Sirvi Autor "Bachman, Kati" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Abiootilise stressi füüsikaliste tegurite mõju ilutaimedele(2012) Bachman, Kati; Vool, Ele (juhendaja)Stressifaktorid mõjutavad ilutaimi linnapiirkondades põhjustades kahjulikku mõju kasvule ja õitsemisele, mis on nende esteetiline väärtus. Siiani puuduvad uurimused Eesti tingimustesse sobivate ilutaimede stressitaluvusest. Töö eesmärgiks oli selgitada abiootiliste stressifaktorite- temperatuuri, niiskuse ja kiirguse mõju ilutaimedele. Ilutaimede kõige dekoratiivsem element on tavaliselt õied, kuid neid mõjutab stress just kõige enam. Stressifaktoritest avaldasid mõju enam kõrge temperatuur, põud ning kiirgus. Kuna töö on koostatud teadusartiklite põhjal, kus kõik katsed on tehtud välismaal, siis tekib taimede suhtes erinevusi. Teemat peab veel uurima ja tegema katseid, just Eesti kliimas ja meile sobivamate taimedega. Märksõnad: abiootilineKirje Kasvukoha mõju viinapuude (Vitis sp.) saagi kvaliteedile(2014) Bachman, Kati; Rätsep, Reelika (juhendaja)Sorte ʼHasanski Sladkiʼ ja ʼZilgaʼ on Eestis juba pikemat aega katsetatud, samuti on mõlemad sordid levinud Eesti koduaedades. Põhjamaades on avamaa viinamarjakasvatuses probleemiks marjade ebapiisav küpsemine, sellest lähtuvalt on alternatiiviks viinapuude kasvatamine kasvuhoones. Lähtuvalt eelnevast püstitati hüpotees: katmikalal valmivad viinamarjad küll varem kui avamaal, kuid ei pruugi olla samaväärse kvaliteediga. Töö eesmärgiks oli selgitada välja kasvukoha ehk avamaa- ja katmikala tingimuste mõju viinapuude saagi kvaliteedile. Katse viidi läbi kahes viinamarjaistanduses 2013. aasta suvel: Tartumaal Rõhu katseaias avamaa tingimustes ning Pärnumaal Saare-Tõrvaaugu aiandi katmikalal. Katsevariantideks olid ʼHasanski Sladkiʼ avamaal, ʼHasanski Sladkiʼ katmikalal, ʼZilgaʼ avamaal ja ʼZilgaʼ katmikalal. Katmikalal valmisid viinamarjad varem kui avamaal, näidates ka paremat saagi kvaliteeti võrreldes avamaal kasvanud viinamarjadega. Lisaks sordiomadustele mõjutas viinamarjade küpsemist ja saagi kvaliteeti oluliselt ka kasvukeskkond, eelkõige temperatuuri- ja valgustingimused. Saadud tulemused kehtivad sortidele ’Hasanski Sladki’ ja ’Zilga’ vaid konkreetsetes kasvukohtades. Viinamarjakasvatusega alustades ja kasvukohale vastavat sorti valides tuleks arvestada, et erinevad sordid reageerivad keskkonnatingimustele erinevalt. See tähendab, et kuigi katses olnud sordid on soovitatud avamaal kasvatamiseks ja mõeldud veiniviinamarjade tootmiseks, võib neid soovitada ka kasvuhoones kasvatamiseks. Katmikala tingimustes on võimalik alandada orgaaniliste hapete sisaldust soovitatud taseme piiresse, suurendada suhkrutesisaldust ning viinamarjad saavutavad ka oma täisküpsuse varem.