Sirvi Autor "Haiba, Egge" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje On the degradation of metformin and carbamazepine residues in sewage sludge compost(2018) Haiba, Egge; Nei, Lembit; Herodes, Koit; Ivask, Mari; Lillenberg, Merike; Estonian University of Life SciencesRecent decades have shown intensive studies devoted to the fate of pharmaceuticals in the environment. These studies have involved the development of analytical tools, determination of pharmaceuticals in different compartments, composting technologies, and plant uptake of pharmaceuticals. The presence of organic pollutants in sewage sludge, including pharmaceuticals, is a problem of major concern. The r e - use of sewage sludge should be encouraged since it represents a long - term solution provided that the quality of the sludge re - used is compatible with public health and environmental protection requirements. Composting is a widely recognized way of making the soil application of sewage sludge safer. In this study, the impact of sewage sludge composting on the degradation of metformin (MET), by far the most often prescribed antidiabetic drug worldwide, and carbamazepine (CBZ), a poorly biodegradable but wid ely used as an anticonvulsant drug to cure depression and seizures, were analysed. The anaerobically digested and dewatered sewage sludge samples were collected from municipal wastewater treatment plant. Composting experiments were performed under fixed co nditions during 30 days. The results of the experiment showed that during a 1 - month composting period more than 90% of MET residues degraded, but no degradation of CBZ took place during the composting period. The half - life of MET was 3 days for the compost mixture with the ratios of 1:3 and 1:2 (v:v). The results of this study show that composting maylead to the efficient degradation of MET, whereas for the elimination of CBZ from sewage sludge different means should be used.Kirje Reoveepuhastuse käsiraamat(CleanEST, 2023) Kuusik, Aare; Kivirüüt, Aimar; Noorvee, Alar; Maastik, Aleksander; Villers, Andra; Menert, Anne; Kuusik, Argo; Sikk, Aser; Rist, Daisi; Haiba, Egge; Saaremäe, Egle; Tõnisberg, Enn; Lember, Erki; Jaaku, Jaak; Truu, Jaak; Orupõld, Kaja; Karabelnik, Kristjan; Salumäe, Maarja-Liis; Laht, Mailis; Kriipsalu, Mait; Põldemaa, Mait; Kõiv-Vainik, Margit; Taklai, Mart; Gross, Mihkel; Sokk, Olev; Kängsepp, Pille; Tamm, Priit; Kärmas, Raili; Tenno, Taavo; Tamm, Toomas; Värk, Vahur; Lemmiksoo, Vallo; Kõrgmaa, Vallo; Kõrgmaa, Vallo (koostaja); Kriipsalu, Mait (koostaja); Maastik, AleksanderVett vajavad eluks kõik meie planeedil elavad organismid, sh inimesed. Eestis kasutatakse olmes ja tootmises nii pinna- kui ka põhjavett. Suur osa sellest jõuab kanalisatsiooni ning tuleb enne loodusesse tagasi juhtimist või taaskasutamist puhastada. Seda tehakse reoveepuhastis, milles kulgevate keerukate protsesside rakendamiseks on vaja mitmesuguseid seadmeid ning haritud insenere ja töömehi. Aegade jooksul on Eestis välja antud palju juhendeid ning mõni kanalisatsiooni ja veekaitset käsitleva õpikki, aga kõiki reovee puhastamisega seotud aspekte ühiste kaante vahel varem käsitletud ei ole. Ometi on meil olemas hulk spetsialiste, kes oma lausa legendaarsetelt vanema põlvkonna õpetlastelt ja inseneridelt saadud erialateadmisi järjepidevalt täiendavad ja edasi annavad. Reoveekäitlus on kallis ning selle areng sai Eestis suure tõuke käesoleva sajandi alguses, mil tekkis võimalus kasutada Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) ja Euroopa Liidu tugiprogrammide toetusi. Kuigi veevarustuse ja kanalisatsiooni suuremad projektid on tänaseks lõppenud ning veevarustus- ja kanalisatsioonitööde hüppelist kasvu ei ole ette näha, tuleb neid süsteeme siiski käigus hoida, arendada ja optimeerida. Keskkonnaministeerium on aastaid korraldanud hankeid reoveepuhastite operaatorite koolitamiseks. Alates 2017. aastast on võimalik Järvamaa Kusehariduskeskuses omandada veekäitlusoperaatori kutse ning Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis koolitatakse reoveekäitluse insenere ja tehnolooge. Kuigi reoveekäitluse eriala on võimalik õppida erineva taseme (kutse- või kõrghariduse vormis) õppekavade järgi, on puudu tänapäevasel tasemel õppekirjandusest, sest viimased põhjalikumad eestikeelsed õpikud pärinevad 1980-ndate esimesest poolest. Nagu muudki majandusvaldkonnad, areneb reovee puhastamine tänapäeval väga kiiresti. Täienevad standardid ning õigusaktidki. Et ajaga kaasas käia, peavad vee- ja reoveevaldkonnas tegutsejad end pidevalt täiendama: lugema erialaõpikuid, tuhlama internetis, külastama reoveepuhasteid ja messe ning tundma huvi selle vastu, mida teevad erialaorganisatsioonid. Meie vee puhtus põhineb ju erialasel pädevusel. Käesolev käsiraamat on valminud projekti LIFE IP CleanEST raames, mida rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE-programm ja Eesti riik. Raamatu koostamisel püüti olla nii põhjalik, et seda saaks kasutada kutse- ja kõrgkoolis õpetamisel, oleks aga arusaadav ka neile veemajanduse valdkonna inimestele, kelle töökohustuste hulka reovee puhastamine ei kuulu. Et reoveekäitlus on väga lai ning kiiresti arenev valdkond, ei pruugi raamatus olla kajastatud kõik puhastustehnoloogiad ja -võtted, ent 4 andsime endast parima, et peamine käsitletud saaks. Kuigi raamatu kirjutamisel tugineti suuresti erialastandarditele (peamiselt Saksa normidele) ning välismaistele kõrgkooliõpikutele, arvestati ka teadusuuringute tulemusi, milles on varasemaid teadmisi oluliselt täpsustatud või lausa ümber kujundatud. Erilist rõhku on pööratud eestikeelsele oskussõnavarale, et aidata ühtlustada eri erialade inimeste keelepruuki. Eestikeelsed terminid seoti peamiselt maailma teaduskeele lingua franca'ks kujunenud inglise keelega, ent ka vene keelega, sest arvestatav osa reoveepuhastite operaatoritest on venekeelsed. Oskussõnavalimiku koostasid Aleksander Maastik, Raili Kärmas, Karin Pachel, Vallo Kõrgmaa, Mait Kriipsalu ja Vjačeslav Mutavči, tuginedes peamiselt standardile EVS-EN 16323. Käsiraamatu koostasid Eesti juhtivad teadlased ja erialaspetsialistid, kelle põhitöökohaks on mõni Eesti õppeasutus või projekteerimis- ja konsultatsiooniettevõte. Raamat valmis tänu nende inimeste pikaajalisele ja heale koostööle. Suur tänu kõigile, kes oma pingelise töö kõrvalt leidsid piisavalt aega peatükkide kirjutamiseks ja/või kolleegide kirjutatu retsenseerimiseks. Avaldame siirast tänu emeriitprofessor Aleksander Maastikule, kes ühtlustas autorite esialgsed tekstid lihtsamini loetavaks. Illustreerivad fotod püüdsime valida autorite isiklikest arhiividest ning valdav osa skeemidest on autorite koostatud. Muude autorite jooniseid on vajadusel eestindanud või kohandanud. Kasutatud allikatele on viidatud õpiku põhijaotiste kaupa. Lugeja peab silmas pidama, et viidatud on õigusaktide 2023. aastal kehtivale versioonile, ning et alati on vaja kontrollida, ega seda muudetud ole. Head lugemist! Vallo Kõrgmaa ja Mait KriipsaluKirje Töötaja füüsilise töövõime rekreatsioon(2013) Kõrgmaa, Kristjan; Sada, Oliver; Haiba, EggeUurimistöö eesmärgiks oli uurida töötaja füüsilise töövõime rekreatsiooni, Eesti Maaülikooli rekreatsioonikeskuse keskonnas esinevaid ohutegureid ning neid hinnata, uurida sisekliimat ja määrata vaatlusaluse töö raskusaste. Uurimistöö põhjal võib teha järgmisi soovitusi ja järeldusi: 1. Erinevatest uuringutest on selgnunud, et inimeste kehaline koormus on vähenenud ning jääb alla füsioloogiliselt hädavajaliku piiri, mis viib töövõime languseni. 2. Vaatlusalusele koostati kolmele päevale nädalas jaotatud rekreatsioonikava, mida järgiti kolm nädalat. 3. Vaatlusalusel mõõdeti müomeetriga sääre- ja trapetslihast lõdvestunud olekus enne ja pärast trenni. 4. Säärelihaste mõõtmistulemustest, selgus, et koostatud rekreatsioonikava toimis, kuna toonuse, elastsuse ning jäikuse asümmeetria indeksid ühtlustusid üha enam treeningperioodi vältel. 5. Enne ja pärast treeningut olid lihaste mõõdetud parameetrite erinevused kõige väiksemad nädalate viimastel treeningpäevadel. 6. Sisekliima parameetritest mõõdeti õhutemperatuuri (ºC), suhtelist õhuniiskust (%), õhu liikumiskiirust (m/s), süsihappegaasi sisaldust (%), valgustustihedust (lx) ning tolmu sisaldust õhus (mg/m3) 7. Aerosool-spektromeetriga läbi viidud mõõtmistest selgus, et tolm ei ole rekreatsioonikeskkonnas tervist ohustavaks teguriks. Kõrgeim mõõdetud tulemus 0,014 mg/m3 (piirnorm 10 mg/m3) 8. Foto- ja ankeetmeetodil hinnati rekreatsioonisaali viimistlusmaterjale, sisustust ning üldist olukorda, mille alla kuulusid liikumisteed, värvitoonid, valgustus. 9. Vaatlusaluse töö raskusaste määrati vaatlusaluse energiakulu alusel, kasutades Polar pulsikella.Kirje Ülevaade: Ravimijäägid reoveesettes ja nende lagunemine kompostimisel – viimase aastakümne uuringud Eestis(Estonian Academic Agricultural Society, 2020) Nei, Lembit; Haiba, Egge; Lillenberg, Merike; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Toiduhügieeni ja rahvatervise õppetoolPharmaceuticals are present in sewage sludge and its compost. This may cause severe health problems due to the plant uptake of pharmaceuticals by food plants when sewage sludge compost is used for fertilizing agricultural soils. Recently studies were conducted for estimating the efficiency of composting technologies in the view of the degradation of pharmaceutical residues. Experiments on plant uptake of pharmaceutical residues showed, that this phenomenon could not be ignored when using sewage sludge compost as a fertilizer. Novel approaches were developed via optimising the composition of the compost mixture with the aim of utilising sewage sludge compost as a nutrient-rich source for the improvement of soil properties. Sawdust as a bulking agent clearly speeded up the degradation of most of the studied pharmaceutical residues present in sewage sludge and its compost. More work in this field is needed for increasing the efficiency of the sewage sludge composting process. Efficient express methodologies should be developed with the aim of assessing the safety of sewage sludge compost.