Sirvi Autor "Haugas, Anneli" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Hoiualade kaitsekorralduskavade koostamine Rahula-Napanurga ja Valkla klindi hoiuala näitel(2013) Haugas, Anneli; Pertman, Annika; Korjus, Henn (juhendaja); Nigul, Kristi (juhendaja)Hoiualade soodsa seisukorra säilitamise seisukohast on määrava tähendusega kaitsekorralduskavad, kuna neil on oluline osa kaitstavate alade efektiivse looduskaitse saavutamisel nii Eestis kui ka mujal maailmas. Varasemalt on üliõpilastöödena valminud mitmeid kaitsekorralduskavasid ning nende koostamist ja tõhusust käsitlevaid uurimistöid. Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida hoiualadele koostatavate kaitsekorralduskavade sisu ja efektiivsust Rahula-Napanurga ja Valkla klindi hoiualade näitel ning tuua sisse võrdlus mujal maailmas kasutatavate kaitsekorralduskavadega. Töös on kasutatud nii eesti- kui ingliskeelset kirjandust, ajakirjade artikleid, internetiallikaid, looduskaitset ning kaitsekorralduskavasid reguleerivaid seaduseid ja määruseid, andmebaase ning Rahula-Napanurga ja Valkla klindi hoiualade kaitset korraldavaid dokumente. Töö tulemusena leiti, et Rahula-Napanurga ja Valkla klindi hoiualade kaitsekorralduskavad on nõuetele vastavalt üles ehitatud ning need aitavad kaasa alade parema kaitse tagamisele ning kaitse tõhususe hindamisele. Valkla klindi hoiuala puhul leidsid autorid, et hoiuala pindala tuleks võimalusel suurendada, et pakkuda paremat kaitset välisfaktorite eest. Rahula-Napanurga hoiualal oleks vaja andmete täpsustamiseks elupaigad uuesti inventeerida, et saada hoiualast veelgi parem ülevaade.Kirje Välkude mõju hindamine õhu koostisele Eesti foonijaamades(2015) Haugas, Anneli; Kimmel, Veljo (juhendaja)Globaalselt on hinnatud, et välgud on ühed tähtsamatest oluliste saasteainete hulka kuuluvate osooni ja lämmastikoksiidide looduslikest allikatest, mis ülemäärastel kontsentratsioonidel nii elus kui eluta loodusele kahjuliku mõju avaldada võivad. Väiksemamastaabiliste mõjude uurimist on peamiselt piiranud välkude suur mitmekesisus ning õhu koostise muutuste tingitus paljudest erinevatest teguritest. Pakkumaks täiendavaid teadmisi senimaani veel väheuuritud valdkonnas lokaalsel tasandil, püstitati käesoleva magistritöö eesmärgist tulenevalt hüpotees, et välkude mõju õhu koostisele Eesti foonijaamades on tuvastatav O3 ja NO2 kontsentratsioonide andmete põhjal. Andmeanalüüs koosnes kahest osast: kvalitatiivselt võrreldi foonijaamade 2011. aasta O3 ja NO2 kontsentratsioone graafiliselt NORDLIS äikese detekteerimise võrgustiku andmetega välgulöökide arvu ja aja kohta. Kvantitatiivselt võrreldi igas jaamas O3, NO2 ja PM2,5 ning jaamadevahelise O3 korrelatsioone välguepisoodide korral ja tavaliselt. Hindamaks mõõtetiheduse mõju analüüsile uuriti samu parameetreid Liispõllu 2008-2011 aastatel teostatud mõõtekampaaniate nii minuti kui poole tunni andmete põhjal. Kokku analüüsiti 38 välguepisoodi, neist 35 riiklikes foonijaamades ja 3 Liispõllul. Graafilise võrdluse ja korrelatsioonianalüüsi tulemusel selgus, et välkude mõju O3 ja NO2 kontsentratsioonidele ei ole töös kasutatud andmete ja metoodika põhjal võimalik kinnitada. Oletatavalt on peamisteks põhjuseks välkudest tingitud muutuste „silumine“ tunniandmetes ning ebakõla välgusambas toimuva õhu koostise muutuse ja mõõtekoha paiknemise maapinnal vahel.