Sirvi Autor "Hannolainen, Janar" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Ülevaade Kuremaa ja selle lähipiirkonna loodusturismi hetkeolukorrast ja arenguperspektiividest(2012) Hannolainen, Janar; Sibul, Ivar (juhendaja)Kuremaad ja selle lähipiirkonda võib praegu nimetada „magala“-piirkonnaks, sest elanikkond on vananev ja noored leiavad tööd ja paremaid elamistingimusi linnades. Kuremaa väärib oma tunnusnime „Vooremaa Pärl“, kuna kohalikud elanikud on valmis andma oma panuse loodusturismi arendamiseks. Selleks on oluline leida aktiivseid eestvedajaid ja arendada kohalikku väikeettevõtlust, et turismivaldkonna tulu jääks piirkonda. Siin on olemas loodusturismi arendamiseks esmavajalik infrastruktuur, majutusettevõte, ujula, toitlustusettevõtted, järv supelrannaga, telkimisalad ja liigirohked metsad. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kas ja millises mahus on võimalik arendada Kuremaal ja selle lähipiirkonnas loodusturismi. Võimalikke teenuseid sai loetletud 26, edasine oleneb kohaliku omavalitsuse valmidusest panustada piirkonna arengusse. Piirkonna arenguperspektiivide rakendamisel on oluline roll elanikkonna jätkusuutlikkuse säilimisel, sellest tulenevalt on vaja tagada piirkonna elanikele piisaval hulgal töökohti, et noored jääksid maale elama. Detailsema ülevaate saamiseks hinnati ja kirjeldati küla profiilist lähtuvalt ajalugu, geograafilist asendit, loodust, majandust, infrastruktuuri, elanikkonda ja koostööd omavalitsusega. Jõgeva valla SWOT-analüüsiga hinnati Kuremaa olulisust kohaliku omavalitsuse territooriumil ja sellest tulenevaid tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Tulemuste kontrollimiseks kasutati autori õppetöö käigus valminud sotsioloogilise uurimuse võrdlust SWOT-analüüsiga. Bakalaureusetöö “Ülevaade Kuremaa ja selle lähipiirkonna loodusturismi hetkeolukorrast ja arenguperspektiividest“ käsitleb Kuremaa loodusturismi positiivseid ja negatiivseid külgi. Selleks, et probleemide lahendamine oleks edukas, on vajalik turistidele tutvustada Kuremaad kui teenusterohket maapiirkonda, kus külalised peatuksid kauem kui 1–3 päeva ja tarbiksid kohalikke teenuseid. Kuremaa näol on tegemist küll väikealevikuga Kuremaa järve kaldal, aga siiski väärtusliku ja igal sammul tajutava looduskeskkonnaga, kust puuduvad tööstusettevõtted. Tulevane küla arengukava peaks toetama loodusturismi kui perspektiivse majandusharu arendamist piirkonnas. Tahaks loota, et kohalikud elanikud ja omavalitsus teeksid arengukava koostamisel koostööd ja hakkaksid ühise eesmärgi nimel tegutsema.