Sirvi Autor "Astover, Alar (koostaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine : MES uuringu lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2007) Muiste, Peeter; Padari, Allar (koostaja); Roostalu, Hugo (koostaja); Kriipsalu, Mait (koostaja); Astover, Alar (koostaja); Mitt, Risto (koostaja); Pärn, Linnar (koostaja); Melts, Indrek (koostaja)Uuring peab: 1) Koostama puidu biomassi bilansi eri liikide lõikes, mis toob välja biomassi arvestusliku ja hetkel tarbitava ressursi sh: a. Andma ülevaate puidu biomassi eri liikide varust maakondade lõikes; ülevaade peab hõlmama vähemalt raiet ja raiejäätmeid, puidutööstuse jäätmeid ning võsa biomassi võsastunud aladel ja kommunikatsiooniliinide teenindusalas kasvavat biomassi; b. Koostama puiduressursi (halupuit ja notid; puiduhake ja -jäätmed, puidugraanulid, puitbrikett ja puusüsi) energiatoormena Eestis kasutamise esialgse bilansi soojuse ja elektri tootmisel ja tarbimisel. Mahud esitada tihumeetrites ja teradžaulides, analüüsina tuleb tuua välja trendid; 2) Andma esialgse hinnangu puidu biomassi kasutamise perspektiivile energiamajanduses Eestis; 3) Analüüsima puidumassi kasutamist piiravaid ja soodustavaid tegureid (sh keskkonnakaitselisi); 4) Andma esialgsed soovitused puidumassi otstarbekamaks kasutamiseks Eestis. 2007. aasta tulemuseks peab olema analüüs, mis annab ülevaate puidu biomassi arvestuslikust ja hetkel tarbitavast ressursist, esitab esialgsed andmed ning hädavajalikud tingimused energiamajanduse praktilise planeerimise tarbeks ning toob välja biomassi kasutamist piiravad ja soodustavad tegurid. Uuringu tulemusena tuleb esitada ettepanekud „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013” teise etapi rakendamiseks, vajalike meetmete rakendamise põhjendused ja hinnanguline eelarve ning vajadusel juriidiliselt korrektsed ettepanekud õigusaktide muutmiseks.Kirje Maaressurss : MES uuringu lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2007) Muiste, Peeter; Astover, Alar (koostaja); Padari, Allar (koostaja); Roostalu, Hugo (koostaja); Kukk, Liia (koostaja); Suuster, Elsa (koostaja); Ostroukhova, Alyona (koostaja); Melts, Indrek (koostaja)2007. a. lepingus sätestatud ülesanded 1) Määratakse kasutusest väljasoleva maa suuruse lähtudes PRIA, Statistika, Maaameti, RMK, Metsaregistri jt. andmebaaside andmetest; 2) Koostatakse kasutusest väljasoleva maa suurust ja paiknemist kajastav kaardimaterjal; 3) Kirjeldatakse kasutusest väljasoleval maal energiakultuuride kasvatamiseks maa kasutuselevõtuga seotud mõjuvaid tegureid, sh: a. kasutusest väljasoleva maa jaotus sihtotstarbe järgi; b. anda ülevaade toetusõigusliku ja toetusõiguseta kasutusest väljasoleva maaressursi kohta (maakonna tasemel); c. anda ülevaade kasutusest väljasoleva maa struktuurist põllumassiivide suurusklassi alusel (maakonna tasemel); d. lähteandmete kogumine kasutusest väljasoleva maa omandisuhetest ja kasutuspiirangutest; e. lähteandmete kogumine ülevaate koostamiseks kasutusest väljasolevate maade viljakusomadustest, looduslikust seisundist ning maaparandussüsteemide olukorrast; f. lähteandmete kogumine ülevaade koostamiseks kasutatud turbaväljade asukohtade ja suuruste ning, turbatootjate rekultiveerimiskohustuste kohta; g. lähteandmete kogumine ülevaate koostamiseks reoveehoidlate asukohtade ja võimsuste kohta; h. lähteandmete kogumine ülevaate koostamiseks märgaladel biomassi tootmise potentsiaali ja piirangute kohta; i. lähteandmete kogumine ülevaate koostamiseks kasutusest väljasoleva maa kasutuselevõtu võimalustest biomassi- ja energiakultuuride kultiveerimiseks 2007. aasta tulemuseks peab olema analüüs, mis annab esialgse ülevaate maakondade lõikes ülevaate potentsiaalsest maaressursist biomassi ja energiakultuuride tootmiseks: milline on hetkel kasutuses oleva metsa- ja põllumajandusmaa potentsiaal biomassi ja energiakultuuride tootmiseks, kui palju on tegelikult kasutusest väljasolevat maad, millised oleksid selle maa kasutuselevõtu peamised piirangud ja soodustavad tegurid, millistel eeldustel võiks jõude seisva maa taaskasutuselevõtt juhtuda, missuguseid ettepanekuid õigusaktide täiustamiseks on selle eeldusena vaja esitada.Kirje Muldade väliuurimine(Eesti Maaülikool, 2013) Astover, Alar (koostaja); Reintam, Endla (koostaja); Leedu, Enn (koostaja); Kõlli, Raimo (koostaja); Eesti Maaülikool. Mullateaduse ja agrokeemia osakondTeadlikkus mulla omadustest, arengust, levikust ning seostest maastiku, taimkatte ja ökosüsteemi aineringetega on jätkusuutliku loodusressursside kasutamise eeldus. Loodusest arusaamiseks, keskkonnahoiu korraldamiseks ja nutikate maakasutusotsuste tegemiseks on vaja teada, miks ja kuidas muld talitleb ning milline on mullaliikide levik ja omaduste ajalis-ruumiline paiknevus. Oluline osa nendele küsimustele vastamisel on mulla väliuurimisel. Mulla väliuurimismeetodite valdamine on vajalik põllu- ja metsamajandusliku maakasutuse planeerimiseks, maade hindamiseks ja ökoloogiliste uuringute teostamiseks. Käesolev juhend on mõeldud esmatasandi mullauuringuteks niihästi praktiliste maakasutusülesannete lahendamisel kui ka mullateaduslikus õppe- ja teadustöös. See on sobiv juhendmaterjal bakalaureuse- ja magistritaseme mullateaduslike kursuste juurde kuuluva välipraktika korraldamisel, kuid samuti mis tahes ala (talu, vald, maakond) mitmekülgse mullastikulise iseloomustuse koostamisel. Mullastiku iseloomustus peaks moodustama keskse osa kõigis mullaressursside kasutamisega seotud teadusartiklites, uurimistöödes, planeerimisülesannetes ja piirkondlikes ülevaadetes. See võib põhineda niihästi algupärastel uuringutel kui ka publitseeritud või kättesaadavates andmebaasides olevatel andmetel või neil mõlemal. Mullauurimine nõuab välitöid, mille käigus kogutud andmestik ja proovid saavad aluseks edasistele laboratoorsetele analüüsidele, andmebaaside loomisele ja töötlemisele ning nendest tulenevatele maakasutusotsustele. Enne välitöid tuleb valida eesmärgist lähtuv metoodika, leida sobivad uurimisalad ja koguda kokku ala mullastikuga seotud materjalid (mullatekketingimused, varem tehtud uuringute tulemused jms). Välitöödele järgnevad kameraaltööd, mille käigus vormistatakse uurimus (aruanne, kursusetöö vms). Käesolev esmaste mullauurimisandmete kogumise välitööde juhend sisaldab ühelt poolt tehtavate tööde kirjeldust, teiselt poolt selleks vajalikke ,,tööriistu" või vahendeid. Väliuurimiseks vajalikku ,,tööriistakasti" kuuluvad mitmesugused klassifikatsioonid, jaotused, loetelud jms, mille abil antakse nimetus, hinnang jne ühele või teisele objektile või nähtusele. Juhendi koostamise aluseks olid seni kasutatud eestikeelsed välipraktikate (agro- ja metsamullateadus) juhendid ning suuremõõtkavalise kaardistamise välitööde metoodikad (Kokk jt 1973; Kõlli 1985, 1988;Kõlli, Ellermäe2004). Kahjuks on need muutunud raskesti kättesaadavaks, pealegi vajasid juhendite teatud osad uue teabega täiendamist (USDA 1993; FAO 2006).Kirje Mulla happesus ja lupjamine(Eesti Maaülikool, 2019) Astover, Alar (koostaja); Leedu, Enn (koostaja); Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituutMulla reaktsiooniks nimetatakse mullalahuses olevate H+- ja OH–-ioonide sisalduste suhet. Seda iseloomustatakse kõige sagedamini pH-ga, mis näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogaritmi: pH = –log [H+] . pH väärtus saab olla 0 kuni 14. Neutraalse reaktsiooni pH on 7. Happelises keskkonnas jääb pH väärtus alla 7 ja leelisese reaktsiooni korral üle 7. Meie piirkonnas on mulla pH enamasti vahemikus 3…7,5. Mulla happesust põhjustavad vesinik- ja alumiiniumioonid (Al3+). Aktiivne happesus tuleneb mullas vabalt esinevatest vesinikioonidest. Mulla potentsiaalne happesus hõlmab peale selle veel mulla kolloididel neeldunud ja sealt asendusreaktsioonide käigus vabanevaid H+- ja Al3+-ioone. Happesust neutraliseerivat ülesannet täidavad mullas peamiselt kaltsium- ja magneesiumioonid. JOONIS 1. Universaalindikaatori värvusskaala levinumate muldade pHKCl määramiseks. Mulla pH hindamiseks või määramiseks on mitu otsest ja kaudset võimalust: 1) määramine universaalindikaatori või lakmuspaberiga, 2) määramine mullalahusest laboris või väljas portatiivse seadmega, 3) hindamine mulla koostise ja liigi põhjal, 4) hindamine indikaatortaimede põhjal.Kirje Mulla mehaaniline koostis. Mullastikukaardid(Eesti Loodusfoto, 2017) Astover, Alar (koostaja); Leedu, Enn (koostaja); Reintam, Endla (koostaja); Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituutMis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta (kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus. Mullateke on väga aeglane protsess – viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid – ja seetõttu peetakse mulda taastumatuks loodusvaraks. Muld ja selle omadused on muutlikud nii ruumis kui ka ajas.Kirje Mulla orgaaniline aine(Eesti Loodusfoto, 2017) Astover, Alar (koostaja); Leedu, Enn (koostaja); Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituutMulla tahke osa jaotub mineraalseks ja orgaaniliseks. Orgaanilise osa moodustavad mullaelustik ning mitmesuguses lagunemis- ja muundumisjärgus olev orgaaniline aine. Elusorganisme, sh elusa taime juuri ei arvata mulla orgaanilise aine hulka. Lihtsustatult jaotatakse mulla orgaaniline faas neljaks: 1) elusorganismid, 2) surnud, ent oluliselt lagunemata taimsed ja loomsed jäänused ehk värske varis, 3) aktiivne fraktsioon (lagunev varis, eelhuumus) ja 4) stabiilne orgaaniline aine ehk huumus. Nende fraktsioonide proportsioonid sõltuvad suurel määral maakasutusest ja mulla liigist. Et tüüpilises parasniiskes põllumullas moodustab stabiliseerunud ja mineraalosaga tugevasti seotud orgaaniline aine suurima osa kogu orgaanilisest ainest, siis kasutatakse üldkeeles sõna „huumus“ mulla orgaanilise aine sünonüümina.Kirje Mullavesi(Eesti Maaülikool, 2022) Reintam, Endla (koostaja); Astover, Alar (koostaja); Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituutMullavesi on mullas erinevates vormides esinev vesi. Maailma kogu mageveevarust moodustab see vaid 0,05%, ent on asendamatu tähtsusega maismaal elu toimimiseks.