Sirvi Autor "Freiberg, René (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Elavhõbeda (Hg) ja metüülelavhõbeda (MeHg) jaotumine magevee toiduahelates ja seda mõjutavatest teguritest(Eesti Maaülikool, 2026) Ratt, Brianna; Freiberg, René (juhendaja); Tuvikene, Arvo (juhendaja); Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolElavhõbe (Hg+) on saasteaine, mis keskkonnas toksilisemaks metüülvormiks (MeHg) võib muutuda ja seejärel elustikus akumuleeruda. Keskkonda pääseb elavhõbe looduslikel ja antropogeensetel põhjustel nagu vulkaanipursked, maavarade kaevandamine, fossiilkütuste põletamine jpt. Eesti Veeseaduse määratud keskkonna kvaliteedi piirnorm elavhõbedale (0,02 mg/kg) on kordades madalam kui Euroopa Liidu toiduohutuse piirnorm (0,3-1 mg/kg). Sellest tulenevalt on töö eesmärk luua ülevaade elavhõbeda jaotusest nelja eritüübilise Eesti järve elustikurühmades ning hinnata määratletud piirnormide suure erinevuse vajalikkust. Metüülelavhõbeda jaotumise üle elustikus arutletakse varasema kirjanduse põhjal. Töö käigus koguti proovid järvede veesambast, settest, bentosest, taimedest ja kaladest. Üldelavhõbeda (THg) analüüsid teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Lisaks mõõdeti pinnavees ja setetes raua, väävli, seleeni ja üldorgaanilise süsiniku kontsentratsioonid. Töö tulemustest selgus, et elavhõbeda sisaldus elustikurühmades on statistiliselt olulise erinevusega ning erinevates järvedes on konkreetsetes elustikurühmades Hg sisaldus erinev. Oluline on ka järve ja elustikurühma koosmõju elavhõbeda sisaldusele. Pinnavee proovidest kõik peale ühe olid alla mõõtmispiiri (0,005 μg/l). Keskmiselt enim elavhõbedat sisaldasid kalad, eriti just suuremad ja vanemad ahvenad, seejärel setted, bentos ja taimed. Hüpertroofse Harku järve kalades, bentoses ja ka taimedes oli oluliselt vähem elavhõbedat kui Nigula vähetoitelises rabajärves. Seda on põhjendanud ka varasemad uuringud eutroofse järve biolahjenduse efektiga ja vähetoitelise järve vähese biomassi ning produktiivsusega. Viljandi järve settes mõõdetud kõrge elavhõbeda sisaldus võib olla mõjutatud ümbritsevast inimtegevusest ning sellest, et tegemist on uuringu ainukese kihistunud järvega. Eesti Veeseaduse piirmäärast olid üle kõik kalad, väljaarvatud mittesuguküpsed latikad, mudamaimud ja noored (0+) kiisad. Toiduohutuse normist olid üle vaid kolm ahvenat. Kalades ja bentoses mõõdetud Hg jäi sarnasesse vahemikku varasemalt Eestis tehtud uuringutega. Tehtud töö annab teadusliku aluse hindamaks võimalikku elavhõbeda keskkonnapiirnormide muutmise vajalikkust. Täpsema ülevaate saamiseks elavhõbeda jaotusest toiduahelate vahel oleks vaja veel täiendavaid uuringuid, kaasates ka füto- ja zooplanktoni.