Sirvi Autor "Ilves, Risto (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 38

Alternatiivkütuste põlemisprotsess vabalthingavas diiselmootoris
(Eesti Maaülikool, 2020) Põldaru, Rauno; Ilves, Risto (juhendaja)
Maailmas on hakatud rohkem kasutama alternatiivseid kütuseid, et vähendada keskkonna saastumist, näiteks esimese põlvkonna biodiislikütust (FAME) ja teise põlvkonna biodiislikütust (HVO), ühtlasi ka gaaskütuseid (CNG ja LPG). Erinevate kütuste kasutamine mootorites mõjutavad nende põlemisprotsessi ja efektiivsust. Seetõttu on käesoleva magistritöö eesmärgiks uurida alternatiivkütuste põlemisprotsessi vabalthingavas diiselmootoris. Selleks on püstitatud järgnevad ülesanded: anda ülevaade diiselmootori tööpõhimõttest ja põlemisprotsessist, diiselmootoris kasutatavatest alternatiivkütustest ja nende kasutamisest, välja töötada metoodika põlemisprotsessi analüüsimiseks ning analüüsida katsemõõtmistest saadud tulemusi. Katsemõõtmised on teostatud EMÜ mootorite katselaboris, kus on tehtud mõõtmised diislikütusega, FAME, HVO ja LPG ning CNG paralleelselt diislikütusega (50/50). Mõõtmised on tehtud mootori kiirusel 2300 p/min ja koormustel 10%, 50%, 75% ja 100% ning mõõdetavateks parameetriteks olid põlemisrõhk, kütusekulu ja pöördemoment. Uuringu tulemustest selgus, et gaaskütuste kasutamine paralleelselt diislikütusega suurendab süüteviivist, samuti on põlemisefektiivsus väiksem kui puhta diislikütusega v.a 100% koormusel. Põlemisrõhk on CNG ja LPG kasutamisel suurem kui puhtal diislikütusel. HVO kütusel on süüteviivis oluliselt väiksem kui diislikütusel ja põlemisprotsess on kiirem.
Automootori juhtploki signaalid CAN-võrgus
(2015) Külaots, Lembit; Ilves, Risto (juhendaja)
Antud uurimustöö eesmärk on CAN-võrgu ehituse ja talitluse tundma õppimine. CAN-võrgu ehituse uurimisel õpitakse tundma võrgu struktuuri ja selle erinevaid komponente. CANvõrgu funktsioneerimise uurimisel tutvutakse CAN-protokolli ja selle omadustega. CANvõrgus edastatud signaalide mõõtmisega uuritakse nende kuju, pingenivoosid. Uurimustöö kirjeldav osa on parema ülevaate saamiseks illustreeritud jooniste ja skeemidega. Signaali analüütilises osas on esitatud mõõtmistulemused tabelina ja graafikuna.
Bioetanool 2-taktilise L-kategooria mootorsõiduki kütusena
(Eesti Maaülikool, 2017) Loodus, Kristjan; Küüt, Keio (juhendaja); Ilves, Risto (juhendaja); Põllundus- ja tootmistehnika
Üha enam liikleb meie ümber kahetaktilisi mootorsõidukeid, mille väljalaskegaasid reostavad keskkonda ja kahjustavad inimeste tervist. Eelnevalt on küll uuritud teoreetiliselt bioetanooli kasutamist kahetaktilistes mootorites, kuid praktilised katsetused puuduvad. Töö eesmärgiks on uurida ja analüüsida bensiini ja 96,7%-lise bioetanoolkütuse heitmeid keskkonnas. Bioetanooli kasutamiseks tehti vajalikud muudatused mootori efektiivseks töötamiseks ning katsemasin kinnitati mootorratta rakise abil dünostendile Dynojet 224xLC. Heitgaaside andmeid mõõdeti heitgaaside analüsaatoriga Bosch BEA 350 ning summuti temperatuuri mõõtmiseks kasutati infrapuna termomeetrit HoldPeak HP- 420. Katse andmeid koguti kindlatel kiirustel ning võrreldi bioetanooliga ja bensiiniga saadud tulemusi. Katse tulemusena kujunes välja, et võrreldes bensiiniga vähenesid bioetanooli kasutades mootori pöörded, summuti temperatuur, vingugaasi ja lämmastikoksiidi sisaldus, kuid mootori võimsus suurenes ja süsihappegaasi sisaldus tõusis. Töö tulemuste põhjal võib väita, et bioetanool kütust kasutades vähendatakse keskkonna saastet ning säästetakse inimeste tervist, kuna ohtlike heitmete hulk vähenes oluliselt.
Bioetanooli ja õli segamise katseseade
(2014) Varusk, Joosep; Ilves, Risto (juhendaja); Küüt, Arne (juhendaja)
Lõputöö eesmärgiks seatud bioetanooli ja õli segamise katseseadme projekteerimine Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi mootori katselaboris on täidetud. Katseseade on uue lahendusega ning on mõeldud kasutamaks labori tingimustes. Antud töös on täidetud järgmised ülesanded: 1. Antud ülevaade mootoritest kasutatavatest alternatiivkütustest ning nende segudest. 2. Pakutud välja katseseadme uudne lahendus. 3. Projekteeritud bioetanooli ja õli segamise katseseade. 4. Valmistatud projekteeritud katseseade. 5. Viidud läbi katsetused katseseadmega. 6. Kontrollitud segatud kütustesegude vastavust nõutud tingimustele. Katseseadme testimise käigus selgus, et seade peab olema väga heade hermeetiliste omadustega, kuna pihustamisel tekib peenfraktsiooniline aru ehk kütusetolm. Parandada tuleb katseseadme hermeetilisi omadusi. Katseseadme sisetingimustes kasutamisteks on vaja lisada peale õli-eraldaja filter ja üks täiendav aktiivsöefilter. Katsetulemuste läbiviimiseks segati kokku kolm erinevat kütusesegu. Eesmärgiks oli hinnata, kui palju seguneb bioetanoolis õli. Kõige parema tulemuse andis kütusesegu 3, mille segus lahustus 1,2% õli. Saavutamaks biokütusesegu, kus on lahustunud 2% õli, tuleb teha lisa katseid. Edasiarendus antud katseseadmele oleks muuta selle kasutamine kasutajale veel mugavamaks. Katseseadme tööprotsessi saab katkestada ainult käsitsi. Selle lahendamiseks tuleb suruõhu trassile lisada üks kahepoolne elektriline solenoidklapp. Solenoidklapi peab hakkama juhtima digitaalne taimer. Sellega fikseeritakse aeg kui kaua soovitakse solenoidklapi lahti hoida, mis juhib suruõhku. Selle meetodi käigus sätib kasutaja vastava aja, mille jooksul peab katseseade teostama segu valmistamist ning lõpetama ise automaatselt tööprotsessi.
Cantera simulatsioonitarkavara rakendused õppevahendina
(Eesti Maaülikool, 2023) Truver, Anna; Ilves, Risto (juhendaja)
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on töötada välja Cantera simulatsioonitarkvaral põhinev õppevahend, mis võimaldaks õpetada simulatsioonitarkvara kasutamise ning selle rakendamist inseneriülesannete lahendamisel. Programmi õppimise käigus sai põhjalikult antud ülevaade teooriast, mille alusel tarkvara töötab. Praktilise osana sai koostatud juhend programmi kasutamiseks, näidati Cantera rakendusvõimalused koos näidetega, loodi 4 näidisülesannet ning projekteeriti põlemiskamber, mille abil saab uurida erinevate kütuste ja gaaside põlemise protsesse ning tulemusi võrrelda simulatsioonide tulemustega. Selleks, et rakendada Cantera tarkvara EMÜ õppetöös oli vaja analüüsida tootmistehnika õppekava, mille käigus oli oluline selgitada välja, millistes õppeainetes õpitut saab rakendada loodud ülesannetes. Analüüsi põhjal sai teada, et Cantera programmi saab rakendada kokku kuue õppeaine õpiväljundite kinnistamiseks.
Diiselmootori juhtmooduli seadistamine võimsuslike parameetrite parendamiseks
(2016) Aasna, Tiit; Ilves, Risto (juhendaja)
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on hinnata mootori juhtmooduli seadistamise mõju mootori väljundparameetriltele. Ettevõtted, kes juhtmooduli tarkvara muutmisega tegelevad, lubavad kuni 20% madalamat kütusekulu ning samas kuni 30% rohkem võimsust, kuid sellekohaseid katsetusi läbi pole viidud, piirdutakse kõigest võimsuse ning pöördemomendi mõõtmisega. Lubatud kütusekulu vähenemine tooks endaga kaasa olulise materiaalse kokkuhoiu ning seeläbi oleks võimalik vähendada ka sõiduki poolt tekitatavat keskkonnasaastet. Selleks, et hinnata seadistamise mõju, teostatakse sõidukile labori tingimustes mootorikatsed, mille käigus mõõdetakse mootori võimsust, pöördemomenti, kütusekulu, heitgaaside sisaldust ning tahmasust. Kõik katsetused sooritatakse Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi õppelaboris, mis on varustatud dünamomeetriga. Lisaks käsitletakse töös ka diiselmootorite ajalugu, arengut, ehitust ja tööprintsiipe, tutvustatakse diiselmootoritele esitatavaid keskkonnanõudeid ning nende muutumist ajas. Töö tulemusel saadi võrdlevad andmed tehase tarkvara ning muudetud tarkvara korral, lisaks oli võimalik mõningaid parameetreid võrrelda sõiduki tootjatehase poolt ettenähtud väärtustega. Tulemustest nähtus, et mootor on ajaga osa ressurssi kaotanud, kuid tarkvara muutmine andis märgatavaid tulemusi ka tehase niminäitajatega võrreldes. Teise olulise tulemusena võib välja tuua selle, et kütusekulus oodatud langust ei toimunud, ning kütusekulu hoopis kasvas juhtmooduli tarkvara muutmisega.
Diiselmootori toitesüsteemi pihustusrõhu mõju tahma moodustumisele
(Eesti Maaülikool, 2020) Hazov, Juri; Ilves, Risto (juhendaja)
Tahma moodustumine diiselmootoris on suureks probleemiks keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu on oluline uurida erinevate mootori juhtparameetrite mõju tahma osakalule diiselmootori heitgaasides. Töö eesmärgiks oli uurida pihustusrõhu mõju tahma moodustumisele diiselmootoris. Töös uuriti pihustusrõhu mõju tahma moodustumisele ühisanumtüüpi toiteaparatuuriga diiselmootoris, kasutades diislikütust (E-klassi) ja biodiislikütust (HVO biodiislikütus). Mootori kiirusrežiimiks oli 2300 p/min, koormusteks 50, 75 ja 100%. Katsemootoriks oli common rail (ühisanum) sissepritse süsteemiga AVL 5402 CR DI mootor. Eesti Maaülikooli Tehnikamaja mootorilaboris mõõdeti vastavate seadmete abil tahma ja heitgaaside osakaalude muutused pihustusrõhu tõusmisel. Töö tulemustena selgus, et rõhu tõusmine vähendab tahma moodustumist vaid selle tõusmisel kuni 650 bar-ni. Edasisel rõhu tõusmisel hakkas tahma kogus kasvama. Saadud andmete järgi, kõige suuremat mõju tahmasuse vähenemisele avaldab pihustusrõhk 650 bar, mootori koormusel 75%. Lisaks selgus, et HVO biolisandiga diislikütus võrreldes tavalise diislikütusega vähendab tahma moodustumist 25% võrra mootori koormustel 50% ja 100%.
Diiseltoiteaparatuuri kestvuskatse stend
(2013) Lääts, Vello; Küüt, Arne (juhendaja); Ilves, Risto (juhendaja)
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on projekteerida ja ehitada automatiseeritud katsestend mootori alasüsteemide (toiteaparatuuri) individuaalseks katsetamiseks kestvuskatsetel biokütusega. Stend peab olema projekteeritud töötama võimalikult vähese inimressursiga väljastamaks vajalikul hulgal informatsiooni ning olema seejuures ohutu ümbritsevale keskkonnale. Selles lõputöös projekteeritav stend peab olema lihtsalt käsitletav, et oleks võimalik korraldada magistri tasemele vastavaid laboratoorseid töid. Toiteaparatuuri katsestendi põhiotstarve on kütusepumba ja pihustite tsüklilise etteande ning vooluhulga määramine. Projekteeritav kestvuskatse stend on konstruktsioonilt lihtne ja seda on küllaltki odav ehitada ja ülal pidada, samuti on stend mobiilne, nimelt saab sellega teha katseid väljaspool laboriruume. Lisaks sellele on stend varustatud automaatse jälgimis- ja juhtimissüsteemiga, mis võimaldab sõltumata kellaajast ja asukohast kestvuskatset pidevalt jälgida. Kõige oluliseim aspekt konkreetse projekteeritava stendi juures on, et see võimaldab kestvuskatsete teostusaegasid olulisel määral lühendada, mis annab omakorda teadustöötajatele rohkem aega mõõtetulemuste analüüsimiseks ja töötlemiseks. Kõik eelpool nimetatu teeb projekteeritavast stendist igati vajaliku mõõteseadme nii Eesti Maaülikooli mootorite laboris kui ka ettevõtetes, kus kestvuskatsete läbiviimist peetakse vajalikuks. Konkreetne magistritöö on koostatud Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi lõputööde koostamise juhendit järgides.
Diiseltoiteaparatuuride kestuskatsestend
(Eesti Maaülikool, 2019) Haamer, Christen; Ilves, Risto (juhendaja); Kalder, Janar (juhendaja)
Antud bakalaureusetöös käsitletakse diiseltoiteaparatuuride kestuskatsestendi projekteerimist ja kontrueerimist. Teemat on eelnevalt uurinud Keio Küüt oma bakalaureuse- ning magistritöös. Diiseltoiteaparatuuride kestuskatsetused on olulised toiteaparatuuri põhiosade ehk kõrgsurvepumba ja pihustite kulumise hindamiseks erinevaid diiselmootorite kütuseid kasutades, mis aitaks väljaselgitada toitesüsteemi ligikaudse kestuse ning planeeritavad hooldusvälbad. Kestuskatsete teostamine on aeganõudev ning kulukas protsess, mille läbiviimiseks on vaja projekteerida ning konstrueerida spetsiaalne kestuskatsestend, lähtudes eelneva tudengi lõputöös tekkinud probleemidest. Parema ning toimiva kestuskatsestendi konstrueerimiseks on vaja eelnevalt koostada ülevaade erinevatest diiselmootorite kütuste võrdlusparameetritest. Lisaks on vaja koguda teavet erinevatest kasutusel olevatest diiseltoiteaparatuuridest, et aru saada, milliseid diiseltoiteaparatuure oleks võimalik ja mõistlik katsestendis kasutada. Eelneva katsestendi konstruktsioonianalüüsi osas kirjeldatud probleemide lahendamiseks koostati tehnilised joonised ja elektroonikaskeemid uute lahendusettepanekute kohta, sealjuures arvestades olemasolevate materjalidega ning tootmistehnoloogiatega. Jooniste ja skeemide alusel konstrueeritud detailid on kirjeldatud töö konstrueerimise vastavates peatükkides. Tööd on võimalik jätkata, automatiseerides juba osaliselt valminud automaatmõõtesüsteemi.
Erinevat tüüpi turbokompressorite mõju vesi-metanool pritsesüsteemiga varustatud diiselmootori efektiivsusparameetritele ja heitgaaside emissioonidele
(Eesti Maaülikool, 2018) Nahk, Sander; Ilves, Risto (juhendaja); Tehnotroonika
Antud töö eesmärgiks oli uurida vesi-metanool pritsesüsteemi mõju koos erinevate turbokompressoritega diiselmootori efektiivsusparameetritele ja heitgaaside emissioonidele. Selle jaoks töötati välja pritsesüsteem, mis koosneb kollektorist, pihustitest, kütuselatist, kütusepumbast ning kontrollerist. Kontroller suudab lisaks juhtida muutuva geomeetriaga turbokompressorit. Töö käigus töötas autor välja kontrolleri ja vesi-metanool pritsesüsteemi, paigaldas need katseautole ning mõõtis autode katsestendiga katseauto efektiivsusparameetreid ning heitgaasianalüsaatoriga heitgaaside emissioone. Autor kandis saadud andmed Exceli ning leidis mõõtmiste keskmised ning koostas saadud andmete abil graafikud. Töö lõpus analüüsis autor saadud katseandmeid ning tegi järeldusi mõõtmiste ning tulemuste kohta
The Impact of ZnO Nano-additives in Diesel Fuel on the Efficiency Parameters and Exhaust Gas Emission of a Diesel Engine
(Eesti Maaülikool, 2021) Petratškov, Sven; Rauwel, Erwan Yann (juhendaja); Ilves, Risto (juhendaja); Rauwel, Protima (juhendaja)
With the accelerating development in the world, there is a greater need to be mobile. As a result, there is an increased need for vehicles that run on internal combustion engines that use fossil fuels, which in turn are harmful to the environment. Nevertheless fossil fuels are necessary and increasing the efficiency of combustion engines has therefore become a priority. Therefore, the aim of the study was to investigate the effect of ZnO nanoparticle on diesel fuel on the fficiency of diesel motors. In the framework of this work, data has been collected from existing surveys on the Internet. All the experiments discussed in the work and their test results have been performed in the laboratories of the Technical Institute of the Estonian University of Life Sciences. Analysis of the experimental data showed that 10 mg of zinc oxide nanoparticles had no significant effect on diesel fuel. Nevertheless, reports in the literature have shown that nanoparticles increase the overall efficiency of combustion engines, therefore this research opens new perspectives for future works.
Käärhingede tehniline lahendus sõiduauto ustele
(Eesti Maaülikool, 2017) Kasler, Taavi; Ilves, Risto (juhendaja)
Käsitletakse uudset käärhingede tehnilise lahenduse väljatöötamist sõiduauto ustele. Tuuakse välja olemasolevate süsteemid ja nende puudused, mille uudne lahendus kõrvaldab. Projekteerimine ja seadme testimine toimus „SolidWorks 2014“ keskkonnas, mille abil leiti sobivad tehnilised lahendused ukse soovitud liikumise saavutamiseks. Seletatakse lahti iga mehhanismi osa, millest see koosneb, milline on tolle eesmärk ja roll käärhinge ehituses, miks on just selliseid liigendeid vaja. Arvutused tekkivate jõudude väärtuste ja ukse tõstmiseks vajalike seadmete kohta. Võimalikud ning erinevad lahendused süsteemi tööks ja juhtimiseks.
Kestuskatsestend biokütuse mõju uurimiseks diiseltoiteaparatuuri töödetailidele
(2016) Küüt, Keio; Ilves, Risto (juhendaja)
Biokütuste mõju survesüütega mootorite kütusesüsteemidele pole suuremas mastaabis veel uuritud ja on teadmata, missugust mõju töödetailidele avaldab. Katsestendid, mis on soetatavad, pole mõeldud kestuskatsete läbi viimiseks, sel põhjusel tuli konstrueerida stend enda poolt. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on projekteerida ja koostada diiseltoiteaparatuuri kestuskatsestend, millega saaks läbi viia kestuskatset ühisanumtüüpi diiseltoiteaparatuuridele. Katsete läbi viimiseks tuli luua mõõtemetoodika toiteaparatuuri detailide mõõtmiseks, kasutades toitesüsteemis biokütust. Peale metoodika on modifitseeritud ja konstrueeritud kestuskatsestend, mille peal katseid teostada. Katsestendi on juhtima pandud automaatika, mis juhib pihusteid ja kontrollib, ning reguleerib rõhku süsteemis. Pumba pöörlemissagedust reguleeritakse eraldiseisva sagedusmuunduriga. Vahemõõtmiste jaoks on planeeritud automaatika, mis on valmimisel, ent mitte külge veel monteeritud. Praegusel hetkel teostatakse töö manuaalselt. Lisaks on mõõdetud diiseltoiteaparatuuri oluliste detailide tööpinnad. Katse jaoks olulised aparatuuri osad on ühisanumpump ja pihustid. Pumba osadest on olulised: plunžrid, plunžri tõukurhülsid ja nukkvõll. Pihusti detailidest: pihusti nõelad ja tõukurvardad. Defektsed detailid seadmetes on välja vahetatud, et saavutada normaalsed tööparameetrid.
Kütusekulu mõõteseade reaspumbaga diiselmootorile
(Eesti Maaülikool, 2019) Värä, Sander; Ilves, Risto (juhendaja); Küüt, Arne (juhendaja)
Aktuaalselt kajavad meedias teemad, kuidas kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris kasvab ning sellega kaasnevad probleemid muudavad varsti Maa elamiskõlbmatuks. Seega tuleb teha endast kõik olenev, et üritada vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni. Väga suurt rolli mängib optimaalse sõidustiili kasutamine, kuid vanematel autodel, mida on liikluses näha väga palju, puudub võimalus jälgida reaalajas kütusekulu. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade diiselmootorist ning selle toitesüsteemist, võrrelda olemasolevaid seadmeid ning välja töötada mõõteseade reaspumbaga varustatud sõidukile. Valmis seade jääb kasutusele autokooli, kus õpilane saab võrrelda enda tulemusi enne ja pärast ökosõidu lõppastme koolitust. Kõige primitiivsema seadme maksumus on 6,64€ kuid kui soovida täpset mõõtetulemust tuleks seadet edasi arendada. Edasiarendatud seadme maksumuseks jääb töö koostamise hetkel ligikaudu 25€.
Kütuselisandi STP S54200 mõju diiselmootori väljundparameetritele
(2013) Rahuoja, Henri; Ilves, Risto (juhendaja)
Antud lõputöös, kus uuriti kütuselisandi STP S54200 mõju diiselmootori väljundparameetritele jõuti järgmiste tulemusteni, järeldusteni ning soovitusteni. 1. Töös käsitletud kütuselisand peab vähendama tootjatehase andmete põhjal kütusekulu ning heitgaaside emissiooni ning tõstma pöördemomenti. 2. Mootorikütustena kasutatakse tänapäeval peamiselt naftast toodetud vedelkütuseid. Kõige enam leiavad kasutust diislikütus ja autobensiin, lisaks neile ka gaaskütused ja biokütused. 3. Tänapäeval toodetakse erinevaid kütuselisandeid ehk kütuseaditiive. Lisandid on mõeldud kütuse kvaliteedi parandamiseks või neile teatud omaduste andmiseks. Lisandid jagunevad individuaalseteks ja kompleksseteks. 4. Regulaatorkarakteristikut kasutatakse diiselmootoriga veotehnikale tehnilise hinnangu andmiseks. 5. Regulaatorkarakteristikutes ei tekkinud suuri erinevusi nii pöördemomendi ega ka kütusekulu graafikutes. 6. Kütuselisandi mõjul vähenes süsivesinike osakaal heitgaasides kuni 25 %, suurenes hapniku osakaal kuni 1 % ning vähenes lämmastikuühendite osakaal kuni 20 %. Kütuselisand tõstis läbipaistmatust ning ülejäänud komponentidele märgatavat mõju ei täheldatud. 7. Kütusetihedused diislikütusel ning kütuselisandiga diislikütusel on võrdsed ehk 824,9 kg/m3. 8. Diislikütuse ning kütuselisandiga diislikütuse määrdeomaduste erinevused hõõrdekatsel olid minimaalsed (kuni 0,08 N). Märgatavad erinevused tekkisid aga võrreldes vedeliketa katsega (kuni 5,66 N). 9. Destillatsioonikarakteristikutes ei tekkinud diislikütuse ning kütuselisandiga diislikütuse vahel suuri erinevusi. Mõlemate kütuste tulemused langesid kokku kütuse müüja labori tulemustega ning vastasid nõuetele. 10. Hägustumispunkt ja külmfiltri ummistuspunkt on sertifikaadis märgitud temperatuuridel ning kütused on vastavuses nõuetega. 11. Tasuvusarvutuses selgus, et kütuselisand peab vähendama katsemootori kütuse tunnikulu 0,1464 l/h, et kasutamine oleks majanduslikult põhjendatud. 12. Kütuselisand ei mõjuta lõputöös käsitletud kontsentratsioonis mootori kütusekulu ega pöördemomenti. 13. Kütuselisand ei avaldanud mõju kütuse tihedusele, destillatsioonikarakteristikule, hägustumis- ega külmfiltri ummistumispunktile ja määrimisomadustele. Küll aga tekkis kütuste jahutamisel hägustumis- ja külmfiltri ummistumispunktini selgepiirilisem kihistumine ning selgusid kütuste head määrimisomadused. 14. Kütuselisandi omaduste täpsemaks kontrolliks on soovitatav tõsta kütuselisandi kontsentratsiooni kütuses või viia katsed läbi teist tüüpi toitesüsteemiga mootoriga. 15. Füüsikalis-keemilistest omadustest on soovitatav kontrollida tsetaaniarvu ja veel teisi kütust iseloomustavaid näitajaid. 16. Välja tuleks töötada metoodika kütuselisandi mõju toitesüsteemi puhtuse uurimiseks. 17. Tulemuste kontrollimiseks tuleks läbi viia korduskatseid.
Lahja biometanooli mõju sädesüütega mootori väljundparameetritele
(2015) Külm, Gustav; Ilves, Risto (juhendaja)
Antud lõputöö püstitatud ülesannete täitmistel uuriti kõigepealt biokütuste kasutamist sädesüütega mootorites nii ajaloos kui tänapäeval. Täpsemalt uuriti biometanooli kasutamist lisakütusena sädesüütega mootoris. Töö eesmärgiks oli lahjade metanoolisegude mõju uurimine sädesüütega mootori väljundparameetritele. Uuriti heitgaaside koostist ja sõiduauto mootori võimekusparameetreid (võimsus ja pööremoment). Uurimistöö läbiviimiseks valiti sõiduauto Lada 2111. Konstrueeriti ja paigaldati lisatoitesüsteem mis võimaldaks doseerida erinevaid katsekütuseid. Mootori juhtimiseks paigaldati katseautole programmeeritav juhtseade MegaSquirt II, mille kasutamist õpiti tundma. MS II paigaldusega kaasnes olemasolevate andurite ja täituritega ühenduste loomine. Lisaks häälestati mootor, eesmärgiga saada tehase andmetele samalaadsed võimekusnäitajad. Lisatoite juhtseadmeks valiti Arduino Uno R3, mis juhtis lisatoitesüsteemi lisapihustit ja pumpa. Lisatoitesüsteemiga doseeriti lisaks mootoribensiinile viite katsekütust kolme erineva metanooli protsentuaalse sisaldusega (20, 45 ja 100 %), katsete tulemusi analüüsiti ja tulemusteks saadi: 1. Katsekütuseid doseerides lisaks mootoribensiinile muutub küttesegu rikkamaks; 2. Heitgaaside komponentide (CO2 ja O2) sisaldus vähenes katsekütustega; 3. Ohtlike komponentide (HC, CO) osakaal heitgaasides suurenes, mida rohkem oli katsekütuse segus metanooli; 4. Lämmastikoksiidide (NOx) sisaldus vähenes, mida suurema konsentraadiga oli katsekütuses metanooli; 5. Katsekütuste kasutamine tõi kaasa väljalaskegaaside temperatuuri alanemise. Temperatuur suuremat langust tähendati, mida suurem on metanooli kontsentratsioon segus; 6. Lisakütuste kasutamine muutis põlemisprotsessi madalatel väntvõlli pöörlemissagedustel halvemaks (800 – 3200 min-1); 7. Madalate metanooli sisaldustega katsekütused alandasid võimekusnäitajaid. Võimsused vähenesid ainult mootoribensiiniga teostatud tulemusest 1,4 – 5,6 %. Pööremomendid alanesid 0,26 – 4,2 %. 8. Võimekusnäitajad paranesid puhta metanooliga. Võimsus kasvas 0,5 % ja pööremoment suurenes 1,6 %. Heitgaasi mõõtmise katsete ajal küttesegu põlemise halvenemine võis olla tingitud sellest, et katsekütuste pihustamisrõhk oli liiga väike (1 bar), millest tingituna kondenseerusid lisakütused sisselaskekollektori seintele. Kondenseerunud kütus ei soodustanud põlemis. Madalate alkoholi sisaldustega katsekütused sisaldasid suurel määral vett, mis ei soodustanud põlemist. Eespool kirjeldatavad seosed põhjendavad võimekusnäitajate alanemist lahjade alkoholi sisaldustega katsekütuste korral. Puhta metanooliga suurenenud võimekusnäitajad võivad olla tingitud mootori silindris põlemistemperatuuri kasvust, sest metanooli aurustus efektiivsemalt ja soodustas põlemist. Sellest tingituna tõusis põlemisrõhk silindris ja tänu sellele suurenesid võimsu ja pöördemoment. Uurimistöö autori soovitused edaspidiseks uurimustöö jätuks uurides biometanooli mõju ottomootori väljundparameetritele: 1) suurendada lisatoitesüsteemis kütuserõhku ja uurida mõju väljundparameetritele; 2) paigutada lisatoitesüsteemi pihusti sisselaske süsteemi algusesse; 3) uurida erinevate katsekütuste kasutamisel süüte ajastuse võimaliku muutmist; 4) uurida heitgaase katalüsaatoriga autol, kasutades sama tüüpi lisatoitesüsteemi; 5) teha võrdlevad katsed etanool segudega.
Membraanmootori projekt
(Eesti Maaülikool, 2020) Allmägi, Roland; Ilves, Risto (juhendaja)
Nüüdisaegsed järjepidevalt rangemaks muutuvad keskkonnanormid survestavad mootoritootjaid, muutmaks traditsioonilist kolbmootorit kütust ja keskkonda säästvamaks. Traditsioonilise kolbmootori arendustöös on valdavalt olnud uurimise all viisid, parendamaks olemasolevaid tehnilisi lahendusi. Paraku on kolbmootoril aspekte, mida pole võimalik modifitseerida, näiteks ehituslikud osad nagu kolb on säilinud suhteliselt muutumatuna läbi aastakümnete. Selle tulemusena on alustatud arendustööd ka uudsete alternatiivsete tehniliste lahenduste valdkonnas, mis võiksid olla asenduseks senistele kolbmootoritele. Käesoleva töö eesmärgiks on projekteerida uudse tehnilise lahendusega sisepõlemismootori prototüüp. Arendatava mootori aluseks on kaasajal laialdaselt kasutatav kolbmootor, mis on hetkel pea ainus maismaaliikurites ja muude mobiilsetes masinates kasutatav jõuajam, mille kütusena kasutatakse vedel- või gaaskütuste põlemisel tekkivat keemilist energiat. Töö eesmärk saavutati membraanmootori põhimõttelise prototüübi projekteerimisega. Loodud prototüübi geomeetria põhjal loodi matemaatilised mudelid, mille abil oli võimalik kirjeldada mootori tööprotsessi. Membraanmootori näol on tegemist madala surveastmega vänt-kepsmehhanismiga sisepõlemismootoriga, mille väntvõlli paneb pöörlema silindris paiknev elastne membraan. Uudne lahendus sisepõlemismootorite vallas võib pakkuda uusi võimalusi sisepõlemismootorite ja nende kütuste arengus.
Mootoribensiini ja biokütuste segude mõju sädesüütega mootori heitgaaside emissioonile
(Eesti Maaülikool, 2017) Leheveer, Rikko; Ilves, Risto (juhendaja); Põllundus ja tootmistehnika
Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida mootoribensiini ja biokütuste segude mõju sädesüütega mootori heitgaaside emissioonile. Antud lõputöö käigus teostati segunemiskatsed, mille tulemusena valiti välja 5 kütust, mida kasutati kütusesegude moodustamisel. Kõiki kütusesegusid moodustati kahes mahuprotsendis: 15% ja 25%, peamiseks koostisosaks jäi mootoribensiin. Katsetamistel kasutati Eesti Maaülikooli kütuse- ja mootorilaborit. Kütuselaboris mõõdeti kütusesegude fraktsioonikoostist, tihedust, viskoossust, korrosiivsust ning aururõhku. Mootorilaboris kasutati katsetusteks Audi 1,8l bensiinimootorit ning heitgaase mõõdeti Bosch heitgaaside analüsaatoriga. Analüüsiti CO, CO , NOx, HC ning O sisaldust heitgaasides. Mootori seadistust katsete teostamiseks ei muudetud. Katsete tulemusest selgus, et teatud biokütuste lisamisega on võimalik vähendada heitgaasides sisalduvate kahjulike ainete hulka. Rapsiõli ja butanooli kütusesegude puhul paranes põlemisprotsess ning vähenes heitgaaside emissioon. Selleks, et paremaid tulemusi saavutada, tuleks muuta mootori seadistust.
Mootorite katsestendi andmehõive- ja analüüsisüsteem
(Eesti Maaülikool, 2025) Bulavs, Aksel; Kalder, Janar (juhendaja); Ilves, Risto (juhendaja); Allmägi, Roland (juhendaja)
Eesti Maaülikooli tehnikamaja mootorite katselaboris puudub sisepõlemismootorite katsestendi andmehõive- ja analüüsisüsteem. Vajalikud mõõtetulemused hõivatakse erinevates seadmetes ning kohati tuleb need manuaalselt fikseerida, mis raskendab katsete sooritamist, muudab andmete analüüsimise keeruliseks ning aeganõudvaks ja vähendab mõõtetulemuste täpsust. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli luua kõnealune andmehõive- ja analüüsisüsteem selleks vajaliku riist- ja tarkvaralahendusega. Töö autor ühendas laboris kasutatavad mõõteseadmed – x-act kontrolleri, kütusekulu- ja õhukulu mõõturid ning heitgaasianalüsaatori katselabori juhtruumis paikneva lauaarvutiga ning kirjutas programmeerimiskeelt Python kasutades programmi, mis väljastab CSV-failina mootorite katsestendi mõõtetulemused. Andmehõiveprogramm sisaldab ka funktsionaalsust mõõtetulemuste väljastamiseks xlsx-formaadis. Andmete analüüsimisel saab programmi abil lisaks otsestele mõõtmistele leida mõningaid sisepõlemismootori tööparameetreid arvustuslikult ning genereerida mõõtetulemustele tuginevaid karakteristikuid visualiseerivaid graafikuid. Bakalaureusetööl on praktiline väärtus – valminud mootorite katsestendi andmehõive- ja analüüsisüsteem on kavas Eesti Maaülikooli tehnikamaja mootorite katselaboris kasutusse võtta. Töö autori loodud süsteemile on võimalik lisada veel mitmeid tarkvaralisi funktsionaalsusi ning sellega saab ühendada täiendavaid sisepõlemismootorite katsetamisega seotud mõõte- ja juhtseadmeid.
Mootorite katsestendi paigaldatava kerghübriidajami tugikonstruktsiooni projekt
(Eesti Maaülikool, 2024) Kork, Siim; Ilves, Risto (juhendaja); Allmägi, Roland (juhendaja); Lillerand, Tormi (juhendaja)
Inimtekkeliste heitgaaside hulk atmosfääris alates tööstusrevolutsioonist on oluliselt tõusnud. Tänapäeval pööratakse üha suurenevat tähelepanu vähem reostavate tehnoloogiate väljatöötamisele, sealhulgas hübriidajamite uurimisele. Käesoleva rakenduskõrgharidusõppe lõputöö eesmärk on projekteerida ja konstrueerida tugikonstruktsioon kerghübriidajami paigaldamiseks mootorite katsestendi. Töös antakse ülevaade hübriidajamitest ja võimalikest konfiguratsioonidest ning paigaldusviisidest, projekteeritakse tugikonstruktsioon ning koostatakse tugikonstruktsioon. Viimaks paigaldatakse hübriidajam katsestendi. Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö tulemuseks on tugikonstruktsiooni projektdokumentatsioon, mis on sobilik hübriidajami katsestendi paigaldamiseks ning edasiseks uurimiseks.

Sirvi Autor "Ilves, Risto (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud