Sirvi Autor "Gnatjuk, Anastasia" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eestis kasvatatavate kartulisortide tärklisesisaldus ja tärkliseosakeste suurusjaotus(2014) Gnatjuk, Anastasia; Põldvere, Aarne; Pisponen, AnnaTärklis on üks tähtsamatest polüsahhariididest, mis koosneb glükoosi molekuli jääkidest, täpsemalt amüloosist ja amülopektiinist. Tärklis kuulub sahhariidide hulka, teda leidub enamasti taimerakkudes. Tärklist saadakse kartulist, maisist, nisust ja teistes taimedest. Viimati uuriti Eestis kasvatavate kartulite tärkliseterade suurust ja suurusjaotus üheksakümnendate aastate keskpaigas. Sellest ajast praeguse ajahetkeni on Eestis mitmed kartulisordid läinud kasutusest välja, on aretatud ja sisse toodud mitmeid uusi kartulisorte. Meil puuduvad andmed uute kartulisortide tärklisesisalduse, tärkliseosakeste struktuuri ja suurusjaotuse kohta. Eeltoodud näitajate määramises seisnebgi käesoleva bakalaureusetöö teema aktuaalsus ja uudsus. Bakalaureusetöö eesmärkideks seati Eestis kasvatatavate kartulisortide mugulate tärklisesisalduse, terade läbimõõdu ning suurusjaotuse välja selgitamine. Kirjaduse osas vaadeldi tärklise koostise struktuuri ning kvaliteedi ning tärklise tootmise tehnoloogiat. Eksperementaalses osas viidi läbi kaks katseseeriat. Esimeses seerias uuriti Eestis kasvatatavate sortide kartulimugulate tärklisesisaldust ning teises tärkliseosakeste läbimõõdu ja suurusjaotust. Esimeses seerias uuriti Eesti Maaülikooli Põllumajanduse ja Keskkonnainstituudist pärinevat 10 erinevat kartulisorti. Esimeses katseseerias vaadeldi sordi kohta 10-11, teises viit kartulit. Kümnest kartulisordist on kõige kõrgema keskmise tärklisesisaldusega kartulisort „Maret“ (15,9%) ning kõige madalamaga sort „Satina“ (10,5%). Kõrgema kuivainesisaldusega olid kartulisordid „Maret“, „Sulev“ ja „Ants“, madalamaga aga „Satina“, „Congo“ ja „Reet“. Eestis kasvatatavate kartulisortide keskmine tärkliseterade läbimõõt kõikus 22–29 µm. Kõige suurema keskmise tärkliseterade läbimõõduga oli kartulisort „Red Scarlett“ (29,7 µm) ning kõige väiksemaga kartulisort „Reet“ (22,1 µm). Kõrgema kuivainesisaldusega olid kartulisordid „Maret“, „Sulev“ ja „Ants“, madalamaga aga „Satina“, „Congo“ ja „Reet“. Kartulid jaotati tärkliseterade läbimõõdu alusel järgmiselt: läbimõõt alla 10 µm; 10–15 µm; 15–20 µm; 20–25 µm; 25–30 µm ja üle 30 µm. Protsentuaalselt kõige rohkem suuri tärkliseosakesi kartulisortidel „Ants“, „Maret“ ja „Red Scarlett“. Keskmiste tärkliseosakeste osakaal oli kõige suurem kartulisordil „Reet“. Kartulisortidel „Sulev“ ja „Satina“ oli tärkliseosakesi läbimõõduga 20–25 µm kõige rohkem.