Sirvi Autor "Hordo, Maris" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 6 6
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Application of Dendroclimatological Methods for Forest Growth Modelling(Eesti Maaülikool, 2011) Hordo, Maris; Kiviste, Andres (advisor); Henttonen, Helena (advisor); Helama, Samuli (advisor)Kaasaja metsateaduse üheks olulisemaks ülesandeks on puistu kasvu ja struktuuri modelleerimine. Puistu kasvukäiku saab modelleerida erinevatel meetoditel, kusjuures meetodi valik sõltub eelkõige andmete iseloomust. Metsade jätkusuutliku majandamise kavandamiseks sobivad paremini üksikpuu kasvuvõrranditel ja puude väljalangevusel põhinevad nn „uut tüüpi” mudelid, mis asendavad edukalt seniseid puistu tasemel mudeleid juba paljudes riikides. Uut tüüpi mudelite eeliseks on see, et neid saab kasutada väga erineva struktuuri ja koosseisuga puistute kasvukäigu modelleerimiseks, alates ühevanuselistest puhtpuistutest kuni erivanuseliste mitmerindeliste segapuistuteni välja. Uut tüüpi mudelite koostamise eeltingimuseks on sobiva andmestiku olemasolu. Eestis kasutatakse selleks puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmeid, et pikaajaliste korduvmõõtmistega kirjeldada erinevate kasvukohtade ja vanustega puistute takseertunnuste dünaamikat üksikpuu tasemel. Eestis on dendrokronoloogilisi meetodeid kasutatud puistu kasvukäigu modelleerimisel suhteliselt tagasihoidlikult. Puu kasvu modelleerimisel peab ühe olulise tegurina arvestama ilmastikutingimusi. Seni on Eestis vähe uuritud, kuidas kliima ja ilmastik mõjutavad puu iga-aastast radiaalset kasvu. Samuti on oluline analüüsida, millised muutused toimuvad puude kasvus suuremal maa-alal, kaasates uurimusse naaberriike, et analüüsida klimaatiliste muutuste mõju puude kasvule regionaalselt. Käesoleva doktoritöö eesmärgid on järgmised: 1) koostada empiirilise metsandusliku andmestiku kontrollimise, hindamise ja erindite avastamise meetodika ning selle abil tagada kvaliteetne lähteandmestik puistu kasvukäigu mudelite loomiseks; 2) võrrelda ja hinnata statistiliste erinditestide efektiivsust mõõtmisvigade avastamisel; 3) selgitada, millised tunnused puu ja puistu tasemel mõjutavad puu väljalangevust puistus; 4) koostada nõmme- ja palumännikute kronoloogiad (dendroskaalad) ning uurida, milliste kliimategurite mõju puude radiaalkasvule on oluline; 5) võrrelda Eesti ja Soome nõmme-ja palumetsadest kogutud hariliku männi puursüdamikel aastarõnga laiuse muutumist ja identifitseerida näitaastad, samuti analüüsida ilmastiku mõju puude radiaalkasvule. Doktoritöö tugineb viiele artiklile, mille lähteandmetena on kasutatud 1) Eesti Maaülikooli puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmeid; 2) Eesti Maaülikooli puistu kasvukäigu püsiproovitükkide männipuude puursüdamike andmeid ning 3) Soome Metsainstituudi statistilise metsainventeerimise proovitükkidelt kogutud männipuude puursüdamike andmeid. Käesolevas doktoritöös uuritud probleemid on olulised mitmel põhjusel. Töö tulemused laiendavad teadmisi puistu ja puu juurdekasvust ning neid mõjutavatest teguritest. Puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmeid on siiani kasutatud peamiselt puistu tasemel mudelite loomiseks, kuid kogutud andmestik võimaldab modelleerida puistu kasvukäiku ka üksikpuu tasemel, mis annab märksa detailsema vaate puistute struktuurist ja dünaamikast. Koostatud puude radiaalkasvu indeksite seeriate abil on võimalik korrigeerida kasvuaastate ilmastikust tingitud mõju puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel kahe mõõtmiskorra vahel (5-aastane mõõtmise intervall), mis on äärmiselt oluline diameetri juurdekasvu korrektsel modelleerimisel. Dendrokronoloogilised meetodid on kasulikud kõikjal, kus on vaja arvestada puu kasvu varieeruvust ajas, kuna aastarõngastes sisalduv informatsioon aitab aru saada puu kasvutingimuste muutustest, ilmastiku iseärasustest, puistus tehtud töödest ja toimunud häiringutest. Dendrokronoloogiliste uuringute sidumine puistute kasvukäigu modelleerimisega on jätkuvalt teaduslikku huvi pakkuv ja aktuaalne uurimissuund.Kirje Arukase dendrokronoloogilise skaala koostamine ja võrdlev analüüs hariliku männi ja hariliku kuuse skaaladega : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud lepingu nr. 10-10-8/562 aruanne(2011) Hordo, Maris; Kiviste, Andres; Lilleleht, Ando; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondVastavalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel juuni 2010a. sõlmitud teadusuuringu lepingule nr. 10-10-8/562 (KIK metsanduse programmi projekt nr. 16) “ Arukase dendrokronoloogilise skaala koostamine ja võrdlev analüüs hariliku männi ja hariliku kuuse skaaladega ”, teostas EMÜ metsakorralduse osakonna töögrupp lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööd täies mahus, sisestas andmed arvutisse ja teostas esmase andmeanalüüsi ning koostas arukase dendrokronoloogilise skaala. Käesoleva projekti raames koostatud arukase puistute dendroskaalasid on kavas rakendada puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel diameetri juurdekasvu modelleerimisel. Puu diameetri juurdekasvu modelleerimisel tuleb arvestada, et tehtud mõõtmised on tehtud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Dendroskaalad võimaldavad võtta arvesse kalendriaasta keskmist mõju diameetri juurdekasvule, mis võimaldab puu viie aasta juurdekasve korrigeerida. Dendroskaalade kasutamine võimaldab uurida ka raiete ja muude häiringute mõju puu diameetri juurdekasvule.Kirje Lehisepuistute kordusmõõtmine Järvseljal ja lehiste kasvu analüüs(Eesti Maaülikool, 2020) Hordo, Maris; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutTeatavasti on metsa kasvu uurimisel traditsiooniliseks andmeallikaks katsealade või proovitükkide mõõtmistulemused. Viimase saja aasta jooksul on rajatud erinevate uurijate poolt tuhandeid proovitükke, kuid üsna väike osa neist on säilinud või korrektselt dokumenteeritud (Kiviste ja Hordo 2002). Eristatakse ajutisi ja püsiproovitükke, vastavalt sellele, kas proovitükid või katsealad on looduses kordusmõõtmiseks leitavad või mitte. Soome Metsainstituudi kogemustest (Hynynen et al 2002) saab järeldada, et usaldusväärsete kasvumudelite loomiseks peaks proovitükke mõõtma vähemalt 15-20 aasta jooksul 3-4 korda. Järvseljal on rajatud pikaajalisi katsealasid rohkem kui 100 aastat, kuid paraku pole kõiki mõõtmisandmeid säilinud või on nende kvaliteet küsitav. Seega on oluline metoodiline pool, et tagada usaldusväärsem andmestik metsanduslike mudelite loomiseks. Teatavasti peetakse metsa püsiproovitükkide kordusmõõtmiste andmeil saadud takseertunnuste aegridu kõige usaldusväärsemateks. Selleks on oluline metsanduslike teadusuuringute järjepidevus. Lisaks spetsiaalselt puistu kasvukäigu (üksikpuude mõõtmisandmed) uurimiseks rajatud püsiproovitükkidele saab metsa kasvu uurimiseks kasutada muudel eesmärkidel rajatud metsa katsealade andmeid. Eestis on rajatud hulgaliselt lehise kultuure, mis on leidnud meie kliimas ja mullas endale head kasvutingimused. Metsamehi on paelunud lehis oma kiire kasvu, ilusa puidu tekstuuri ja tugevate puidu omadustega. Õige lehiseliigi ja kasvukoha valikul ületavad nad kasvukiiruselt kodumaiseid puuliike. Mitmed katsed on aga näidanud, et ebasobivates kasvutingimustes puud hukkuvad. Seda on eriti hästi näha Elmar Kaare rajatud lehise metsastamise katsealadel ammendatud põlevkivikarjääris, kus mõnikümmend aastat vanad lehisepuud on mingil põhjusel surnud. Võõrliikide kultiveerimisega alustati Järvseljal 19. sajandi teises pooles ning esimesteks võõrpuuliikideks olid euroopa ja vene lehis (Kasesalu 1999). Seega on lehiste kultiveerimine Järvseljal kestnud juba ligi 140 aastat. Hetkel on säilinud kaheksa lehise katseala, kus on tehtud järjepidevalt mõõtmisi ja märkmeid. Lehise katsealadel varasemaid mõõtmisi ei ole tehtud järjepidevalt, vaid ebakorrapärase intervalliga, samuti puuduvad üksikpuude mõõtmisandmed varasematest perioodidest. Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks oli jätkata kordusmõõtmistega lehise puistutes (kaheksa vana prooviala ja üheksa uut ringproovitükki, mis mõõdeti 2014. aasta sügisel), et andmeseeriad oleksid järjepidevad. Samuti analüüsida ja modelleerida lehise kasvu ning võrrelda eelmiste mõõtmistega. Esmased ülevaated kogutud andmetest on esitatud ka käesolevas aruandes.Kirje Metsa kasvukäigu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõdistamine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 2. aprillil 2009. a. sõlmitud lepingu nr. 09‐08‐8/223 lõpparuanne(2010) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Hordo, Maris; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondVastavalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 02.04.2009 sõlmitud teadusuuringu lepingule nr. 09‐08‐8/223 “Metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõdistamine”, teostas EMÜ metsakorralduse osakonna töögrupp lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööd täies mahus, sisestas andmed arvutisse ja teostas esmase andmeanalüüsi.Kirje Metsa kasvukäigu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku kordusmõõdistamine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 12. mail 2008. a. sõlmitud lepingu nr. 08‐08‐8/485 lõpparuanne(2009) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Hordo, Maris; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondMetsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h. monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid välimõõtmisi metsa proovitükkidel ja statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev püsiproovitükkide võrgustik, mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 12. mail 2008. a. sõlmitud lepingu nr. 08-08-8/485 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2008. a. kordusmõõdistama 101 puistu kasvukäigu püsiproovitükki. Metsa püsiproovitükkide võrgustiku andmeil saadud uurimistulemuste esitlemiseks tuli korraldada teadusseminar. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdistati 2008. a. 73 püsiproovitükki, mille eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2008.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2003. a. mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta. 26 proovitükki mõõdeti põllumaadelt, mida varasemalt oli mõõdetud põllumaade metsastumise uurimiseks satelliidipiltidelt. 2008-ks aastaks olid need põllumaa proovitükid kasvanud piisavalt suureks, et mõõta saama metoodikaga nagu on mõõdetud kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku proovitükke. Kahel proovitükil oli tehtud lageraie, mistõttu neid üle mõõta ei saanud.Kirje Puistus toimunud häiringute tuvastamine dendrokronoloogiliste meetoditega : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud lepingu nr. 3- 2_8/21-4/2011 aruande lühikokkuvõte(2011) Hordo, Maris; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutKäesoleva KIKi jätkuprojekti eesmärk on koostada metoodika ja testida statistilisi meetodeid varem toimunud metsahäiringute tuvastamiseks puistutes. Puistu kasvukäigu püsiproovitükkide ajaloo uuringul selgus, et möödunud sajandil puistutes toimunud sündmused ei ole piisavalt dokumenteeritud, mistõttu enamuse püsiproovitükkide kohta ei ole teada informatsiooni seal varem toimunud häiringute (raied, putukakahjustused, tulekahjud, üleujutused jms) kohta.