Sirvi Autor "Kaasik, Allan (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 6 6
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Microbiological composition of the air in dairy farms using different types of bedding(Eesti Maaülikool, 2023) Välipakka, Emilia Anna Sofia; Aland, Andres (juhendaja); Kaasik, Allan (juhendaja); Praakle, Kristi (juhendaja)Bedding material is one of the fundamental elements of animal housing environment, as animals like to spend a significant amount of time on it. The main interest in previously published studies concerning bedding materials has been in laying comfort, milking performance, and stall hygiene. Surprisingly, the present understanding of the bedding material's effect on the microbiological quality of the air is scarce. This study aimed to compare microbiological air quality in two free-stall dairy cattle farms using different kinds of bedding materials – peat and sawdust. Both of the study farms (Farm A = peat; Farm B = sawdust) were visited three times from spring 2022 to winter 2023. The air samples were collected by using two different methods: sedimentation and filtration. In total, 30 sedimentation samples and 72 filtration samples were collected. To apply the sedimentation method, five agar plates were placed on a polystyrene box at a height of one metre from the floor surface, after which all plates were opened for a specified time. Filtration samples were collected by using a portable air sampler (Sartorius AirPort MD8). The air samples were taken to the microbiology laboratory and cultivated on four types of growth media (Columbia agar, Columbia blood agar, MacConkey agar, and Sabouraud dextrose agar) to identify mesophilic bacteria, pathogenic bacteria, Gram-negative and enteric bacteria, and also fungal species. According to the results of the study, the two investigated bedding materials caused different microbial composition of the air. The results indicate that the bedding material may substantially affect the microbial composition of the air and thus the quality of the animal housing environment, but the field needs relevant studies more.Kirje Mikrokliima mõju kultide sperma liikuvusnäitajatele Eesti Tõusigade Aretusühistu Seemendusjaamas(Eesti Maaülikool, 2025) Karp, Marietta; Leming, Ragnar (juhendaja); Kaasik, Allan (juhendaja); Kreela, Jaanika (juhendaja)Käesolevas bakalaureusetöös uuriti mikrokliima mõju kultide sperma liikuvusnäitajatele Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaamas. Andmeid mõõdeti, koguti ja analüüsiti kahest erinevast sektsioonist – uuest ja vanast 2024. aasta suvel ning 2024/2025. aasta talvel. Töö eesmärk oli selgitada sektsioonide mikrokliima erinevusi ning hinnata nende võimalikku mõju kultide sperma liikuvusnäitajatele. Analüüs keskendus temperatuurile, suhtelisele õhuniiskusele, CO₂ kontsentratsioonile ja temperatuuri/õhuniiskuse indeksile (THI). Sperma kvaliteedi hindamisel võeti arvesse koguliikuvust, otseliikuvust ja spermatosoidide liikumiskiirust. Tulemused näitasid, et temperatuur avaldas statistiliselt olulist mõju sperma liikuvusnäitajatele, eriti vanas sektsioonis. THI ja CO₂ kontsentratsiooni mõju ei olnud statistiliselt olulised. Uues sektsioonis säilis stabiilsem mikrokliima, mis soodustas paremat spermakvaliteeti. Töö tulemused võivad aidata parandada seemendusjaama keskkonnajuhtimist ja kultide viljakust.Kirje Mikrokliima parameetrid sporthobuste tallides talveperioodil(2015) Peterson, Maria; Kaasik, Allan (juhendaja)Antud magistritöö eesmärk oli uurida kahe sporthobuste talli mikrokliima parameetreid, siseparameetrite seost välise ilmastikuga ning ka talli siseseid seoseid. Samuti lähtuti töös tallide ehituslikest iseärasustest ning töökorraldusest. Töö eesmärgiks oli ka soovituslike mikrokliima parameetrite vahemike välja toomine, mida saaks kasutada Eesti seadusandluses. Käesoleva lõputöö materjal on kogutud aastatel 2014-2015 talveperioodil Eesti kahest sporthobuseid pidavast tallist. Mikrokliima parameetrid, mida töö käigus mõõdeti olid õhutemperatuur, - suhteline niiskus ja - liikumise kiirus, valgustatus, müra ning erinevate gaaside ja peenosakeste kontsentratsioon. Õhutemperatuur (tallis A r = 0,94; tallis B r = -0,51), - suhteline niiskus (tallis A r = 0,65; tallis B r = 0,93) ning - liikumise kiirus (tallis A r = 0,96; tallis B r = 0,92) sõltusid otseselt väliskliima parameetritest. Välisuste ning ventilatsiooni väljatõmbešahti vahetus läheduses erinesid tulemused õhutemperatuuri, suhtelise õhuniiskuse ning õhu liikumise kiiruse osas teistest talli piirkondadest. Valgustatus oli mõlemas tallis väga kesine (tallis A keskmiselt 15 lx ning tallis B 12 lx). Talli B näitel oli õhutemperatuuri ning süsihappegaasi kontsentratsiooni vahel keskmise tugevusega seos (r = 0,65). Suhtelise õhuniiskuse ja peenosakeste kontsentratsiooni vahel ilmnesid väga vastakad seosed. Tallis A oli keskmise tugevusega negatiivne seos (r = -0,71) ning tallis B keskmise tugevusega positiivne seos (r = 0,52). Töö tulemusena välja toodud mikrokliimaparameetrite vahemikke on võimalik kasutada sporthobuste talle käsitlevas seadusandluses.Kirje Õrre- ja puurikanala mikrokliima parameetrite võrdlus ning mikrokliima mõju munatoodangule Linnu Talu OÜ näitel(Eesti Maaülikool, 2018) Kurvits, Eve; Kaasik, Allan (juhendaja); SöötmisteadusMikrokliimal on oluline mõju põllumajanduslindude toodangule ning organismide füsioloogilisele reaktsioonile. Munakanade pidamisel kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid, seetõttu esineb ka mikrokliima näitajate vahel erisusi. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida puuri- ja õrrekanala mikrokliima vahelisi erinevusi. Mikrokliima näitajad mõõdeti kaks korda igal aastaajal Linnu Talu OÜ-s, mille käigus koguti andmeid puuri- ja õrrekanala õhutemperatuuri ja –suhtelise niiskuse ning ammoniaagi-, süsihappegaasi-, metaani-, divesiniksulfiidi- ning peenosakeste sisalduse kohta. Lisaks koguti andmeid mõõtepäevade väliskliima näitajate, lindude arvu ja munatoodangu kohta. Uurimustöö käigus selgus, et puuri- ja õrrekanala temperatuuri, õhuniiskuse-, ammoniaagi-, süsihappegaasi- ja peenosakeste sisalduse vahel esines erinevus. Puurikanala mikrokliima oli stabiilsem kui õrrekanala mikrokliima, mis võis tuleneda allapanu kasutamisest ja stabiilselt suurematest ventilatsioonimahtudest õrrekanalas. Käesolevas magistritöös avaldasid mikrokliima näitajad lindude munatoodangule minimaalset mõju. Esinesid teatavad korrelatsioonid munatoodangu ja mikrokliima parameetrite vahel, kuid kuna andmeread olid suhteliselt lühikesed, siis on konkreetsete järelduste tegemine ennatlik. Varasemalt läbiviidud uuringutes on jõutud järeldusele, et mikrokliima parameetrid mõjutavad lindude munemisintensiivsust.Kirje Piimakarjafarmide pidamistingimuste mõju vasikate jõudlusele, tervisele ja heaolule(Eesti Maaülikool, 2022) Klein, Carmen; Aland, Andres (juhendaja); Kaasik, Allan (juhendaja)Vasika pidamistingimustel, sh ümbritseval sisekliimal on oluline mõju tema tervisele, jõudlusele ja heaolule. Seetõttu tuleb vasikatele tagada optimaalne keskkond, kus nad suudaksid jääda terveks ja kasvada suureks. Kirjanduse andmetel on hingamisteede haiguse tekkes nii vasikate kui ka täiskasvanud loomade puhul oluline roll õhu kvaliteedil. Et ennetada veiste hingamisteede haigusi, on laudas hädavajalik korrektne ventilatsioonisüsteem. Parimaks lahenduseks peetakse loomulikku ventilatsiooni, millele on lisatud positiivse / (üle)rõhuga torusüsteem. Uuringu eesmärgiks oli võrrelda kahe vasikalauda sisekliimat ja selle seost hingamisteede haiguste levimusega. Uurimustöösse kaasati kaks Tartumaal asuvat lauta, mille ventilatsioonisüsteemid olid erinevad. Farmis Y kasutati ainult loomulikku õhutust, farmis X oli juurde lisatud ülerõhuga torusüsteem. Andmeid koguti järgmiste sisekliima näitajate kohta: temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, peenosakeste hulk ja gaaside − süsihappegaasi, vingugaasi, metaani, vesiniksulfiidi ning ammoniaagi − kontsentratsioon. Lisainformatsioonina registreeriti väliskliima vaatlusandmed ning teave vasikate pidamise ning haigestumise kohta. Kogutud andmete analüüsi tulemusena leiti, et mõõdetud muutujate ning vasikate haigestumise vahel on nõrgad seosed ning neid ei saa pidada statistiliselt olulisteks. Selle tõenäoliseks põhjuseks on vaatluskuude ja farmide vähesus. Kõige rohkem seostusid haigestumisega sise- (r = −0,30) ja välistemperatuur (r = −0,36), õhu liikumise kiirus (r = −0,29), peenosakeste koguhulk ja osakeste suurusega PM10 osakaal (r = 0,28)Kirje Sisekliimat mõjutavate parameetrite mõõtmine ja normatiividele vastavuse hindamine poegimis- ning vabade ja tiinete emiste sigalas(2015) Zirk, Mailis; Traumann, Ada (juhendaja); Kaasik, Allan (juhendaja)Eestis alustati seakasvatusega 17. sajandi alguses, sel ajal oli tähtis sigade kiire nuumamine. Piimatootmise kõrval on seakasvatus tähtsuselt teine loomakasvatusharu. Mitme loomaliigi kasvatamine ühes ettevõttes oli tol ajal kombeks. Kuid nüüdseks on toimunud tootmise intensiivistumine ning ühes ettevõttes keskendutakse korraga ühele loomaliigile. Üha enam jälgitakse lauda sisekliimat, kuna see mõjutab nii loomi kui talitajat. Mõjutavateks teguriteks peetakse loomapidamisviisi, söötmis- ja sõnnikueemaldustehnoloogiat ning väliskliimat. Uurimustöö eesmärgiks oli mikrokliimaparameetrite (õhutemperatuuri, -suhtelise niiskuse, – liikumise kiiruse, ammoniaagi ning süsihappegaasi) mõõtmiste läbi viimine poegimis- ja vabade ning tiinete emiste sigalas. Tulemusi analüüsiti ning võrreldi Soomes ja Euroopa Liidus kehtestatud normidega.