Sirvi Autor "Haldna, Marina (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Herbaariumi kasutamine kliimamuutuse mõju uuringus(Eesti Maaülikool, 2022) Langerpaur, Kätlin; Kull, Thea (juhendaja); Kull, Tiiu (juhendaja); Haldna, Marina (juhendaja)Globaalne õhutemperatuur on juba pikemat aega püsinud tõusuteel, kuid eelmisest sajandist alates on soojenemine oluliselt kiirenenud. Kliimamuutus mõjutab organismide fenoloogiat ehk sessoonset arengut ning sellest tulenevalt liikidevahelisi suhteid. Eriti tundlik temperatuurimuutuse suhtes on õitsemine. Varasematest töödest selgub, et kliima soojenemise tõttu on õitsemine viimase 100 aasta jooksul varasemaks muutunud. Antud töö eesmärk on välja selgitada, kas Eest herbaarandmeid saab kliimamuutuste mõju uurimiseks kasutada. Selleks analüüsiti tulikaliste õitsemisaja muutlikkust Eestis perioodil 1901-2020 Eesti teaduskogude herbaareksemplaride abil. Trendide selgitamisel kasutati temperatuuriandmeid. Õitsemisaja muutuseid uuriti lineaarse regressioon- ja dispersioonanalüüsiga programmis R. Statistilisel analüüsil leiti, et tulikaliste õitsemine on uuritaval perioodil muutunud keskmiselt 16 päeva varasemaks, kusjuures viimastel aastakümnetel on trend veelgi tugevnenud. Sealjuures, kevadel õitsevad liigid reageerisid tõusvatele õhutemperatuuridele enam kui suvel õitsevad liigid. Kõige kiiremini on õitsemine muutunud varasemaks Kagu- ja Kesk-Eestis ning tagasihoidlikum on trend olnud Põhja-Eestis. Herbaarandmetega saadud tulemused ei erinenud oluliselt varasematest, vaatlusandmete põhjal tehtud tööde tulemustest. Järelikult saab ka Eestis kogutud herbaareksemplare kasutada kliima teemalistes uuringutes nagu mujal maailmas on seda tehtud. Antud lõputöö tulemused osutavad vajadusele ning tähtsusele edaspidi uurida kliima soojenemise tagajärgesid ka kõrgematele troofilistele tasemetele ning liikidevahelistele suhetele. Lisaks saab uurida teisi kasvuetappe, näiteks viljumist, et mõista kliimamuutuse mõju taimele kogu elu jooksul.Kirje Järvede seisundi hindamine zooplanktoni näitajate alusel püsiseirejärvede näitel(2014) Kraan, Ethel; Kübar, Kaidi (juhendaja); Haldna, Marina (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on hinnata zooplanktoni näitajate sobivust veekogu seisundi hindamisel püsiseirejärvede näitel. Lõputöös on kasutatud 2010-2013 aasta seire hüdrokeemilisi, fütoplanktoni ja zooplanktoni andmeid. Proovid koguti järvede sügavamaist kohast ning zooplanktoni proovid fikseetiti Lugoli lahusega. Uuritud aastatel oli Endla, Pühajärve ja Rõuge Suurjärve, Tänavjärve ja Ähijärve seisundid stabiilselt „heas“ seisundis. Kooru järve korral toimus seisundi paranemine, algselt oli Kooru seisund „kesine“ ning järgneval aastal (2011) oli seisund „hea“. 2012-2013. aastal oli Kooru seisund isegi „väga hea“. Nohipalo Mustjärvel toimus samuti seisundi paranemine, kui „hea“ seisnud muutus „väga heaks“. Nohipalo Valgõjärvel oli vahepeal seisund halvenenud, kui seisundiks oli „kesine“.Viimaste aastate jooksul on siiski seisund olnud „hea“. Suurlahe seisund on olnud muutlik, uuritud aastate alguses oli seisund „väga hea“, järgneval kahel aastal „hea“ ning viimasel aastal taas „väga hea“. Uljaste järvel ja Viitna Pikkjärvel oli seisundid stabiilselt „heas“ seisundis, kuid ühel aastal oli seisund „kesine“. Uuringus selgus, et zooplanktoni hinnangutel on seosed läbipaistvuse ja üldlämmastiku hinnangutega. Teiste hinnangutega zooplanktonil seosed puudusid. Samas korrelatsioonimatriks näitas, et zooplanktoni erinevatel näitajatel on seosed hüdrokeemiliste ja fütoplanktoni näitajatega. Näiteks koorikloomadel on positiivsed seosed pH, ühetaolisuse indeksi ja FKI näitajatega. Vesikirbuliste keskmisel kaalul on negatiivne seos pH ja ühetaolisuse indeksiga. Käesolev uurimus näitas, et zooplanktoni hinnangud ühtisid läbipaistvuse ja üldlämmastiku aluselt antud hinnangutega. Teiste näitajate alusel antud hinnangute vahel seosed puudusid. Zooplanktoni alusel hinnangu andmisel peab arvestama mitmete faktoritega. Sellest tulenevalt paremate seoste uurimiseks peaks tegema põhjalikuma uuringu. Täpsemaks uuringuks võiks kindlasti kasutada Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse fütoplanktoni ja hüdrokeemia andmebaasi andmeid (1998-2013), samuti võiks kasutada zooplanktoni erinevate indeksite väärtuseid ning viia läbi statistilised analüüsid. Uurida võiks korrelatsioone erinevate parameetrite vahel ning nende põhjal formuleerida tulemused.Kirje Toiduturismi olulisus Eesti sise- ja välisturistide hulgas: Võru ja Saare maakonna näitel(2012) Kütt, Kristi; Sudakova, Lea (juhendaja); Haldna, Marina (juhendaja)Viimasel aastakümnel on Eestis hakatud rohkem tähelepanu pöörama toiduturismi arendamisele. Toiduturism annab maapiirkondadele võimaluse end nähtavaks teha ja turistid piirkonda tuua. Käesoleva magistritöö peamiseks eesmärgiks on teada saada, kui oluline on toiduturism Võru ja Saare maakonnas ööbimisega välis - ja siseturistide seas. Lisaks on tulemuste osas vaadeldud toiduturismi tähtsust külastajate vanusegruppide kaupa. Arutletakse ka erinevate võimaluste üle, kuidas toiduturism saaks kaasa aidata maapiirkondade arengule. Käsitletud on nii toiduturismi üldisemalt kui ka rõhuasetusega kohalikule toidule. Koondatud on Võru ja Saare maakonnale iseloomulikud toidud. Töö teostati INTERREG Kesk-Läänemere programmi projekti International Food and Activity Tourism (InFacTo) raames. Uurimustöös kasutatud küsimustik on välja töötatud turu - uuringu firma SAC (Scottish Agricultural College) Consulting poolt. Uuringu raames küsitleti 328 välis – ja siseturisti 7. oktoobrist kuni 31. detsemberini 2011. Töö hüpotees - toit kuulub kolme peamise faktori hulka, miks tullakse külastama Võru ja Saare maakonda. Hüpotees leidis tõestust vaid Võru maakonda külastanud välisturistide seas. Tulemuste osas on välja toodud ettepanekud selle kohta, millised võiks olla järgnevad uuringud, mis selgitaksid põhjalikumalt toiduturistide eesmärke ja annaksid sihtkohale võimaluse pakkuda õigeid tooteid ja teenuseid. Töö tulemusena saadi toiduturismi sihtgruppide jaotus. Selgus, et toidu - ja joogikultuur mõjutab sihtkoha valikut enim vanusegruppides 28 - 37 ja 58 - 67 aastat. Toiduturismiga seotud huviväärsustest planeerisid turistid enim külastada restorane, pubisid ja kohvikuid, kus pakutakse ka eestipärast toitu. Uurimustöö tulemused näitasid, et välisturistide jaoks oli kohaliku toidu ja joogi kättesaadavus olulisem, kui siseturistide jaoks ning lisaks mõjutas kohalik toidu - ja joogikultuur välisturiste sihtkoha valiku puhul rohkem kui siseturiste. Uurimustöö tulemusena selgus ka toiduturisti profiil, mis on väärtuslik abivahend erinevatele toitlustusega seotud ettevõtetele, jõudmaks soovitud sihtrühmani, kellele pakkuda oma tooteid ja teenuseid.