Sirvi Autor "Hermanson, Egon" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje 3D printimine termoplastse polüuretaaniga(Eesti Maaülikool, 2017) Hermanson, Egon; Soots, Kaarel; Põllundus- ja tootmistehnika3D printimine termoplastse polüuretaaniga Ultimaker 2 3D printeril on raskendatud, kuna Ultimakeri 3D printer on mõeldud filamentide ABS’i või PLA printimiseks, mitte termoplastsete polüuretaanist filamentide. Termoplastne polüuretaanist filament ummistub Ultimaker 3D printeri etteandemehhanismi ning prinditud tulemus on äärmiselt ebakvaliteetne. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli termoplastse polüuretaani 3D printimise uurimine 3D printeri Ultimaker 2 ja polüuretaani NinjaFlex näitel. Selleks skaneeriti Ultimaker 2 originaal etteandemehhanism, kasutades laserskännerit Nikon MCAx20/MMDx50 täpsusega 50μm. Saadud punktipilv töödeldi programmiga SpaceClaim, millest saadud 3D mudel pöördprojekteeriti kasutades tarkvarasid AutoDesk Fusion 360 ja SolidWorks 2013. Uue etteandemehhanismiga tehti filamendi survepinge katseid, kus võrreldi originaali ja uue etteandemehhanismi poolt tekitatavat filamendi survepinget ekstruuderile. Katsete käigus selgus, et uus etteandemehhanism võimaldab filamentide ABS ja TPU 95A puhul suuremat survepinget, kui filamendi NinjaFlex puhul. Vähendamaks filamendi ja ühendustoru siseseinte vahelist hõõrdumist, lisati filamendile NinjaFlex määrdeainet glütserooli, mis ühtlustas filamendi liikumist ja tõstis filamendi survepinget. Kui 3D printeri Ultimaker 2 originaal etteandemehhanismiga saavutati filamendi survepinge ekstruuderisse 0.468 ± 0.12395% N/mm2 , pöördprojekteeritud uue etteandemehhanismiga saavutati 0.588 ± 0.02695% N/mm2 . Printimise katsete käigus selgitati välja optimaalsed printimise parameetrid filamendi NinjaFlex printimiseks 3D printeril Ultimaker 2. Prinditud katsekehade välisseinte kvaliteet oli hea ning katsekehade pealmine kiht oli sile.Kirje Kolmekihilisest terasest valmistatud lõiketera kulumine(2015) Hermanson, Egon; Soots, KaarelKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kolmekihilisest terasest valmistatud lõiketera kulumise uurimine ning töö käigus võrreldi kolmekihilisest terasest ja tema valmistamiseks kasutatud algmaterjalidest valmistatud lõiketerade kulumist. Kolmekihilise terase ja tema valmistamiseks kasutatud algmaterjalide uurimiseks valmistati 18 lõiketera, mille mehaanilised omadused olid teada. Katsetes kasutatud lõiketerade valmistamiseks kasutati Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis 2014. aastal koostatud bakalaureusetöös „Kolmekihiline damaskuse teras“ (bakalaureusetöö- autor Ott Juhkam) valmistatud tõmbeteimikuid. Lõiketerade iseloomustavate parameetrite mõõtmiseks kasutati Eesti Maaülikooli laborites olevaid nüüdisaegseid mõõteriistu. Katsetes kasutati termotöödeldud kui ka termotöötlemata kolmekihilisest terasest valmistatud lõiketerasid. Kulumise uurimiseks kasutati vasarveskit ja abrasiivse kulumise tagamiseks kasutati muljutud vilja ja liiva segu. Kulumise määramiseks määrati lõiketera pinnakaredus, teritusnurk ja mass ning saadud tulemusi võrreldi enne ja pärast kulumiskatseid. Kolmekihilise terase kulumise määramisel kasutati ka visuaalset hindamist. Enne kulumiskatseid oli termotöödeldud kolmekihilisest terasest valmistatud lõiketerade keskmine teritusnurk 37,9⁰ ja termotöötlemata kolmekihilisest terasest valmistatud lõiketerade teritusnurk 39,9⁰. Pärast kulumiskatseid oli mõlemat sorti lõiketerade teritusnurk vähenenud, termotöödeldud kolmekihilisest terasest valmistatud lõiketerade keskmine teritusnurk oli peale kulumiskatseid 37,5⁰ ehk 1,1% teritusnurga vähenemine ja termotöötlemata kolmekihilisest terasest valmistatud lõiketeradel oli see 36,8⁰ ehk 7,7% teritusnurga vähenemine. Töös saadud tulemustele toetudes võib väita, et termotöötlemata kolmekihilisest terasest valmistatud lõiketeradel ilmnes suurem teritusnurga vähenemine ning seda võib lugeda iseterituvus protsessi tunnuseks.