Sirvi Autor "Hordo, Maris (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 38

Arukase (BetulapendulaRoth) ja hariliku kuuse (Piceaabies(L.)Karst.) radiaalkasvu analüüs tormijärgses puistus Antumäe kinnistul
(Eesti Maaülikool, 2017) Varrik, Maaris; Hordo, Maris (juhendaja); Metslaid, Sandra (juhendaja); Metsakorraldus
Mets on Eesti jaoks tähtis loodusvara, mis katab meie riigi pindalast üle poole (~51%) ja annab tööd paljudele eestlastele. Dendrokronoloogiliste meetoditega saab hinnata ja analüüsida erinevate häiringute mõju puude kasvule. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida arukase ja hariliku kuuse radiaalkasvu tormijärgses puistus Antumäe kinnistul, Lõuna-Eestis. Töös kasutatakse 20 tormi üle elanud puu puursüdamiku proovi, mis koguti novembris 2016 toimunud välitöödel. Proovid mõõdeti ja seejärel analüüsiti nende protsentuaalset juurdekasvu pärast tormi. Suhtelise juurdekasvu meetodi abil hinnati toimund häiringu mõju suurust. Suurim suhteline juurdekasv ja rinnaspindala juurdekasv toimus kuuskedes, mis asusid lagedal alal. Analüüsis selgus, et kase suhteline juurdekasv ja rinnaspindala juurdekasv ei näidanud suurt muutust enne ja pärast häiringut, mis võib olla tingitud asjaolust, et enne häiringut oli kask esimese rinde enamuspuuliik. Töö tulemuste põhjal saab hinnata arukase ja hariliku kuuse reaktsiooni tormikahjustustele.
Arukase, hariliku kuuse ja hariliku männi radiaalse juurdekasvu ja kliima mõju analüüs laanemetsade andmeil
(2015) Niidu, Indrek; Hordo, Maris (juhendaja)
Metsandus on üks Eesti tähtsamaid majandusharusid, et tagada selle jätkusuutlik areng on tähtsal kohal uurimustööd. Üheks viisiks oleks puude radiaalkasvu ja kliimanäitajate vaheliste seoste uurimine ja analüüsimine. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on analüüsida kliima mõju laanemetsas kasvavate arukaskede, harilike kuuskede ja harilike mändide radiaalsele juurdekasvule. Käesolevas töös kasutatud puursüdamike andmed on kogutud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) projektide „Dendrokronoloogilise skaala koostamine nõmme- ja palumännikute andmeil“, „Dendrokronoloogilise skaala koostamine kuusepuude andmeil“ ja „Arukase dendrokronoloogilise skaala koostamine ja võrdlev analüüs hariliku männi ja hariliku kuuse skaaladega“ raames, Maris Hordo eestvedamisel. Antud lõputöö autor on saanud analüüsiks vajalikud andmed lõputöö juhendajalt. Töös kasutatud kliimaandmed on saadud Keskkonnaagentuuri (KAUR) Riigi Ilmateenistuselt. Analüüsimaks radiaalkasvu ja kliimanäitajate vahelist seost, tehti juurdekasvu indeksite ja kliimaandmete vaheline korrelatsioonanalüüs. Töö tulemusena selgus, et arukase puhul on olnud positiivne mõju radiaalkasvule sügise ja vegetatiivse perioodi temperatuuril. Harilikul kuusel talvekuu temperatuur ning aastane sademete summa. Hariliku männi puhul oli positiivseteks näitajateks kevadine sademete summa ning oktoobri- ja detsembrikuu temperatuur. Kokkulangevusi puuliigiti oluliste statistiliste näitajate vahel oli vähe, samuti erinesid tulemused maakonniti.
Dendroökoloogiline uurimustöö Käsmu poolsaarel
(2012) Pruuli, Marietta; Hordo, Maris (juhendaja)
Eesti metsanduse arengukavas on metsade efektiivne ja jätkusuutlik kasutamine olulisel kohal. Selle tagamiseks on muuhulgas vaja mõista puude kasvudünaamika sõltuvust looduslikest ja antropogeensetest häiringutest ning kliimanäitajatest. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida ja analüüsida häiringute (raied, männivaksiku rüüsted) ja kliimategurite mõju hariliku männi (Pinus sylvestris) juurdekasvule Käsmu poolsaarel. Välitöödel rajati 3 prooviala, millel kasvavatelt puudelt koguti puursüdamikud, laboris mõõdeti juurdekasvupuuriga võetud proovide aastarõngaste laiused (vara- ja hilispuit eraldi), puude aastarõngad ristdateeriti ning seejärel need standardiseeriti alade kaupa. Kliimamõjude ja juurdekasvu vaheliste seoste leidmiseks kasutati korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi, sealjuures kasutati Kunda ilmajaama andmeid kuude keskmiste temperatuuride ja sademete kohta ajavahemikus 1947-2007. Raiete mõju uuriti Sagadi arhiivimaterjali andmete põhjal. Töö tulemusena koostati proovialade kronoloogiad ning vara- ja hilispuidu kronoloogiad. Ilmnes raiete positiivne mõju puude radiaaljuurdekasvule. Samuti tuli ühel proovialal selgelt välja männivaksiku kahjustus, mis limiteerib puude kasvu, aastarõngad olid sel ajaperioodil osaliselt või täielikult moodustamata jäänud. Kliimanäitajate ja juurdekasvu vahelised seosed olid igal proovialal erinevad, temperatuuri ja sademete mõju ei osutunud tugevaks.
Erineva vanusega kuuse- ja kasepuistute kasvudünaamika muutuvates kliimatingimustes
(Eesti Maaülikool, 2025) Reimann, Laura; Hordo, Maris (juhendaja); Metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetool
Muutuvad kliimatingimused mõjutavad kuuse- ja kasepuistute kasvudünaamikat erinevalt, sõltuvalt puistu vanusest, kasvukohast ja majandamisviisist. Eestis on varasemalt põhjalikumalt uuritud männipuude aastarõngaste andmeid, mistõttu on arukase ja hariliku kuuse reaktsioonid kliimatingimuste muutustele seni jäänud vähem uurituks. Magistritöö eesmärk on uurida temperatuuri, sademete ja põua (SPEI indeksid) mõju arukase ja hariliku kuuse radiaaljuurdekasvule erinevates kasvukohatüüpides, vanuseklassides ja majandamisviisides aastatel 1990-2019, võrreldi majandatud ning piiratud majandustegevusega puistute kasvudünaamikat. Töö aluseks olid 120 riigimetsas paikneva puistu puursüdamike andmed (kokku 1200 proovipuud), mis esindasid erinevaid vanuseklasse ja ökosüsteemseid tingimusi üle Eesti. Töö käigus analüüsiti aastaseid keskmisi juurdekasve ja koostati juurdekasvukronoloogiad ning uuriti kliimanäitajate ja radiaaljuurdekasvude vahelisi seoseid aastatel 1990-2019 puuliigi, vanuseklassi ja majandamisviisi lõikes. Aastate keskmiste juurdekasvude võrdlus näitas, et metsa kasvudünaamikat mõjutavad nii individuaalsed tegurid kui ka nende koostoimed. Töö näitab, et puistute kasvu hindamisel tuleb arvestada mitme teguri koosmõju sh puuliik, vanus, majandamisviis ja kasvukoha eripärad. Need tegurid mõjutavad oluliselt metsa tootlikkust, tundlikkust kliimamuutustele ja taastumisvõimet häiringute järel. Juurdekasvukronoloogiad on usaldusväärne allikas piirkondlike kliimamõjude, kasvudünaamika ning majanduslike ja ökoloogiliste tegurite koosmõjude hindamiseks. Need leiud rõhutavad kasvukohatüübi ja maakondliku asukoha olulisust, kuid samas ka vajadust arvestada puistute majandamisajalugu ja lokaalseid tegureid metsade pikaajalise dünaamika tõlgendamisel. Kliimanäitajate ja radiaaljuurdekasvu seoste analüüsid kinnitavad, et nii arukask kui harilik kuusk reageerivad tundlikult temperatuurile, sademetele ja põuaindeksitele (SPEI), kuid liikide ja tingimuste lõikes ilmnevad erinevused. Harilik kuusk on põuatingimuste suhtes tundlikum kui arukask, eriti kuivemates kasvukohatüüpides. Sademed soodustavad mõlema puuliigi kasvu, samas kui suvised temperatuuritõusud ja põuad piiravad juurdekasvu, seda eriti kuuse puhul. Majandamisviis, kasvukohatüüp ja piirkondlik eripära mõjutavad seoste tugevust ja suunda, rõhutades vajadust integreerida need tegurid metsade tulevikuprognoosidesse ja kohandamisse kliimamuutustega.
Erinevate tuhatöötluste mõju hariliku kuuse kasvule
(Eesti Maaülikool, 2025) Koch, Uwe; Ots, Katri (juhendaja); Hordo, Maris (juhendaja); Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool
Eestit katavad sood umbes 22,3% maismaa pindalast, nende kuivendamine ning turbatootmisest mahajäetatud freesväljakud mõjutavad oluliselt keskkonda. Puitbiomassi kasutatavates koostootmisjaamades jäätmena tekkiv toitainerikas puutuhk sobib oma omadustelt taimekasvu parandavaks väetiseks. Magistritöö eesmärk oli uurida puutuhaga väetamise mõju hariliku kuuse kasvule ammendatud freesturbaväljadel Ulilas ja Pindis. Katsealadel analüüsiti kuuse kasvunäitajaid ning turba keemilist koostist erinevate tuhakoguste lisamisel. Tulemused näitasid, et puutuhaga väetamine parandas oluliselt kuuskede kõrguskasvu ja juurekaela diameetrit, eriti puutuha10 t/ha koguse korral, muutes turba pH-d ja toitainesisaldust taimede kasvuks soodsamaks. Suurem tuhahulk kogusega 15 t/ha ei andnud täiendavat kasvuefekti. Turba pH ja toitainete sisaldus turbas mõjutasid puude kasvu märkimisväärselt. Kontrollaladel esines kuuskedel toitainevaegus ning taimede suremus oli kõrge. Kuuskede kasvule avaldasid mõju ka ilmastikutingimused: statistiline analüüs kinnitas töötluste vahel olulisi erinevusi alates viiendast kasvuaastast. Töös saadud tulemused on aluseks puutuha kasutamisel jääksoode metsastamisel.
Häiringute mõju puude radiaalsele juurdekasvule Põhja-Eesti männikutes
(2013) Kivimaa, Henri; Hordo, Maris (juhendaja)
Teatavasti mõjutavad puude kasvu nii piirkonna kliimatingimused kui ka tehtud raied. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks ongi analüüsida temperatuuri ja sademete mõju mändide radiaalsele juurdekasvule Sagadi endises metskonnas asuvatel püsiproovitükkidel ning uurida samas piirkonnas tehtud raiete efektiivsust. Analüüsipulgad võeti 2007. aasta välitööde käigus ning hiljem mõõdeti neilt aastarõngalaiused. Aastarõngalaiused ristdateeriti ja standardiseeriti ning saadud andmeid kasutades koostati perioodi 1947-2007 kohta näitaasta ja superposed epoch analüüs ning koos kliimaandmetega ka korrelatsioonianalüüs. Raiete mõju uurimiseks kasutati Sagadi arhiivimaterjale tehtud raiete aegade leidmiseks ning võrreldi neid aastarõngalaiuste kronoloogiatega. Töö tulemusena selgus, et vaadeldavas piirkonnas mõjutasid positiivselt puude radiaalset kasvu märtsi maksimaalsed temperatuurid, kasvule eelneva aasta juuni temperatuurid ning kasvuaasta ja sellele eelneva aasta augusti sademed. Negatiivset mõju omasid kasvule eelneva aasta augusti temperatuur ning kasvuaasta juuli maksimaalne temperatuur. Raiete võimalik positiivne mõju ilmnes proovitükkides 1091, 1092, 1103, 1110, 1111, 1112, 1114, 1115, 1116, 1117, 1118 ning 1120. Raiete mõju täpseks uurimiseks oleks vaja teha täiendavaid uuringuid.
Hariliku kuuse radiaalse juurdekasvu võrdlus jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüübis
(2014) Savikink, Lehar; Hordo, Maris (juhendaja)
Käesolevas bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüübis kasvavate kuusepuude radiaalset juurdekasvu ja kliimanäitajate (temperatuur ja sademed) vahelist seost hariliku kuuse (Picea abies L.) puistutes. Analüüsipulgad koguti 2008. aastal SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsanduse programmi projekt nr. 7 „Dendrokronoloogilise skaala koostamine kuuse puude andmeil” välitööde käigus. Mõõdetud aastarõnga seeriad ristdateeriti ja standardiseeriti. Vaadeldav periood oli 1946-2008. Kliimaandmed saadi Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist. Kliimaandmete ja juurdekasvu indeksite põhjal tehti korrelatsioonanalüüs. Samuti tehti näitaasta analüüs ekstreemsete kasvuaastate selgitamiseks. Töö tulemusena selgus t-testiga, et kahe kasvukohatüübi keskmised radiaalsed juurdekasvud ei erine statistiliselt oluliselt. Korrelatsioonanalüüsi tulemusena selgus, et sinilille ja jänesekapsa kasvukohatüübis ei esine statistiliselt olulisi kliimanäitajaid, mis mõjutavad radiaalset juurdekasvu. Maakondade kaupa tehtud kliimaanalüüsil selgus, et peamiselt mõjutas hariliku kuuse radiaalset juurdekasvu juunikuu sademed. Näitaasta analüüsi tulemusel selgus, et mõlemas kasvukohatüübis on positiivsed juurdekasvu aastad 1942 ja 2004 ja negatiivsed kasvuaastad 1941, 1992, 2006.
Hariliku kuuse rinnasdiameetri juurdekasvu modelleerimine jänesekapsa kasvukohatüübis
(2015) Krusenvald, Taavi; Kiviste, Andres (juhendaja); Metslaid, Sandra (juhendaja); Hordo, Maris (juhendaja)
Teatava tinglikusega võib kogu metsanduslikku uurimistegevust vaadelda mudelite koostamisena, et uurida metsa ja sellega piirnevaid nähtusi, nende kontrollimist ja juurutamist. Järjest laiemalt võetakse kasutusele kasvusimulaatoreid, mis prognoosivad puude kasvu üksikpuutasemel, kuna sellised mudelid on paindlikumad ning võimaldavad arvestada ka segapuistutega. Töö eesmärk on uurida hariliku kuuse juurdekasvu jänesekapsa kasvukohatüübis üksikpuu tasandil. Töös kasutatakse püsiproovitükkide võrgusiku andmeid, millest on välja eraldatud jänesekapsa kasvukohatüüp, kus kasvab kuuski, sõltumata sellest, kas kuusk on peapuuliik või mitte. Täpsema tulemuse saamiseks tuli korrigeerida perioodilist juurdekasvu täpselt viieaastasele tsüklile. Diameetri juurdekasvumudelite hindamiseks kasutati Akaike informatsioonikriteeriumit. Mudeli valmimisel selgus, et ülakõrguse kasutamine on õigustatud, sest annab parema tulemuse kui tavaline boniteerimismudel. Parimaks osutus mudel, mis sisaldab järgmisi tunnuseid: suhteline diameeter, diameetri juurdekasv, puuliik, täius ja ülakõrgusindeks. Eestis puuduvad mudelid, mis hindavad kuuskede juurdekasvu segapuistutes. Käesolev töö keskendub ainult jänesekapsa kasvukohatüübile, kuid edaspidi oleks mõttekas teha mudeleid ka teistele kasvukohatüüpidele.
Hariliku männi erinevate kasvuaastate aastasisese vara ja hilispuidu varieeruvuse analüüs
(2013) Kannimäe, Taavi; Kangur, Ahto (juhendaja); Hordo, Maris (juhendaja)
Metsanduslikes teadusuuringutes on Eestis analüüsipuid seni suhteliselt tagasihoidlikult kasutatud. Samas need võimaldavad meil tunduvalt täpsemalt ja detailsemalt uurida puude kasvu kogu puu ulatuses. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on võrrelda puude radiaalset juurdekasvu puutüve erinevatel kõrgustel ja analüüsida kliima mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) puu aastarõngale ning vara- ja hilispuidule. Kasutatud on kümne Järvselja hariliku männi analüüspuu kettaid (tähistatud 0 ketas kännult kuni J ketas ladva osast), millelt mõõdeti LINTAB süsteemiga 0,01 mm täpsusega aastarõngaste laiused, sealjuures vara ja hilispuidu osad eraldi. Analüüsipuude erinevatelt kõrgustelt võetud ketaste võrdlemisel ilmnes, et puude aastarõngaste laiuste indeksid kogu puu ulatuses olid võrreldud perioodil suhteliselt heas korrelatsioonis välja arvatud J ketas. Samuti varapuidu juurdekasvuseeriad korreleerusid suhteliselt hästi, välja arvatud A ja J ketas. Hilispuidu osas korreleerusid suhteliselt hästi B kuni H kettad. Tulemustest võib veel esile tõsta kasvuaastale eelneva aasta augustikuu keskmise temperatuuri ning septembrikuu sademete summa negatiivse mõju puude aastarõngaste radiaalsele juurdekasvule. Oluliseks positiivseks aastarõnga radiaalset juurdekasvu soodustavaks teguriks oli kasvuaasta vegetatsiooniperioodi keskmised temperatuurid. Kasvuaastale eelneva aasta augustikuu keskmise temperatuuri negatiivset mõju on täheldatud ka varasemalt teostatud uurimustes. Saadud kliimategurite mõjud puude radiaalsele juurdekasvule, samuti vara- ja hilispuidule, viitavad puus toimuvatele protsessidele (vegetatsiooniperioodi algus, lõpp ning puhkeperioodiks valmistumine).
Hariliku männi kasv ja häiringute mõju analüüs Käsmu poolsaarel
(2014) Pruuli, Marietta; Hordo, Maris (juhendaja)
Eesti metsanduse arengukava kohaselt on metsanduse eesmärkideks metsa elujõulisuse ja tootlikkuse säilitamine, tagades sealjuures metsade tõhusa ja mitmekesise kasutamise vastavalt säästva arengu printsiibile. Selleks on vaja mõista puu diameetri juurdekasvu kujunemist ning kliimategurite ja puude kasvu vahelisi seoseid. Käesoleva töö eesmärkideks oli (1) uurida hariliku männi (Pinus sylvestris L.) diameetri juurdekasvu sõltuvust vanusest, (2) analüüsida häiringute mõju ja tuvastamise meetodeid ning (3) analüüsida klimaatiliste tegurite ja mändide radiaaljuurdekasvu vahelisi seoseid Käsmu poolsaarel. Käsmu poolsaare nõmmemännikutes asuvalt kolmelt proovialalt koguti puursüdamikud. Proovide aastarõngalaiused ning vara- ja hilispuidu laius mõõdeti 0.01 mm täpsusega, misjärel need juurdekasvuseeriad ristdateeriti ja standardiseeriti. Diameetri sõltuvust vanusest uuriti regressioonanalüüsil, lähendades puude kasvukõveraid valitud mudelitega ning võrreldes proovialade kasvukõveraid Eesti riigimetsa puistute diameetri vanuseridade diferentsmudeli põhjal prognoositud kõveraga. Puistus toimunud häiringute tuvastamiseks kasutati nelja erinevat puude kasvu vabanemisel (growth release) põhinevat meetodit. Kliima ja mändide radiaalkasvu vahelisi seoseid uuriti korrelatsioon- ja vastavusfunktsioonanalüüsil, libiseva keskmisega korrelatsioonanalüüsil, näitaasta analüüsil (pointer year analysis) ning kattuvate ajajärkude analüüsil (superposed epoch analysis), kasutades Kunda meteoroloogia- ja hüdroloogiajaama andmeid kuu keskmiste temperatuuride, maksimum- ja miinimumtemperatuuride ja sademete kohta ajavahemikus 1947-2011. Puu diameetri ja vanuse vahelist sõltuvust sobis kirjeldama ruutparabool ja. logaritmfunktsioon. 50 aasta vanuses puistus ületas proovialade keskmine diameeter mõnevõrra riigimetsa samblikumännikute diameetri, mille arvatavaks põhjuseks on puistute boniteedi paranemine viimase 30 aasta jooksul. Leiti kinnitust männivaksiku (Bupalus piniaria L.) rüüstetepuhangutele aastatel 1928-1930 ja 1981-1983. Proovialadel esines olulisel määral häiringuid aastatel 1875-1899, 1935-1944, 1960-1969 ning 1990-1999. Võimalikeks põhjusteks on ekstreemsed ilmastikutingimused ning inimtegevus (raied). Mändide kasvule mõjus positiivselt soe kevad, suvi ja sügis. Kõige enam limiteeris puude kasvu kasvuaastale eelnenud sademeterohke juuli ja kasvuaasta külm mai.
Hariliku männi radiaalse juurdekasvu ja kliima võrdlus erinevates kasvukohatüüpides Hiiumaal
(2013) Vaikre, Helen; Hordo, Maris (juhendaja)
Dendrokronoloogilised meetodid võimaldavad uurida erinevate kliimategurite mõju puude radiaalsele juurdekasvule. Käesoleva lõputöö eesmärk on analüüsida ja võrrelda kliima (temperatuur ja sademed) mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) radiaalsele juurdekasvule erinevates kasvukohatüüpides Hiiumaal. Puursüdamike andmed on kogutud Hiiumaalt 2007. aastal 30 kasvukäigu püsiproovitüki männipuudelt, vastavalt jänesekapsa-mustika, kanarbiku, mustika, pohla ja sambliku kasvukohatüüpidest. Välitööde käigus koguti analüüsipulgad kokku 236 männipuult. Kliimaandmed on Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Ristna meteroloogia- ja hüdroloogiajaamast. Välitöödel kogutud puursüdamike andmed mõõdeti laboris LINTAB süsteemiga, aastarõngaste seeriad ristdateeriti ning seejärel standardiseeriti. Koostati kasvukohatüüpide kaupa radiaalsed juurdekasvu kronoloogiad. Kliima ja radiaalse juurdekasvu indeksite vahelise seose analüüsimiseks kasutati korrelatsioonianalüüsi, analüüsiperiood 1946- 2006. Lisaks leiti ka kasvukohatüüpide kaupa näitaastad. Näitaastatest tõusis esile 1957, kus kõigil viiel kasvukohatüübil esines positiivne aasta. Negatiivsed sündmusaastatest tulid esile 1956 ja 1958, kus olid märgitud neli kasvukohatüüpi viiest. Radiaalse juurdekasvu ja kliimategurite statistiliselt olulised näitajad tulid positiivsete seoste rohkusega esile jänesekapsa- mustika, mustika, pohla ja sambliku kasvukohatüüpides. Ainuke kasvukohatüüp, millel ei olnud rohkelt statistiliselt olulisi positiivseid seoseid oli kanarbiku kasvukohatüüp, millel esines oluline statistiline seos ainult aprilli kuu temperatuuridega. Negatiivseid statistiliselt olulisi seoseid juurdekasvu ja õhutemperatuuride vahel esines ainult mustika, pohla ja sambliku kasvukohatüüpidel enamasti eelneva aasta augustis. Sademete ja radiaalse juurdekasvu seose negatiivseid statistiliselt olulisi seoseid esines ainult pohla kasvukohatüübiga septembris. Antud andmed võimaldavad edaspidi uurida kliimamõju ka männipuude vara- ja hilispuidule erinevates kasvukohatüüpides. Lisaks võib uurida radiaalse juurdekasvu sõltuvust muudest tegurites, näiteks häiringud ja asukoha iseärasused.
Harvendusraie mõju puude jämeduskasvule ning süsinikuvarudele ja -voogudele palumännikus
(Eesti Maaülikool, 2018) Lõhmus, Neeme; Aosaar, Jürgen (juhendaja); Uri, Veiko (juhendaja); Hordo, Maris (juhendaja); Metsakasvatus ja metsaökoloogia
Õigeaegselt tehtud hooldusraiete abil on võimalik kujundada produktiivsem ja kvaliteetsemat puitu tootev mets, harvendusraietega on võimalik parandada metsade süsiniku sidumise võimet ning seeläbi leevendada kliimamuutusi. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada harvendusraie mõju puude jämeduskasvule ning puistu süsinikuvarudele ja -voogudele 27-aastases mustikamännikus. Töö on osa RMK teadusprojektist „Raiete mõju metsade süsinikuringele“. Rajati kõrvuti kaks 0,09 ha suurust proovitükki, ühel tehti harvendusraie ning teine jäeti kontrollalaks. Raie teostamise hetkel oli puistu 25-aastane. Harvendusraie mõju hinnati mudelpuude meetodil ning puursüdamike abil kaks aastat pärast raiet. Peenjuurte biomassi ja produktsiooni hinnati mullamonoliitide põhjal ja varisevoogu varisekogujatest võetud proovide alusel. Harvendatud proovitüki puude jämeduskasv püsis 2016. aastal raie-eelsega samal tasemel ning suurenes teisel raiejärgsel aastal, seevastu kontrollala puude diameetri juurdekasv on viimasel kolmel aastal langenud. Männi peenjuurte produktsioon ühe puu kohta oli kaks aastat pärast raiet harvendatud alal 0,70 kg, mis on enam kui kaks korda suurem kontrollala omast (0,29 kg). Varisevooga jõudis mulda süsinikku harvendamata alal 1,83 t ha-1 ning harvendatud alal 1,44 t ha-1 .
Hüdromelioratsiooni mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) radiaalsele juurdekasvule sõltuvalt kuivenduskraavi kaugusest
(2014) Potapov, Aleksei; Hordo, Maris (juhendaja); Strantsov, Argo (juhendaja)
Metsahüdromelioratsiooni tulemusi on kirjeldatud mitmetes varem ilmunud uurimustöödes, kuid enamik nendest põhineb siiski sellistel andmetel, mille ajaline eraldusvõime ei ole kõrge. Töö eesmärgiks oli uurida kuivendusjärgseid muutusi puude radiaalse juurdekasvu dünaamikas. Dendrokronoloogiliste meetoditega uuriti puursüdamikest (võetud hariliku männi mudelpuudest, kraavist 150–300 meetri kaugusel) mõõdetud aastarõngaste laiuste varieeruvust perioodil 1776–2013. Töö tulemusena selgus, et Kanajalasoo kuivendustööd algasid vähemalt 10 aastat varem, kui seni on kirjanduses nimetatud. Uuritud ala piires ei olnud puude radiaalse juurdekasvu dünaamikas täheldatud otsest seost kaugusega kuivenduskraavist, mis võib olla tingitud nii uuringuala paigutamisest ümbritsevas maastikus kui ka suhteliselt tagasihoidlikest melioratsioonitööde tulemustest valitud kaugustes kraavist. Üldistuste tegemiseks on vaja uuringut edaspidi laiendada ning kasutada kraaviäärsete mudelpuude andmeid. Saadud andmestik sisaldab endas mitte ainult kuivendustöödega põhjustatud muutusi, vaid ka informatsiooni möödunud kliima kohta. See võib leida kasutust näiteks kasvutrendide rekonstrueerimisel ja modelleerimisel või ka kuivenduse positiivse keskkonnamõju hindamisel.
Ilmastiku mõju kase radiaalsele juurdekasvule naadi kasvukohatüübis
(2012) Dubolazov, Evar; Hordo, Maris (juhendaja); Korjus, Henn (juhendaja)
Käesoleva lõputöö eesmärk on analüüsida ilmastiku mõju kase radiaalsele juurdekasvule naadi kasvukohatüübis ning võrrelda, kas kahe mõõtja poolt (Ando Lilleleht ja Evar Dubolazov) tehtavad aastarõngaste mõõtmised LINTAB’iga on süstemaatiliselt erinevad proovialade kaupa. Töös kasutatud kliima andmed on saadud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Viljandi ja Jõgeva meteoroloogiajaamadest. Selleks, et ilmastiku mõju kase radiaalsele juurdekasvule välja tuleks tehti viiel proovialal regressioonianalüüs ja korrelatsioonianalüüs. Kahe mõõtja vaheliste süstemaatiliste erinevuste leidmiseks kasutati t-Test: Keskmiste võrdlemine paarikaupa. Käesoleva lõputöös tehtud korrelatsioonanalüüsi ja regressioonanalüüsi tulemusel selgus, et kliimanäitajate ja radiaalse juurdekasvu vahelise seost mõjutasid enamasti statistiliselt oluliselt keskmine temperatuur suvekuudel või sademed kasvule eelneva aasta augustikuul. Käesolevas töö t-testi keskmiste võrdlemine paari kaupa, võrreldi kahe mõõtja poolt mõõdetud keskmisi aastarõngaste laiusi proovialade kaupa, tulemusel selgus, et nõutava mõõtmistäpsuse (0,01mm) tõttu on mõõtjate poolt tehtavad mõõtmised süstemaatiliselt erinevad.
Järvselja lehiste radiaalkasvu võrdlus ja kliimaanalüüs
(Eesti Maaülikool, 2021) Press, Raimond; Hordo, Maris (juhendaja)
Võõrliikide osakaal Eesti metsades on langustrendis, kuid samal ajal on kasvav vajadus kiirekasvuliste puuliikide ja puidu järele, et säästa elustikurikkaid ja sotsiaal-kultuuriliselt väärtuslike metsasid. Lehis on üks atraktiivsemaid võõrliike, mida on Eestis kasvatatud juba üle kahesaja aasta, kuid juurdekasvu on aastarõngaste põhjal tänaseni vähe uuritud. Samas on SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonda rajatud võõrliikide sh lehiste katsealasid, mis annab selleks head võimalused. Lõputöö eesmärgiks on analüüsida, millised faktorid (kasvukoht, puuliik ja ilmastik) avaldavad mõju lehiste radiaaljuurdekasvule. Töös uuritakse põllu- ja metsamaale istutatud lehiste juurdekasvu ning kliimanäitajate vahelist seost. Käesolevas lõputöös analüüsitud lehisepuude andmed pärinevad kokku 10 katsealalt, millest kuus ala asuvad endisel põllumaal, Agali arboreetumis ja neli katseala asuvad praegusel metsamaal. Puursüdamikud mõõdeti LINTAB mõõtmissüsteemil, indekseeriti ning koostati eri liikide kohta kronoloogiad. Andmetöötluseks kasutati korrelatsioon- ja dispersioonanalüüsi ning vabavara R. Uuritud puude andmete analüüsimisel dispersioonanalüüsil ei tuvastatud statistiliselt olulist erinevust keskmise radiaaljuurdekasvu vahel liigiti, samuti ei erinenud radiaaljuurdekasv erinevates kasvukohtades. Kliimaanalüüsi (korrelatsioonanalüüs) tulemused näitasid, et sademete ja lehiste radiaalkasvu vahel on statistiliselt oluline positiivne seos. Sademed soodustavad radiaalkasvu nii metsa- kui endisel põllumaal. Agali arboreetumi lehiste juurdekasvule sademed statistiliselt olulist mõju ei avaldanud. Kliimanäitajate (temperatuur, sademed) soodustav ja ka limiteeriv mõju erinevatel perioodidel on lehiste radiaalkasvule selgelt tuvastatav.
Kase, kuuse, männi- ja haavapuude rinnasdiameetri sesoonne kasv dendromeetrite andmeil
(2016) Savikink, Lehar; Hordo, Maris (juhendaja); Kiviste, Andres (juhendaja)
Dendromeetriga puu kasvu mõõtmine on tähtis teadlastele, kes uurivad ja koostavad metsamudeleid. Probleemne on, et dendromeetrid ei näita puu reaalset kasvu. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida dendromeetrite mõõtmisnäite ja ilmastiku mõju sellelele. Töös olid kasutusel dendromeetrite andmed, mis oli kogutud 20 puult viielt erinevalt proovitükilt. Samadelt puudelt võeti ka juurdekasvupuuriga puursüdamike proovid, millelt mõõdeti aastarõnga laiused. Ilmastiku andmed saadi Järvselja ilmastikuseire punktist. Koostati viis mudelit dendromeetri näitude ja ilmastiku vahelise seose tõestamiseks. AIC statistiku abil uuriti mudelite headuse erinevust. Töö tulemustest selgus, et dendromeetri näidud olid jämedatel puudel hüplikud, peenematel puudel hüplikkust ei olnud. Kuna puu ei saa hüplikult kasvada, pidi olema tegemist muu protsessiga, mida selgitati loodud mudelite abil. Modelleerimisel osutus mõjukaks arvutuslik muutuja "vesisus", mille eelduseks oli, et päevased sademed tekitavad hüplikkust dendromeetri näitudes. Saadud mudel jäljendas üsna täpselt dendromeetri näiduseeriat, mis tõestas hüpoteesi. Võis järeldada, et tegemist on puu pundumisega, mille käigus puu imeb niiskust sisse. Kuivadel päevadel tõmbub puu uuesti kokku. Pundumist tõestas ka AIC statistik, mis andis kõige parema seose võrreldes teiste mudelitega. Mudeliga M40 saadi puude tegelik kasv (ilma pundumiseta). Ka teistes sarnastes töödes on olnud analoogseid probleeme, kus reaalset kasvu pole aru saada, sest dendromeetri näidud on hüplikud. Samuti on varem täheldatud, et päevasel ajal puu pundub ja tõmbub uuesti kokku ning seega ei ole tegu kasvuga. Kuna andmeseeriaid oli vähe, oleks dendromeetritega töö jätkamine vajalik.
Kliima mõju analüüs arukase, hariliku kuuse ja hariliku männi radiaalkasvule loometsades
(2015) Silm, Doris; Hordo, Maris (juhendaja); Krumm, Leevi (juhendaja)
Mets on üks Eesti tähtsaim loodusvara. Aastarõngastesse talletunud infot saab kasutada pikaajaliste keskkonnamuutuste mõju analüüsimiseks ning vastavalt majandamis - ja kaitsestrateegiate aktualiseerimisel. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida looaladel hariliku männi, arukase ja hariliku kuuse radiaalset juurdekasvu puursüdamike andmeil ning analüüsida kliima mõju. Töös kasutatakse augustis 2014 toimunud välitöödelt kogutud puursüdamike mõõdistamisest saadud andmeid. Kliima andmed on pärit Kuusiku meteoroloogiajaamast. Hariliku männi puhul on uuritavaks perioodiks 1926-2014, harilikul kuusel 1926 - 2014 ja arukasel 1940 - 2014. Proovid mõõdeti Lintab mõõtmislauaga ja ristdateeriti visuaalselt TsapWin programmiga ja statistiliselt COFECHA-ga. Andmed standardiseeriti vabavara R paketi dplR vahenditega. Kliima ja radiaalse juurdekasvu vaheliste seoste leidmiseks viidi läbi korrelatsioonanalüüs. Töö tulemusena koostati kronoloogiad männile (periood 1913 - 2014), kuusele (periood 1913 - 2014) ja kasele (1940 - 2014). Samuti leiti seosed kliimanäitajate ja radiaalsete juurdekasvude vahel. Peamiseks puude radiaalkasvu soodustavaks faktoriks olid vegetatsiooniperioodi sademed. Temperatuur oli kasvu soodustav vaid männi puhul, temperatuuride limiteeriv mõju esines neljal juhul. Töö tulemusi saab kasutada edasises analüüsis puistute produktsioonivõime prognoosimisel ekstreemsetes kasvukohtades.
Kliima mõju analüüs Järvselja lehisepuistutes
(2015) Kannimäe, Taavi; Kängsepp, Vivika (juhendaja); Hordo, Maris (juhendaja)
Lehise kasvatamine Eestis on vähe tähelepanu saanud, vaatamata sellele, et enamik seda puuperekonda esindavad liigid ületavad kasvukiiruse poolest kodumaiseid okaspuuliike. Lehise puit on tänu suurele hilispuidu osakaalule aastarõngas tihe ning heade mehaaniliste omadustega. Lehise puidu niiskusjuhtivus on halb, mistõttu säilib puit ka niisketes tingimustes kaua. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kliima mõju lehiste radiaalsele juurdekasvule SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas. Töös analüüsiti viite lehise gruppi (liiki): kuriili, vene, jaapani, euroopa ning hübriidlehist. Igale lehise grupile koostati kronoloogiad. Kliimanäitajate (temperatuurid ja sademed) ja radiaaljuurdekasvude vaheliste seoste kirjeldamiseks tehti korrelatsioon- ja liiasusanalüüs. Ekstreemsete (positiivsete ja negatiivsete) kasvuaastate leidmiseks tehti näitaasta analüüs. Kliimaandmed pärinevad Järvselja ilmaseirepunktist hõlmates ajavahemikku 1979-2013. Lehiste radiaalkasvu ja kliimanäitajate vahelise korrelatsioonanalüüsi tulemused näitavad, et analüüsitavates puistutes limiteerib puude kasvu peamiselt temperatuur. Jooksva kasvuaasta märtsi temperatuur avaldab negatiivset mõju kuriili, vene, euroopa ning hübriidlehiste aastarõnga laiusele. Analüüsis ilmnes, et vara- ja hilispuidu kasvu mõjutavate kliimategurite vahel suuri erinevusi polnud. Ilmastikunäitajate (kahenädalaste ning kümne päevaste perioodide kaupa) ja lehise juurdekasvu vahelises korrelatsioonanalüüsis avaldus peamiselt jooksva kasvuaasta aprilli esimese poole sademete positiivne mõju aastarõnga juurdekasvule. Liiasusanalüüsis ilmnes vene ja euroopa lehistel sarnast varieeruvust radiaalkasvus, kus avaldus sademete oluline mõju. Sarnane oli ka hübriid, kuriili ja jaapani lehiste kasvuridade varieeruvus ning neil täheldati temperatuuride olulist mõju. Näitaastate analüüsis lehistele avaldunud negatiivsed olid 1964 (põhjuseks põud) ja 1995, positiivsed näitaastad olid 2001 ja 2004 (põhjuseks kasvule eelneva aasta soe sügis.
Kliima mõju puude radiaalsele juurdekasvule Järvselja proovialal
(2012) Valdaru, Heiki; Tullus, Hardi (juhendaja); Hordo, Maris (juhendaja)
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli koostada Järvselja kvartalil 275 asuva männi harvendusraiete katseala kolme proovitüki kronoloogiad (eraldi vara- ja hilispuiduga), millede abil saaks antud lõputöö raames uurida kliima mõju katsealal olevate puude radiaalsele juurdekasvule ning võimaldada edasisi uuringuid raiete, kliima ja konkurentsi mõju uuringuteks. Välitööd teostati 2011. aasta novembris. Proovid loeti ja töödeldi dendrokronoloogiliste meetoditega (ristdateerimine, detrendimine). Andmetele teostati regressioon- ja korrelatsioonanalüüs kliima näitajatega aastast 1948-2009. Tulemuseks saadi harvendusraiete katseala kronoloogilised seeriad proovialade kaupa, eraldi kevad- ja sügispuidu osadega. Analüüsi tulemusel osutusid kliima mõjuritest esimesel ja teisel proovitükil statistiliselt olulisteks radiaalset juurdekasvu mõjutavateks teguriteks kasvule eelneva aasta augusti ning sama aasta juulikuu sademed ning temperatuur. Kolmandal proovitükil kliima puude juurdekasvule statistiliselt olulist mõju ei omanud.
Kõrguse-diameetri mudelite analüüs Järvselja lehisepuistute andmeil
(Eesti Maaülikool, 2020) Laur, Siim; Hordo, Maris (juhendaja)
Lehis on atraktiivne okaspuu, mille kasvatamisele ja kasutusele on hakatud järjest enam tähelepanu pöörama. Kuid suhteliselt tagasihoidlikult on tegeletud lehiste kasvu modelleerimisega, kuna algandmestik ei ole piisav. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on testida ja võrrelda erinevaid kõrguskõveraid lehiste andmeil. Antud tööks koguti lehiste mõõtmisandmed 2019 sügisel ja 2020 talvel Järvselja Õppe- ja Katsemetsakonna 17. lehisepuistust. Välitööde käigus kordusmõõdeti üheksa ringproovitükki ja kaheksa vana katseala. Andmete töötlemisel kasutati vabavara R, kõrguskõverate testimiseks paketti lmfor. Töös testiti 17. kõrguskõverat, milles kaheksa olid 2-parameetrilised (Näslund, Curtis, Schumacher, Meyer, Power, Michaelis-Menten, Wykoff) ja üheksa 3-parameetrilist (Prodan, Logistic, Chapman-Richards, Weibull, Gomperz, Sibbesen, Korf, Ratkowsky, Hossfeld IV ja Padari). okku mõõdeti ringproovitükkidelt ja vanadelt katsealadelt 1393 elusa puu diameetrid, mõõdetud puudest 741 olid lehised ja 182 lehiselt mõõdeti ka kõrgused (mudelpuud). Töö tulemusel selgus, et kõige madalama prognoosiveaga oli 2-parameetriliste kõrguskõverate mudelite seast Meyeri funktsioon (AIC 807,0855 ja Loglik -400,5427) ja 3-parameetrilistest mudelitest Prodani funktsioon (AIC 706,5593 ja Loglik -348,2796). Meyeri funktsioon aga ei arvesta, et puu ei kasva kõrgusesse lõputult, samas on suurenenud puu diameeter. Prodani mudel ei sobi kasutamiseks, sest kui mõõdetud mudelpuid on vähe, prognoosib see kõrgust kõvasti madalamaks. Padari kõrguskõverate mudelid hindavad lehisepuistute kõrgusi samuti tegelikkusest madalamaks, seega on see antud juhul liiga ebatäpne. Seega täpsemaks kõrguse prognoosimiseks tuleks siiski rohkem lehiste mudelpuid mõõta nii erinevates kasvukohtades kui ka vanuses.

Sirvi Autor "Hordo, Maris (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud