Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Kaart, Tanel (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Emiste emade vanuse mõju sigimis- ja produktiivsusnäitajatele
    (Eesti Maaülikool, 2025) Kostina, Anastasia; Jeremejeva, Julia (juhendaja); Kaart, Tanel (juhendaja); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool
    Karja täienduseks jäetava emise valik on võtmetähtsusega sigimis- ja tootmisnäitajate parandamisel. Emise geneetiline potentsiaal, sigimisajalugu ja jõudlus mõjutavad otseselt karja tootlikkust. Esmapoegijate sigivusnäitajad on tavaliselt madalamad, sh väiksem pesakonnasuurus ja madalam järglaste sünnikaal võrreldes mitmendat korda poeginud emistega. Samas on erineva poegimiskorraga emiste tütarde tootmisvõimekust seni vähe uuritud. Käesoleva töö eesmärk on võrrelda esmapoegijate ja mitu korda poeginud emiste tütarde sigimis- ja produktiivsusnäitajaid ning võrrelda farmide produktiivsusnäitajad, vastavalt selllele kas karja täienduseks jäetakse enim esmapoegijate või mitmendat korda poeginud emiste tütreid. Uuringus kasutati Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli 2014 – 2023 aasta andmeid ning võrdlusesse kaasati karja täienduseks jäetud 53 383 emise tütart. Emiste tütred jaotati kolme poegimiskorra rühma: 1; 2. – 5. ja ≥6. Käesoleva töö tulemuste põhjal võib väita, et esmapoeginud emiste tütarde sigimis- ja produktiivsusnäitajaid olid alates teisest poegimiskorrast oluliselt paremad kui mitu korda poeginud emistel – rohkem elusalt sündinud ja võõrutatud põrsaid ning väiksem imikpõrsaste hukkumise osakaal (p < 0,001). Surnult sündinute osakaal ei olnud mõjutatud millisest pesakonnast emis oli pärit (p = 0.581). Esmapoeginud emiste tütred püsisid aga vähem aega karjas kui mitu korda poeginud emiste tütred. Suhteliste aretusväärtuste võrdlus näitas, et esmapoeginud emiste tütardel oli viljakuse suhteline aretusväärtus (VSAV) keskmiselt +1,0 punkti võrra kõrgem kui 2.–5. poegimiskorra ja +1,5 võrra kõrgem kui 6. või hiljem poeginud emiste tütardel. Jõudluse suhtelise aretusväärtuse (JSAV) puhul oli erinevus vastavalt –0,2 ja +1,1 ning koondaretusväärtused (KSAV) olid esmapoeginud emiste tütardel kõrgemad keskmiselt +0,5 ja +1,6 võrra võrreldes teiste poegimiskordade emiste tütardega. Lisaks selgus, et farmides, kus karja täiendati suuremas osakaalus esmapoeginud emiste tütardega, olid poegimistulemused (kokku sündinud, elusalt sündinud ja võõrutatud põrsaste arv) keskmiselt paremad, eriti hilisematel poegimistel. Kokkuvõtvalt töö tulemused viitavad, et esmapoeginud emiste tütarde kasutamine karja täienduseks võib suurendada farmi tootlikkust, ent nende lühem karjas püsimise aeg tingib vajaduse hinnata selle valiku pikaajalist tõhusust ja majanduslikku otstarbekust.
  • Pisipilt
    Kirje
    Valitud nakkushaiguste levik koertel viie Eesti väikeloomakliiniku andmetel perioodil 01.01.2022-01.06.2023
    (Eesti Maaülikool, 2024) Kull, Anette; Kupper, Ave (juhendaja); Kaart, Tanel (juhendaja)
    Koerte nakkushaiguseid põhjustavad erinevad viirused, bakterid, parasiidid ja seened. Nakkushaigused võivad levida nii kaudsel kui otsesel viisil, näiteks koertevahelisel kontaktil, aerosoolidena, fomiitide ja vektorite vahendusel. Käesoleva uuringu peamiseks eesmärgiks oli kaardistada Eestis viies väikeloomakliinikus diagnoositud koerte nakkushaiguste levikut keskendudes kuuele infektsioonhaigusele - babesioos, borrelioos, anaplasmoos, leishmanioos, leptospiroos ning parvoviirus. Andmeid koguti patsiendikaartidega perioodil 01.01.2022-01.06.2023 ning need jagati laiali viide Eesti väikeloomakliinikusse - Eesti Maaülikooli väikeloomakliinik, Loomade Kiirabikliinik, PetCity Lõunakeskuse ja Rannamõisa loomakliinikud ning Tartu Väikeloomakliinik. Kokku kogunes andmeid 54 haigusjuhtumi kohta. Uuringus selgus, et enim diagnoositi 17 kuu jooksul borrelioosi haigusjuhtumeid (n=23, 42,59%) ning valdavalt oli tõugudest esindatud berni alpi karjakoer (n=9). Anaplasmoosi juhtusid registreeriti 13 (24,07%), leptospiroosi 11 (20,37%), parvoviirust 4 (7,41%), babesioosi 2 (3,7%) ning leishmanioosi 1 (1,85%) haigusjuhtu. Babesioosi ning leishmanioosi diagnoosiga patsientide puhul selgus, et kõik patsiendid olid varasemalt välismaal reisinud. Sellest tulenevalt on tõenäosus, et nakatumine toimus reisimise ajal. Diagnoosimismeetoditest oli borrelioosi, leptospiroosi ning anaplasmoosi puhul enim kasutusel Idexx SNAP kiirtestid. Uuringu tulemused olid kooskõlas kirjanduses leiduvate andmetega.