Sirvi Autor "Jarne, Diana" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Ehitusõiguse pindala tuvastamine Ehitisregistri ja Eesti topograafia andmekogu andmetel(Eesti Maaülikool, 2022) Jarne, Diana; Kall, Tarmo (juhendaja); Ilsjan, Veronika (juhendaja)Maa väärtuse ajakohane teave on riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtjate jaoks turuhinna määramisel maahalduse kõigis aspektides igapäevaselt vajalik, kuid selleks on vaja usaldusväärset teavet kogu maa kohta, et korraldada regulaarselt maa korralist hindamist ehk masshindamist. Piirkondades, kus turg on aktiivne ja tegemist on kõrgete väärtustasemetega rakendatakse ehitusõiguse mudeli kaudu hindamist ehitusmaa rühma kuuluvatel katastriüksustel. Ehitusmaal ehitusõiguse mudeli järgi hindamiseks on vaja tuvastada katastriüksuse ehitusõiguse pindala, aga seda ei ole üheski andmekogus kajastatud. Saadaolevate andmete hulk ja kvaliteet tagavad hindamise täpsuse. 2022. aasta maa korralise hindamise metoodika väljatöötamise käigus koostati metoodika ehitusõiguse pindala leidmiseks suletud brutopinnana detailplaneeringute ja ehitisregistri andmete alusel lähtudes 2001. aasta maa korralises hindamise metoodikast. Metoodika väljatöötamise käigus analüüsiti töö autori poolt Eesti Topograafia Andmekogu andmete kasutamise võimalusi ehitusõiguse pindala leidmiseks, mis on käesoleva magistritöö teemaks. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, millised on võimalused ehitusõiguse pindala tuvastamiseks katastriüksusele Eesti topograafia andmekogus olevate andmete alusel võrreldes ehitisregistri andmetega ning millisest andmeallikast saab usaldusväärsemaid suletud brutopinna andmeid või tuleks neid suletud brutopinna leidmiseks kombineerida. Teema on aktuaalne, kuna kaugseire andmete kasutusele võtmine võib tagada andmete ühetaolise kasutamise, selguse ja õigsuse. 2022. aasta korralisel hindamise metoodika osas on otsused tehtud, kuid töös leitud järeldused võivad toetada järgmise (2026. aasta) maa korralise hindamise metoodika arendusi. Eelmisel korralisel hindamisel tuvastati ehitusõigus hooneregistri ja detailplaneeringute info põhjal, kuid ei ole teada, et oleks teostatud sellesarnast uurimust. Andmekogumismeetodina kasutatakse Ehitisregistri ja Eesti topograafia andmekogus olevate andmete väljavõtteid, mis saadi 2021. aasta II poolaastal andmepäringu teel. Digiteeritud detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste andmed saadi Maa-ametist. Arvuliste näitajate andmeid töödeldi ja analüüsiti programmis Microsoft Excel. Ehitisregistri andmekogus olevaid avalikke andmeid võrreldi Eesti topograafia andmetega, Google Maps veebipõhise kaarditarkvara - ning Maainfo kaardirakenduse infoga. Ehitusõiguse erinevused üksikobjektide tasemel olid katastriüksustel üsna suured. Ehitisregistris andmete kasutatavus ehitusõiguse pindala tuvastamiseks on päris hea ulatudes 99,6%. Parima täpsusklassi suletud brutopinda sai arvutada erinevates versioonides 99- 99,2% valimile. III täpsusklassi valemi järgi suletud brutopinda sai leida 99,2% valimist. IV täpsusklassi valemi järgi sai suletud brutopinda arvutada ainult 33,4% valimile. Suletud brutopinna mahu võrdlemisel oli väiksem II täpsusklassi alusel arvutatud suletud brutopinna maht. Eesti topograafia andmekogus andmete kasutatavus ehitusõiguse pindala tuvastamiseks on vahemikus 96,3-97,5% valimist. Ehitisregistri ja Eesti topograafia Kõrguse M kaudu arvutatud hoonete suletud brutopinna maht on 26% Ehitisregistril väiksem. Eesti topograafia 3D Kõrguse kaudu arvutatud hoonete suletud brutopinna maht on 30% Ehitisregistril väiksem. Ehitisregistri ja Eesti topograafia R Kõrguse kaudu arvutatud hoonete suletud brutopinna maht on 9% Ehitisregistril suurem. Hoonepõhise võrdlemise tulemused on ebaühtlasemad. Töö eesmärk täideti, sest selgitati välja, millised on võimalused ehitusõiguse pindala tuvastamiseks katastriüksusele Eesti topograafia andmekogus olevate lähteandmete alusel ning leiti, et on mõistlik nendes olevat informatsiooni kombineerida Ehitisregistri andmetega. Selgitati välja Ehitisregistris olevate lähteandmete olemasolu ehitusõiguse tuvastamiseks ja suletud brutopinna täpsusklassi arvutamise erinevused. Lisaks saadi teada realiseeritud ja potentsiaalse ehitusõiguse jagamisel katastriüksusele tekkinud probleemidest. Andmete usaldusväärsuse kindlakstegemiseks tuleb teha täiendavaid uuringuid mõlema andmebaasi andmete osas nii objektipõhiste mõõtmistega kui ka objektipõhise dokumentatsiooni andmete võrdlemisel Ehitisregistris olevate andmetega.