiivse tootmise tulemusena tekkivad jäätmed (silo pakkematerjalid jms.), reovesi, müra- ja lõhnasaaste. Samuti tuleb tähelepanu pöörata ökonoomsele keskkonnaressursside, eeskätt energia ja vee tarbimisele. Intensiivse majandamise korral võivad sõnnikust pärinevad toitained kujuneda potentsiaalseks keskkonna saasteallikaks. Peamisteks riskifaktoriteks ümbritsevale keskkonnale on sõnnikus sisalduvad lämmastikuühendid (emissioon atmosfääri ammoniaagi ning lämmastiku oksiididena loomapidamishoonetest, sõnnikuhoidlatest ning sõnniku laotamisel, samuti lekkimine sõnnikuhoidlatest ning leostumine sõnniku laotamisel pinna- ja põhjavette). Lisaks lämmastikule on keskkonna saasteallikaks fosfor ja kaalium nende sattumisel pinna- ja põhjavette lekkivatest sõnnikuhoidlatest ning sõnniku laotamisjärgsel leostumisel. Tulenevalt EL direktiivi 2003/35/EC (Reduction of national emissions of certain atmospheric pollutants) täiendamise eelnõust on Eesti võtnud kohustuse vähendada ammoniaagi emissiooni aastatel 2020 kuni 2029 ühe protsendi võrra aastas ning alates aastast 2030 kaheksa protsenti aastas.