Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Heintalu, Aleksander" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    Kirje
    Saaremaa tingimustele sobivate sööda- ja ravimtaimede agrotehnika : lepingulise teadusliku uurimistöö nr. 78 1989. a. aruanne
    (Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1990) Heintalu, Aleksander; Reimets, Evald; Karolin, Meeme
    Põhiliste põllukultuuride, mis enamikus on ka söödakultuurideks, kõrval on kerkinud vajadus ka sööda- ja ravimtaimede järele. Seda tingib loomakasvatuse intensiivistamine, samuti ka loomade võimalus omale vabalt sööta valida. Eestis on küllaldaselt väikese viljakusega ja kiviseid põlde, mis on sageli sobivad sööda- ja sööda-ravimtaimede kasvatamiseks. Uurimistöö ülesandeks oli ravimsöödakultuuride bioloogiliste iseärasuste, kasvutingimuste nõuete väljaselgitamine, uute kultuuride ja sortide kasutusvõimaluste uurimine, samuti ka kultuuride kooskasvatamise uurimine. Detailsema uurimise all oli aruandeaastal muguljumikas. Teaduslikku uudsust pakub kuldjuure agrotehnika. Kuldjuur kuulub uute väärtuslike põllumajandustaimede hulka. Ta on vitamiinide ja proteiini perspektiivne allikas, teda kasutatakse söödalisandite toniseerijana looma- ja linnukasvatuses. Uudsed kultuurid on ka muguljumikas, ženšenn, araalia, anžuur jt. Uurimistöö tulemusena on antud soovitusi ravim-söödakultuuride agrotehnika kohta, rajatud katsepõlde. Uurimistöö tulemustest on ette kantud EPA Agronoomiateaduskonnas ja majandeis. Valmimisel on artikkel muguljumika kohta.
  • Pisipilt
    Kirje
    Агротехника родиолы розовой (Rhodiola rosea L.) в условиях Эстонской ССР : учебно-методическое руководство
    (Эстонская сельскохозяйственная академия, 1988) Heintalu, Aleksander
    Учебно-методическое руководство.
  • Pisipilt
    Kirje
    Биология и агротехника лечебных и лечебнокормовых культур в частности родиола розовая Rhodiola rosea L., рапонтика сафлоровидного Rhaponticum carthamoides (Willd) Iljin, анзура Allium suvorovii Regl. x Allium giganteum Regl. на минеральных почвах Эстоний [i.e. Эстонии]
    (2000) Heintalu, Aleksander
    Antud töö on dissertatsioon teaduste doktori (doctor emeritus) kraadi taotlemiseks ja kajastab kokkuvõtlikult katsete tulemusi, mis on tehtud ajavahemikul aastatel 1969(74)-1993. Katsed kestavad edasi. Katsed ja uuringud läbisid: Roosilõhnaline radioola / (Rhodiola rosea L.); Muguljumikas (Altaist) / (Rhaponticum carthamoides (Willd) Iljin); Lauk Ansuur Kesk-Aasiast / (Allium suvorovii Regl. x Allium giganteum Regl.); (lisaks Zen-Zen katsetes 1971-78). Katsete ülesandeks oli introdutseerida ja kultuuristada Eesti tingimustes kasvatatavaid haruldasi ja harvaesinevaid ravimtaimi, mis nende looduslikus areaalis on tänapäevaks praktiIiselt hävitatud. Selleks on töötatud välja optimaalne agrotehnika Põhja-Euroopa, eelkõige Eesti mullastiku tingimustes, millest võivad kasu saada ka teiste maade rahvad, kelledel on samaväärsed mullad. Kuni 1994 aastani polnud neid taimi peale muguljumika maailmas kultuuridena kasvatatud. Tööde-katsete käigus on uuritud antud taimede bioloogiat, väljatöötatud agrotehnika ning loodud nende taimede genofond edaspidiseks kiireks paljundamiseks ning kasvatamiseks. Kusjuures on selektsiooni ja ristamiste kaudu aretatud nende taimede uued kloonid ja paljundatud kloonimisega, mille seemned annavad juba 96-98% identseid, uusi kultuuristatud taimi. Kõik taimed läbisid: 1. Biomorfoloogilised uuringud 20-25 aastat. 2. Paljundatud taimematerjalile töötati välja agrotehnika, nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. 3. Töötati välja rodioola, ansuuri ja teiste kultuuride (kummel, maasikas jm) kasvatus biotsönoosis, sest monokultuurina läheks nende kasvatamine väga kalliks. Taime preparaate katsetati ka loomade, lindude ja kalade peal: näiteks loomade vastupanu leukoosi haigestumisel suurenes 30-40% (nad ei haigestunud). Lindudel suurenes adaptsioon radioola kasutamisel 5-7% ja ansuuri kasutamisel 8-11%. Vikerforelli kasvatamisel suurenes kaladel eluskaal esimesel eluaastal 1,7 korda võrreldes kontroll grupiga. Inimestega tehtud katsetel täheldati, et rodioola preparaadi tarbimisel kannatavad nad rohkem radiatsiooni ilma letaalse lõputa, seejuures väheneb järsult metastaaside kasvukiirus pahaloomuliste kasvajate juures, (sellest ka antud katsete salastatus endises NSVL-is, neil oli strateegiline tähtsus). Kuna need taimed on tugevad immuunsuse tõstjad, saab neid kasutada ka immuunsusdefitsiitsete haiguste korral. Muguljumikat kasutatakse põrsaste, pullide (sugupullide), lindude, karusloomade, sugutäkkude jne. sugulise võimekuse tõstmisel. Katsed näitavad, et ka inimeste frigiidsuse ja impotentsuse puhul, mis on seotud sperma ja munarakkude elulisuse vähenemisega omab ta tervendavat mõju - suurendab järsult spermatosoidide arvu ja teeb elujõulisteks põletikulistest munasarjadest tulevad munarakud. Antud taimed vähendavad loomadel ahtrust esimesel laktatsiooniperioodil 15…17 pluss/miinus 0,83 % ja teisel ning kolmandal - 4-7 %. Selle töö (raamatu) abil on võimalik antud kultuuride igakülgne kasvatamine Eesti erinevais mullastikes ning mujal sarnastes tingimustes. Töö on kokkupandud mitte kultuuride lõikes, vaid agrotehnika järgi, et hoida ära iga kultuuri juures eraldi agrotehniliste katsete üksikasjalikku kordamist. A. Heintalu