Sirvi Autor "Heeringson, Laura" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Kase ja lepa punasüdamik puidu värvuse muutumine termilise töötluse käigus(Eesti Maaülikool, 2022) Heeringson, Laura; Kask, Regino (juhendaja)Punasüdamikuga puit on väheväärtuslik materjal, mida ei kasutada punasüdamik puidu ja terve puidu värvuse erinevuse tõttu nii palju, kui võiks. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on kase ja lepa punasüdamik puidu ja terve puidu värvuse erinevuse kadumine termilise töötlusega. Uurimustöös kasutati punasüdamikuga kaske, halli leppa ja sangleppa. Kokku oli töös 99 katsekeha. Antud töös vaadati, kuidas muutub punasüdamikuga puidu ja terve puidu värvus peale termilist töötlemist ja kas peale termilist töötlemist hööveldamine, lihvimine ning õlitamine muudab terve ja punasüdamikuga puidu värvuse erinevust. Uurimustöö tulemustest selgus, et lihvimine ja hööveldamine suurt erinevust ei tekita. Kui puitu peale termilist töötlemist õlitada, kaob punasüdamik puidu ja terve puidu värvuse erinevus madalamas töötlusastmes kui õlitamata puidul.Kirje Termilise töötluse mõju hariliku kuuse ja hariliku männi puidu pundumisele, tasakaaluniiskusele, tihedusele ja värvusele(Eesti Maaülikool, 2024) Heeringson, Laura; Kask, Regino (juhendaja)Termiline töötlemine on keskkonnasõbralik meetod puidu omaduste parandamiseks. Peale termilist töötlemist on puit seenhaiguste ja mädanike vastu rohkem kaitstud. Töödeldud puit saab ka dekoratiivsema värvuse. Termilist töötlust viiakse läbi spetsiaalsetes ahjudes, kus kasutatakse töötluseks vett, auru ja kõrgeid temperatuure. Magistritöö eesmärgiks oli tuua välja hariliku kuuse (Picea abies) ja hariliku männi (Pinus sylvestris) puidus toimuvad muutused peale eri astmetel termilist töötlemist ja uurida viie termilise töötluse astme mõju kuuse- ja männipuidu tasakaaluniiskusele, tihedusele, pundumisele ja värvusele. Katsete tulemused näitasid, et hariliku kuuse ja hariliku männi radiaalsuunaline ja tangentsiaalsuunaline pundumine paranes termiliste töötlusastmete tõustes, tasakaaluniiskus vähenes. Tiheduses suuri muutusi ei eristatud. Puit muutus mõlemal puuliigil tumedamaks töötlusastmete tõustes. Hööveldatud katsekehadel langes heleduse näitaja rohkem, kui lihvitud katsekehadel.