Sirvi Autor "Eeriksoo, Maario" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Viljelusviisi mõju kultuuride umbrohtumusele(2014) Eeriksoo, Maario; Talgre, Liina (juhendaja); Reintam, Endla (juhendaja)Umbrohud on põllumehele üheks suurimaks väljakutseks, seda eriti mahepõllumajanduses. Tavapõllumajanduses kasutatakse tavaliselt umbrohtude kontrolli all hoidmiseks herbitsiide. Maheviljeluses on kõige levinum viis umbrohtumuse vähendamiseks mehaaniline umbrohutõrje. Antud uurimistöö eesmärk oli uurida viljelusviiside mõju kultuuride umbrohtumusele. Uurimistöö viidi läbi PKI katsepõllul Eerikal 2012.–2013. aastal. Uurimustöö eesmärgiks on uurida talinisu ja tema eelvilja (ristiku) umbrohtumust kolmes erinevas maheviljelussüsteemis (M0, M1, M2) ja neljas tavaviljelussüsteemis (N0, N1, N2 ja N3). Katse teostati 5 väljalises külvikorras ja rajati neljas korduses.Külvikord oli järgmine: oder punase ristiku allakülviga – punane ristik – talinisu – hernes – kartul. Töös käsitleti punast ristikut ja talinisu. Umbrohtumus määrati kõikidelt katselappidelt 4 korduses 50x50 cm raamiga. Punases ristikus nii tava kui mahekatses oli arvukuselt enim levinud orashein. Tööst ilmneb, et variandil kus ei kasvatatud talviseid vahekultuure ega kasutatud sõnnikut oli umbrohtumus suurem. Punane ristik aitas kontrolli all hoida lühiealisi umbrohte ning ristiku niitmisega nõrgestati pikaealisi umbrohte. Tavasüsteemis kõige suurema umbrohtumusega oli variant, kus anti ühele hektarile 120 kg lämmastikku (N3). Mida rohkem anti odrale (ristiku allakülv) lämmastikku seda hõredamaks jäi ristik ja rohkem oli toitaineid kasutada umbrohtudel. Töös ilmneb tendents, et maheviljelusesüsteemi korral on umbrohtumus suurem, kui tavaviljelussüsteemi korral. Maheviljeluse katsevariantides ei esinenud murunurmikat, kuid tavaviljeluse variantis oli see esindatud. Mahevariantides esines põldosja, kõige suurem oli osja arvukus M0 variandis, mis arvatavasi on tingitud mulla suuremast happesusest. Talinisu saak oli suurem mahekatse M1 variandis ning tavakatses N1 variandis. Saakide erinevus on märkimisväärne, kuid kõik mahekatse tulemused olid suuremad, kui tavakatse kontroll variant. Kirjanduse ja katsetulemuste põhjal saab väita, et sõltuvalt aastast jääb maheviljeluses talinisu saak 10- 30% madalamaks kui tavaviljeluses.Kirje Viljelusviiside mõju talinisu umbrohtumusele ja saagile(2016) Eeriksoo, Maario; Talgre, Liina (juhendaja); Madsen, Helena (juhendaja)Nisu on üks enam kasvatatavaid teravilju. Eestis kasvatatakse järjest rohkem nisu nii tavakui ka maheviljeluses. Maheviljeluses on probleemiks nisu umbrohtumus ja seetõttu väheneb saak ja halveneb saagikvaliteet. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida viljelusviisi mõju talinisu umbrohtumusele ja saagile kolmes erinevas maheviljelussüsteemis (M0, M1, M2) ja neljas tavaviljelussüsteemis (N0, N1, N2 ja N3). Katse rajati 5 väljalise külvikorrana, süstemaatilise plokksüsteemina, kus kultuuride järjestus oli järgmine: Oder punase ristiku allakülviga – punane ristik – talinisu – hernes – kartul. Talinisu umbrohtumust mõjutas eelviljana kasvatatud punase ristiku survetõrje. Punase ristiku kasvatamine odra allakülvina suurendas tavaviljeluses umbrohtumust nendes süsteemides, kus kasutati mineraalväetist. Tööst ilmneb, et maheviljeluses on talinisu umbrohtumus suurem, kui tavaviljeluses. Tavasüsteemis mineraalse lämmastikuga väetatud variantidelt saadi statistiliselt usutavalt suuremad saagid võrreldes mahesüsteemidega. Talviste kattekultuuride kasvatamine külvikorras (M1) või talviste kattekultuuride ja sõnniku koosmõju (M2) ei andnud usutavat saagilisa võrreldes kontrollsüsteemiga (M0). Nisu tera saaki ja 1000 tera massi suurendasid mineraalse lämmastikuga väetamine ja taimekaitse.