Sirvi Autor "Aunapuu, Marina (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Tartu-Koidula rongiliin kui pärandkultuuri objekt(Eesti Maaülikool, 2018) Toomla, Marko; Aunapuu, Marina (juhendaja); LoodusturismKäesolevas töös uuriti Tartu-Koidula rongiliini ajaloolist pärandit. Töö sisaldab nii teoreetilist kui ka praktilist osa. Teoreetilises peatükis kirjeldati rongiliini alates algusaastatest kuni tänapäevani, toodi välja vahepealsed takistused ja tõrked, käsitleti jaamahoonete rajamist rongiliini ehituse ajal ja sõiduplaanide kujunemist. Liini avamine andis tõuke mitmete sealsete külade ja asulate arengule. Praktiline osa on töö põhiline eesmärk, mis hõlmab ajaloolise pärandi aspekti. Uurimaks, kas ja kuidas mõtestavad rongiliini kasutajad Tartu-Koidula rongisõitu ajaloolise pärandi seisukohalt, püstitati hüpotees ning koostati küsimustik. Lähtuti raudteeliini pikast ajaloost (sh jaamahooned, ootekojad ja -platvormid, muud raudteeobjektid, veerem) ning tunnetuslikust osast (sõitjate mälestused, kogemused ja hoiakud). Töö tulemusena jõuti järeldusele, et TartuKoidula rongiliini puhul on tegemist rikkaliku ajaloolise pärandiga ning tänapäeva rongireisijad tajuvad lisaks praktilisele sõiduvajadusele raudteeliini ajaloolist tausta.Kirje Võru linnalähiliinide analüüs ja uue liinivõrgu planeerimine(Eesti Maaülikool, 2020) Toomla, Marko; Aunapuu, Marina (juhendaja); Aunapuu, Maikl (juhendaja)Käesolev magistritöö käsitleb Võru linna ja lähiümbruse liinivõrku, mis on tänaseks aegunud. Probleemiks on Võru linnalähiliinide ebaotstarbekad ja keerulised sõiduplaanid, ebasobivad väljumisajad ja sõitjatele hädavajalike marsruutide puudumine. Varasema uuringu põhjal selgusid vaadeldava piirkonna kitsaskohad, mille kohaselt ei ole Võru piirkonnas ühistransporditeenusega sõitjad rahul (puuduvad sobilikud väljumisajad, liinide marsruudid on arusaamatud ja inimesed ei tea, millisest peatusest buss parasjagu väljub). Töö eesmärgiks on luua Võru linna uus liinivõrk (sisaldab liinide marsruute ja sõiduplaane), mis oleks sõitajatele arusaadav, sobivate väljumisaegadega ning sisaldaks vajalikke ühendusi. Võru linnalähiliinide analüüsi põhjal leiti suurima kasutussagedusega peatused Võru linnas ja lähipiirkonnas, määratleti olulisemad lähimad bussipeatused oluliste asutuste seisukohalt (koolid ja suured tööandjad) ning määrati sobivamaid uued liinimarsruudid ja väljumisajad uute sõiduplaanide koostamiseks. Ühtlasi olid need eelnevalt nimetatud aspektid käesoleva magistritöö uurimisülesanneteks, mida tuli uue liinivõrgu kavandamisel arvesse võtta. Uue liinivõrgu planeerimisel lähtuti teaduslikust planeerimismudelist ning sõiduplaanide koostamisel kasutati kahte ühistranspordi tarkvaraprogrammi. Ühistranspordi tarkvaraprogramm Remix võimaldas joonistada erinevaid marsruute ning neid võrrelda ja leida sobivaim. Riikliku ühistranspordi alamprogrammiga PIKAS sisestati liinimarsruudid ja kellaajad. Töö tulemusena leiti suurima kasutussagedusega peatuseid Võru linnas seitse ja lähipiirkonnas neli. Määratletud tähtsamad võtmesihtkohad (lähimad bussipeatused) oluliste asutuste seisukohalt jagati kahte gruppi (koolid ja suuremad ettevõtted). Koolide põhjal määratleti võtmesihtkohti üheksa ning suurimate ettevõtete alusel kümme bussipeatust. Tulemuseks valmis sõiduplaanide komplekt, mis koosneb kuuest uuest liinist (103, 104, 105, 106, 107, 109) ning igale liinile omistati peale liini numbri ka kindel värvitoon, mis muudab liinide meelespidamise sõitjatele lihtsamaks. Vanas liinivõrgus oli kolm linnalähiliini (1, 11, 16) ja liinid jagunesid 17 alammarsruudiks, mis tekitas sõitjates segadust. Uues liinivõrgus sõidab iga buss liinil ühte kindlat marsruuti. Seega uues liinivõrgus on kokku ainult kuus marsruuti ning see muudab sõitjatele marsruudi meelespidamise lihtsamaks ja arusaadavamaks. Samuti on uues liinivõrgus hilisõhtused väljumised, mis vanas puudusid. Arusaadavalt on kujundatud uued terviksõiduplaanid, mis varem olid keerulised, kuna sisaldasid kuupäevalisi erisusi. Liinivõrgu mahtu varasemaga suurendati ning seetõttu on võtmesihtkohtade vahelised ühendused sagedasemad ja tööpäeviti puuduvad lõunased katkestused enamiku liinide töös. Need nimetatud aspektid tulid välja varasemast uuringust, mis käesolevas magistritöös said lahendatud. Käesoleva magistritöö tulemused määravad suure hulga inimeste igapäevased liikumisvõimalused ning eelduse, et edaspidi ühistranspordi kasutus suureneb veelgi ning sõitjate rahulolu paraneb. Järgmiseks teadustöö uurimisteemaks on võimalik koostada rakendatud Võru linnalähiliinide mõju uuring, kuidas sõitjad on uue liinivõrgu omaks võtnud ja mil määral kasutatavus on kasvanud.