Sirvi Autor "Haugjärv, Kerli" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Kahe erineva sööda mõju marmorvähi (Procambarus fallax f. virginalis) kasvule, värvusele, surevusele ja suguküpsuse saabumisele(2014) Haugjärv, Kerli; Kaldre, Katrin (juhendaja)Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli hinnata kahe erineva proteiini- ja astaksantiini sisaldusega sööda mõju marmorvähi (Procambarus fallax f. virginalis) kasvule, kooriku värvusele, surevusele ja suguküpsuse saabumisele. 263 päeva jooksul, ajavahemikul 08.02.2013 - 28.10.13, viidi Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonnas läbi katse, mille käigus söödeti 45 marmorvähile astaksantiinirikast discuse sööta (JBL GmbH & Co.KG, 46% proteiini, 27,5% vähilisi) ja 45 marmorvähile astaksantiinivaba karpkala sööta (AllerAqua Classic, 30% proteiini). Marmorvähid keskmise kogupikkusega 20,8 ± 2,6 mm ja keskmise kaaluga 0,19 ± 0,07 g asustati juhuslikult 15 isendi kaupa kuude ühesuguste tingimustega 55 l akvaariumisse. Söötade mõju hindamiseks vahetati katse keskel (10.06.13) katsegruppide söödad. Käesolev katse näitas, et erineva astaksantiini- ja proteiinisisaldusega söödad mõjutavad marmorvähkide kasvu ning seeläbi ka surevust, kooriku värvust ning suguküpsuse saabumist. Astaksantiini- ja proteiinirikkamal söödal olnud marmorvähid kasvasid astaksantiinivaba ja proteiinivaesemal söödal olnud vähkidest oluliselt kiiremini. Astaksantiiniga rikastatud sööt muutis juba paari kuu möödudes, katse esimese pooles, marmorvähid ühtlaselt siniseks samal ajal, kui astaksantiinivabal söödal olnud vähkide kooriku värvus varieerus helesinise ja –pruuni ning heleda ja tumeda halli värvuse vahel. Katse teises pooles muutus algselt karpkala sööta ja hiljem discuse sööta saanud katsegrupi isendite kooriku värvus hele- ja tumehallist ning hallikaspruunist siniseks ja tumesiniseks. Enamikul vähkidest, kes said algselt discuse sööta ja hiljem karpkala sööta, muutus kooriku värvus heledamaks – tumesinisest siniseks. Kui algselt olid kõik 35 selle söödagrupi isendit tumesinised, siis pärast söötade vahetust jäi viiel isendil värvus tumesiniseks ning 17 vähki muutus tumesinisest siniseks. Surevus oli suurem astaksantiini- ja proteiinirikkama söödagrupi vähkide seas, mis tulenes ilmselt suuremast proteiinisisaldusest discuse söödas. Discuse söödagrupi vähkide seas suurenes kiirema kasvu tõttu kannibalism. Astaksantiinivabal söödal olnud marmorvähkidel saabus suguküpsus võrreldes astaksantiini- ja proteiinirikkamal söödal olnud vähkidega varem. Kui söödakatse alguses (8. veebruar) marmorvähkidel mari puudus, siis juba kahe kuu möödudes (11. aprill) oli karpkala söödagrupis s kolm marjaga isendit, samal ajal, kui discuse söödagrupis marjaga vähid puudusid.Kirje Põlula Kalakasvatuskeskuse panus meriforelli (Salmo trutta trutta L.) varude täiendamisel(2012) Haugjärv, Kerli; Saadre, Ene (juhendaja); Kaldre, Katrin (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada Põlula Kalakasvatuskeskuse panus meriforelli varude täiendamisel. Püstitatud eesmärk on saavutatud. Töös kasutati Põlula Kalakasvatuskeskuse poolt aastatel 1998 kuni 2011 meriforellide kasvatamisel ja asustamisel ning suguproduktide võtmise käigus kogutud andmestikku. Meriforelli asustamist alustati Põlulas 2001. aastal. Kokku on aastatel 2001-2011 kasvatatud ja asustatud samasuviseid meriforelle 310886 isendit, üheaastaseid 82496 isendit, kahesuviseid 50619 isendit ja kaheaastaseid 63538 isendit. Meriforelli noorkalu on asustatud Põlula Kalakasvatuskeskusest 11 aasta jooksul 16 jõkke. Põhilisteks asustamisjõgedeks on olnud Pudisoo, Selja ja Pühajõgi. Kõik kaheaastased ja kahesuvised ning suurem osa üheaastastest kaladest märgistati rasvauimede äralõikamise teel; kaheaastaste kalade partiidest märgistati osa kalu ka Carlini tüüpi individuaalmärgistega. Kokku on asustatud Põlula Kalakasvatuskeskusest jõgedesse 507500 erinevas vanuses meriforelli noorkala. Asustusmaterjali kasvatamiseks on kasutatud nii loodusest püütud kui ka omakasvatatud sugukalu. Loodusest püüdsid meriforelli sugukalu kutselised kalurid ühiskondlikus korras, kes sellega soovisid oma panuse anda meriforelli varude täiendamisse. Sugukalu püüti Selja, Pudisoo ja Mustoja jõgede suudmealadelt. Kokku saadi 1998 kuni 2006 ja 2010. aastal marja 73 emaskalalt, 253210 marjatera ehk 28,45 liitrit marja. Loodusest püütud emaskalade keskmine tööviljakus oli 3470 marjatera ühe emaskala kohta. Keskmiselt oli 9040 marjatera ühes liitris. Erinevatest jõgedest pärit sugukalade viljakuses erinevusi ei ilmnenud. 2002. aastal alustati meriforelli sugukarja loomist Kunda jõest püütud tähnikute kasvatamisega. 2005. aastal jäeti Pudisoo ja Mustoja jõgedest püütud sugukalade marjast koorunud kaheaastaseid noorkalu sugukarja loomiseks. Marja hakati saama omakasvatatud sugukaladelt 2005. aastal. Kokku on aastatel 2005 kuni 2011 saadud nendelt 665700 tera ehk 74,3 liitrit marja. Kasvatatud emaskalade tööviljakus oli 1750 marjatera ühe emaskala kohta. Keskmiselt oli 9500 marjatera ühes liitris. Kunda jõe päritolu sugukalade viljakus oli suurem kui Pudisoo-Mustoja jõgede koondsugukarja kalade oma. Kasvanduses kasvatatud sugukalade keskmine tööviljakus oli loodusest püütud sugukalade keskmisest tööviljakusest ligikaudu kaks korda väiksem. Loodusest saadud ja omakasvatatud emaskaladelt saadud marja puhul suurt erinevust marjaterade suuruses, mida väljendab terade arv ühes liitris, ei täheldatud. Meriforelli kudemine algab Eesti jõgedes vee temperatuuril 4-6°C. Sellisele tasemele jõuab veetemperatuur enamasti oktoobri teises pooles. Meriforelli jõkketõus algab aga kuu-poolteist varem ja nagu nähtub loodusest saadud sugukalade püügiandmetest, võib kesta novembrikuu lõpuni. Meriforelli ja lõhe püük jõgedes on keelatud kas aastaringselt või 1. septembrist 30. novembrini, kuid erilubadega on see aga lubatud Selja, Valge-, Purtse, Pirita, Vääna, Jägala ja Narva jões ka kudeajal, välja arvatud ajavahemik 15. oktoobrist kuni 15. novembrini. Et kalad saaksid rahulikult kudeda, peaks kudeaegne püük kõigis meriforellijõgedes olema keelatud pikemal perioodil kui praegu.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2014" postrid(Eesti Maaülikool, 2014) Anton, Dea; Soidla, Riina; Püssa, Tõnu; Ilves-Luht, Aire; Harzai, Hedi; LIng, Katri; Kaart, Tanel; Soomets, Ursel; Kilk, Kalle; Ots, Meelis; Jeremejeva, Julia; Orro, Toomas; Kask, Kalle; Kaldre, Katrin; Haugjärv, Kerli; Liiva, Mari; Gross, Riho; Kass, Marko; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Kramarenko, Toomas; Muutra, Kaisa; Raaperi, Kerli; Viltrop, Arvo; Saar, Tiiu; Põdersoo, Diivi; Golovljova, Irina; Tefanova, Valentina; Soonberg, Maria; Arney, David; Tänavots, Alo; Kaart, Tanel; Kiiman, HeliDea Anton, Riina Soidla, Tõnu Püssa. Analüüsid tomatiga rikastatud lihatoodetes.