Sirvi Autor "Astover, Alar (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 30

Apteegitilli tootmise perspektiivi agromajanduslik analüüs OÜ-s Taaditare
(2013) Kiidma, Kalmer; Astover, Alar (juhendaja)
OÜ Taaditare on oma tegevuse ajaloo vältel suutnud põllumajandusmaa harimist ligemale kahekordistada, mis annab kindla suuna ja tahte edasiseks tegevuseks. Tegevuse negatiivseks pooleks on sõltuvus rendimaadest ja põldude hajusus. Põllumaade mullastiku kooslus on sobilik enamiku põllukultuuride kasvatamiseks ja saagikuse tõstmisel tuleb tähelepanu pöörata mulla happesuse reguleerimisele, et kõik toitained, mis mullas on või antakse oleksid suuremal määral omastatavad. Samas on valitud kindel suund mahetootmise kujul ja leitud niššitoode apteegitillina, mille väärindamine on peamine eesmärk. Ettevõte tooted on sellised, mis võimaldavad kasumlikult majandada ka tunduvalt väiksematel pindadel, tehes vaid minimaalseid suuna muutusi- näiteks seemnekasvatus. Toodete portfell on selline, mis võimaldab tööd pakkuda aastaringselt. Vegetatsiooni perioodil tööd põllul ja muudel aegadel sorteerimine ja teepakendamine. Põllukultuuride kasvatusel tekivad tahestahtmata taimekasvatuslikud kõrvalproduktid, mis leiavad Taaditare OÜ-s kasutust linnukasvatuses kalkunite söödana. Ettevõttele tuleb soovitada põllumajandusmaade omandamist lähitulevikus, et tagada oma jätkusuutlikus ja sõltumatus. Arvestades apteegitilli koostisosi ja võimalikku tuleviku perspektiivi, siis võib tegemist olla väga tulutoova kultuuriga, kui seda oskuslikult kasvatada ja töödelda. Apteegitill leiab lähiajal ilmselt rakendust laialdasemalt meditsiinis, seda eeskätt diabeedi ravimit silmas pidades. Lähtudes tootmise võimalikkusest Eestis , siis täpsemalt tuleb katsetega välja selgitada väetamise tõhusus ja õli koostist mõjutavate tegurite olemasolu. Piisavalt on olemas seadmeid, et toota väiketootmises apteegitillist õli ja need seadmed on soetatavad PRIA või EAS-i poolt pakutavate raha eraldus programmide raames, mis tagab ettevõttele sõltumatuse teenusepakkujast. Võrdluskatsed andsid piisava ülevaate apteegitilli liigilisest iseloomust, et kuulub sarikõieliste sugukonda, tema kasvukõrgus olenevalt sordist ja klimaatilistest teguritest ulatub 90-150 cm, idanemiseks kulub 14-21 päeva ning soovituslikud makrotoitained on N-80kg/ha; P-22 kg/ha ja K-63 kg/ha. Vastavalt väetamisele ja niiskuse olemasolule on apteegitillist võimalik saada 2-3 saaki maitsetaimena ning eeterlike õlide sisaldus jääb 2-6% vahele, samas seemne saak varieerub 636-1047 kg/ha kohta, aga kogu biomass kuni 3700 kg/ha, aga magusal apteegitilli on küündinud kogumass lausa 25 tonnini hektari kohta. Tänaseni on apteegitill leidnud kasutust toiduainetööstuses, meditsiini ja kosmeetika valdkonnas. Eestis kuulub apteegitill põllukultuuride hulka arvestades apteegitilli suunitletust kasutust meditsiinis, siis tuleb soovitada mahepõllumajanduse kasuks otsustamist. Apteegitilli õli tootmine on piisava tulukusega, et tagada suurem sisendite kulu ja kompenseerida loodusliku päritoluga vahendite kasutust.
AS Krootuse Agro agromajanduslik analüüs aastatel 2015-2017
(Eesti Maaülikool, 2018) Saks, Edith; Astover, Alar (juhendaja); Mullateadus
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida ettevõtte maisisilo tootmise tasuvust ning sööda mõju piima tootlikkusele ja kvaliteedinäitajatele. Täiendav eesmärk on analüüsida maisisilo toodangu omahinda aastatel 2015-2017. Töös kasutatakse majandusaasta ja raamatupidamise aruandeid. Ettevõtte piima kvaliteet on üle Eesti keskmine, siis püüdsin töös leida järelduse, miks see nii on. Töö tulemused: Üldine piimatoodang oli uuritaval perioodil üle Eesti keskmise, mis näitab, et ettevõtte söödabaas on piisav ja kvaliteetne. Piimatoodang on mõlema, rohu- ja maisisilo kasutamisega on olnud. Ettevõtte piimakvaliteet (rasva ja valgu %), on uuritavate aastate vältel olnud oluliselt suurem kui Eesti keskmine, mis näitab ettevõtte häid juhtimisomadusi söödate kvaliteetseks tegemiseks. Uuritaval perioodil olid maisi tootmiskulud vahemikus 547 eur/ha – 869 eur/ha. Maisisilo omahind oli madalaim 2015. aastal 18,40 eur/t ning kõrgeim 2017. aastal 24,79 eur/t. Maisisilo metabolisseruva. Omahind jäi vahemikku 0,19-0,26 eur/MJ ning rohusilol 0,25- 0,26 eur/MJ. Ettevõttel tuleb kasuks maisisilo põhisöödana toota
AS Peetri Põld ja Piim maisisilo tootmine ja söötmine piimaveistele aastatel 2017-2019
(Eesti Maaülikool, 2020) Süüden, Markus; Astover, Alar (juhendaja)
Töö tausta kirjeldus: Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida ettevõtte AS Peetri Põld ja Piim maisisilo tootmise tasuvust ning mõju piima tootlikkusele ja kvaliteedile. Täiendav eesmärk on koostada majanduslik analüüs maisisilo tootmise kohta ning arvutada välja maisisilo tootmise omahind aastatel 2017-2019. Töös kasutatakse majandusaasta aruandeid, raamatupidamise arvandmeid ning maisisilo proovide analüüside tulemusi. Töö tulemused: Piimatoodang lehma kohta oli uuritaval perioodil üle Eesti keskmise, mis näitab, et põhisööt on kvaliteetne ja söödaratsioonid on lähtudes loomade vajadustest asjatundlikult koostatud. Keskmine piimatoodang lehma kohta on uuritavatel aastatel olnud üle 11 000 kg aastas. Uuritaval perioodil oli maisisilo tootmise madalaim omahind 2017. aastal 17,54 eur/t ning kõrgeim 2018. aastal 36,24 eur/t. 2019. aastal oli tootmise omahind 21,66 eur/t. Ettevõtte juhtkonna sõnul võib maisisilo omahinnaga 30 eur/t ringis rahule jääda. Oluliselt kõrgem maisisilo omahind kergitaks ka toodetava piima omahinna liiga kõrgeks, mis mõjuks pärssivalt ettevõtte kasumlikkusele tervikuna.
AS Tartu Agro Vorbuse farmi piimatootmise analüüs aastatel 2014-2016
(Eesti Maaülikool, 2017) Koosapoeg, Egert; Astover, Alar (juhendaja); Mullateadus ja agrokeemia
Töö tausta kirjeldus: Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida ettevõtte piimatootlikkust ning sööda (sh. maisisilo) mõju piima tootlikkusele ja kvaliteedinäitajatele. Täiendav eesmärk on koostada majanduslik analüüs maisisilo kasvatamisest ettevõttes ning arvutada välja toodangu omahind aastatel 2014-2016. Töös kasutatakse majandusaasta aruandeid, raamatupidamise arvandmeid ning maisisilo proovide analüüside tulemusi. Kuna ettevõtte piima kvaliteet on alla Eesti keskmise, siis püüaksin töös leida järelduse kvaliteedi parandamiseks. Töö tulemused: Üldine piimatoodang ning piimatoodang lehma kohta oli ettevõttes uuritaval perioodil üle Eesti keskmise, mis näitab et ettevõte varustab loomi piisavalt kvaliteetse söödaga. Piimatoodang langes kui kasutada söödaratsioonis rohkem rohusilo, kuid tõusis kui kasutada rohkem maisisilo. Piimakvaliteet (rasva ja valgu %) paranes rohusilo osakaalu suurendamisel, kuid vähenes maisisilo osakaalu suurendamisel söödaratsioonis. Maisisilo osakaalu kasv 1% söödaratsioonis suurendab ligikaudu 0,1 kg võrra päevast väljalüpsi, kuid langetab rasva- ning valgusisaldust keskmiselt 0,01% võrra. Uuritaval perioodil jagunesid maisi tootmiskulud vahemikus 1094 eur/ha – 1147 eur/ha. Maisisilo omahind oli madalaim 2014. aastal 37,97 eur/t ning kõrgeim 2015. aastal 51,35 eur/t. Omahind leiti ka metaboliseeruva energia hulga kohta, mida võrreldi rohusiloga. Maisisilol jäi omahind vahemikku 0,39–0,53 eur/MJ ning rohusilol 0,31– 0,36 eur/MJ.
Bakterpreparaadi Azotobacter vinelandii mõju nisu saagikusele ning teatud kvaliteedinäitajatele
(Eesti Maaülikool, 2017) Šois, Sten; Astover, Alar (juhendaja); Teesalu, Triin (juhendaja); Taimekasvatus ja rohumaa viljelus
Põllumajandussaaduste tootmisel on tootjale üks olulisemaid tegureid saagikus, mille parandamiseks kasutatakse erinevaid väetisi. Antud teema on aktuaalne, kuna suurtes kogustes väetiste kasutamine avaldab negatiivset mõju keskkonnale. Seetõttu tuleb väetisi kasutada tasakaalustatud viisil. Töö eesmärgiks oli anda hinnang bakterväetise nimega Azotobakter vinelandii mõjust nisu saagikusele ning teatud kvaliteedinäitajatele. Tegu on eksperimentaalse uurimistööga ning see põhineb 2016. aastal läbi viidud põldkatsel. Kahefaktorilises katses (mineraalne lämmastik ja mikroobne väetis) oli kokku 30 lappi: 15 pritsitud Azofixiga ja 15 ilma pritsimata. Mineraalseks lämmastikväetiseks oli ammooniumnitraat normidega N0, N40, N80, N120 ja N160 kg/ha-1 , millega teostati katse kolmes korduses. Bakterpreparaati pritsiti kahes korduses kokku 2 l/ha vastavalt enne võrsumist ja kõrsumisfaasis. Tuginedes tehtud uurimusele selgus, et Azofixi kasutamisel puudub usutav mõju nisu mahumassile, 1000 tera massile, proteiinisisaldusele ja saagile kasvupinnaühiku kohta. Usutav mõju avaldus aga N-väetise kasutamise korral. Uurimistöö kasutamisel võivad olla sihtgrupiks kõik põllumajandusega seotud isikud. Käesoleva töö tulemusi on tulevikus võimalik kasutada teiste uurimuste koostamisel. Näiteks saab analüüsida antud töö raames läbiviidud põldkatse läbiviimise tingimusi ja tulemusi. Töö autor on seisukohal, et antud uurimisvaldkonda tuleks kindlasti uurida ka edaspidi.
Bakterväetise „Bacillus megatherium phosphaticum“ mõju odra saagikusele ja teatud kvaliteedinäitajatele
(Eesti Maaülikool, 2017) Pärendson, Sven Eerik; Astover, Alar (juhendaja); Teesalu, Triin (juhendaja); Taimekasvatus ja rohumaaviljelus
Põllumajandussaaduste tootmise juures on väga oluline roll toodangu hinnal ja toodangu kogusel kindla pinnaühiku kohta. Kuna hinda üksiktootja mõjutada ei saa, tuleb rõhku panna toodangu kogusele. Suuremate saagikuste saavutamiseks kasutatakse maailmas laialdaselt erinevaid väetisi. Suured väetise normid aga avaldavad keskkonnale negatiivset mõju. Töö eesmärgiks on anda hinnang bakterväetise nimega Fosfix mõjust odra saagikusele ning teatud kvaliteedinäitajatele. Mineraalseks lämmastikväetiseks oli ammooniumnitraat, normidega N0, N40, N80, N120, N160 kg/ha. Katse teostati kolmes korduses. Bakterväetist pritsiti kahel korral 1+1 l/ha, võrsumis ja kõrsumisfaasis. Töö teoreetilise osa koostamisel toetuti erialasele kirjandusele, nii Eestist, kui mujalt maailmast. Kuna Fosfix on fosforbakterväetis uuriti ka kirjandust, mis oli seotud bac. Megaterium var. Phosphaticum kultuuriga ja kuidas see bakter mõjutab odra ja teiste põllumajanduskultuuride saagikust ja mulla fosfori sisaldust. Käesolevas uurimuses Fosfix uuritavatele näitajatele usutvat mõju ei avaldanud. Küll aga on usutav mõju lämmastikväetiste kasutamisel.
Biolisanditega rikastatud granuleeritud lubiväetiste mõju taimede toitumisele ja mullale
(Eesti Maaülikool, 2022) Ivandi, Elena; Raave, Henn (juhendaja); Astover, Alar (juhendaja)
Energia ja toidu tootmisel tekib suures koguses kaassaadusi, millest osa ladestatakse prügilates. Paljud neist sisaldavad taimedele olulisi toiteelemente, mistõttu võiks neid kasutada väetiseks. Muldade lupjamiseks kasutatavate tuhkade koostis ja toiteelementide vahekord ei ole taimede vajadusega enamasti kooskõlas. Probleemi lahenduseks võiks olla erineva toiteelementide sisaldusega jääkide omavahel segamine, et saada mitmetoimelisemad väetised. Antud uurimustöö eesmärkideks oli (i) selgitada puu- ja põlevkivituha granuleeritud lubiväetiste mõju taimede toitumisele, biomassi saagile, mullale ja nõrgvee omadustele ning (ii) uurida, kas nende lubiväetiste rikastamine biolisanditega (biosüsi, kanasõnnik, kondijahu ja järvesete) parendab väetiste toimet. Katse viidi läbi kasvuruumis ja see kestis kokku viis kuud. Katsenõudeks olid kolonnlüsimeetrid, mis täideti kahkja mullaga. Lüsimeetritel kasvatati põldheina, mida niideti neli korda. Katses oli 12 varianti neljas korduses. Neist viis baseerusid puu- ja viis põlevkivituhal, millele oli lisatud juurde kas biosütt või biosütt koos kanasõnniku, kondijahu või järvesettega. Neile lisaks oli variant, kus väetiseks oli biosüsi ning kontrollvariant, kus väetist ei antud. Katse näitas, et puu- ja põlevkivituhast granuleeritud väetised ning biosüsi olid taimedele head K-allikad, kuid teiste toiteelementide omastamine nende kasutamisel oluliselt ei suurenenud. Nelja niite summaarne maapealse biomassi saagikus suurenes võrreldes väetamata kontrolliga usutavalt puutuhast (osakaal väetises 100%), puutuhast (50%), biosöest (25%) ja kanasõnnikust (25%) ning põlevkivituhast (50%) ja biosöest (50%) koosnenud väetiste kasutamisel. Mulla keemilistest omadustest mõjutasid väetised kõige rohkem pH-d. Nõrgvee pH ja soolsuse väärtus väetiste kasutamisel ei suurenenud. Katse tulemustest järeldub: i) Puu- ja põlevkivituhk ning nende segud biosöe, kanasõnniku, järvesette või kondijahuga sobivad kasutamiseks happelistel muldadel happesuse neutraliseerimiseks; ii) Puutuhk ja selle segu biosöega on taimedele väga hea kaaliumi allikas; iii)Põlevkivituha mõju taimede kaaliumi omastamisel suureneb, kui sinna lisada juurde biosütt; iv) Puu- ja põlevkivituha väetistes ning biosöes sisalduv P on taimedele raskesti omastatav; v) Biosüsi võimaldab kiiresti tõsta mulla orgaanilise süsiniku sisaldust. Selle mõju taimede toitumisele on puu- ja põlevkivituhast väetiste omaga sarnane; vi) Puu- ja põlevkivituha ja nende biolisanditega rikastatud väetiste kasutamine ning biosöega väetamine ei suurenda toiteelementide leostumist ega mõjuta nõrgvee pH-d.
Biosöe mõju kompostile ja komposti kvaliteedile
(2014) Kivirüüt, Karolin; Rossner, Helis (juhendaja); Astover, Alar (juhendaja)
Elanikkonna kiire kasv ja sellega kaasnev suurem tarbimine on kaasa toonud intensiivsema maaharimise, mille tagajärjel väheneb mulla orgaaniline aine, suureneb toitainete leostumine ning kasvuhoonegaaside emissioon. Eelnimetatud probleeme võib leevendada biosöe lisamine mulda. Anaeroobses keskkonnas toodetud sütt kasutatakse mulla omaduste parandamiseks, taimede kasvu stimuleerimiseks ja süsiniku sidumiseks mulda. Biosüsi oma omaduste tõttu tõstab mulla pH-d, suurendab katioonide neelamismahutavust ning vähendab toitainete leostumist ja lendumist. Seni tehtud katsetes on kasutatud peamiselt puhast, toitainetega rikastamata biosütt. Nüüdseks on jõutud seisukohale, et biosüsi tuleb enne mulda viimist toitainetega rikastada, näiteks segades orgaaniliste jäätmetega, komposti, mineraalväetisega või lisades biosütt kompostimisprotsessi. Antud töös püütakse leida seoseid seni maailmas tehtud katsetulemuste vahel. Kas biosöe lisamine kompostimisprotsessi suurendab mulla mikrobioloogilist aktiivsust, seob süsiniku mulda paremini ning väheneb kasvuhoonegaaside emissioon. Samuti uuritakse kas biosöega kompostimine tagab homogeensema niiskusesisalduse ning kõrgema temperatuuri ja pH. Antud magistritöö eesmärgiks on katse põhjal analüüsida biosöe mõju kompostimisele (CO2, N2O, CH4 eraldumise näol) ja komposti kvaliteedile (määrates Cüld, Nüld, DOC, DON sisaldused ning pH). Sellest lähtuvalt püüame leida vastused järgnevatele hüpoteesidele - (1) biosöe kasutamine kompostimisel kiirendab kompostimisprotsessi, (2) biosöe kasutamine vähendab kasvuhoonegaaside (CO2, N2O, CH4) emissiooni, (3) biosöe kasutamine kompostimisel muudab C ja N sisaldust. Tulemuste saamiseks viidi läbi kompostimiskatse turba allapanu hobusesõnnikuga, kus kahe katse peale kokku oli 4 kontrollvarianti ning 4 biosöega varianti. Biosütt lisati 10% lähtematerjali kuivainesisaldusest. Katse vältel mõõdeti temperatuuri, võeti proovid keemilisteks analüüside teostamiseks ning koguti gaasid kasvuhoonegaaside emissiooni arvutamiseks. Andmeid töödeldi statistikaprogrammiga R version 3.0.3 ning variantide vahelise usutavuse hindamiseks teostati mitmefaktoriline dispersioonanalüüs. Katse jooksul mõõdetud ja analüüsitud temperatuuri tulemused näitavad, et neljast biosöega variandist kolm jõudsid kiiremini termofiilsesse faasi. Samuti võib näha, et kõikide biosöega variantide temperatuur läheb biosöeta variantidest pisut kõrgemale. See annab alust väita, et biosöe lisamine komposti tõstab temperatuuri pisut kõrgemale ning ka kiirendab kompostimisprotsessi. Katse alguses olid pH väärtused mõlema variandi puhul samad, kuid kompostimisele omaselt pH langes. Antud katses mõlema variandi puhul pea ühe ühiku võrra. Kuivainesisalduse võrdlus näitab, et biosöega variandid on katse lõpuks hoidnud ühtlasemat niiskuse sisaldust, mis võib olla tingitud madalal pürolüüsil toodetud biosöest, millel on hüdrofoobsed omadused. Komposti C ja N sisalduste analüüsi tulemused näitavad, et biosöe lisamine mõjutab C:N suhet kogu protsessi vältel ning Nüld sisaldust katsevariantide lõpuks. Variantide C:N suhe oli erinev kohe katse alguses, kus biosöe lisamine komposti tõstis C:N suhte kontrollvariandist kõrgemale. Katse lõpuks mõlema variandi C:N suhe vähenes, kuid biosüsi hoidis C:N suhte stabiilsemana ning ei langenud protsessi vältel nii palju kui kontrollvariant. Nüld sisaldus tõusis katse lõpuks võrreldes algusega usutavalt mõlemas katsevariandis (p<0,001). Nüld osakaal tõusis biosöega variandis vähem, mis võib olla tingitud sellest, et kas lagundati vähem orgaanilist süsiniku või lämmastiku lendus rohkem. Cüld, DOC, DON sisaldused muutusid võrrelduna katse algust ja lõppu, kuid variantide vaheline erinevus puudub. See näitab, et biosöe lisamine komposti ei mõjuta C ja N sisaldust kõikide uuritavate näitajate piires. Kasvuhoonegaaside emissiooni tulemused näitavad, et biosöe lisamine komposti vähendas N2O eraldumist. Katsevariantide vaheline erinevus puudus CO2 ja CH4 emissioonil. CO2 puhul oli katsevariantide sisene varieeruvus suur ning pigem näitas summaarne emissiooni trend mõnevõrra väiksemat eraldumist kontrollvariandist. Erinevuste puudus CH4 emissioonil võis olla tingitud väheefektiivsest õhustamisest antud katses. Eelnevat arvestades võib öelda, et biosöe lisamine kompostimisprotsessi aitab vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni, eeskätt N2O emissiooni. Katsetulemused näitavad osalist biosöe positiivset mõju kompostimisele ning komposti kvaliteedile. Kuid edasisteks uuringuteks tuleks teha analüüsid biosöe mõju toitainetele kaole kompostis ning täiustada kasvuhoonegaaside kogumise metoodikat. Samuti tasuks teha põld- ja taimkatsed saamaks aru kuidas biosüsi mõjutab saagikust ning toitainete omastamist.
Biosöe mõju kompostimisele
(2013) Buschmann, Mai; Raave, Henn (juhendaja); Rossner, Helis (juhendaja); Astover, Alar (juhendaja)
Seoses kasvava toidunõudluse ja mullaviljakuse tagamisega on üheks võimaluseks suurendada mulla orgaanilise aine sisaldust kompostide kasutamisega. Keskkonnanõuete karmistumise tõttu on päevakorrale tulnud biosöe kasutamine põllumajanduses. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on anda kirjanduse põhjal ülevaade orgaaniliste jäätmete kompostimisest, biosöe tootmisest, omadustest ja kasutamisest. Samuti analüüsida katse andmete põhjal biosöe mõju komposteerimisprotsessile ja komposti omadustele. 84 päevane biosöe-komposti pilootkatse viidi läbi neljas katsekompostris Eesti Maaülikooli Eerika katsejaama välilaboris. Mõõtmised tehti biosöe ja komposti koosmõju, temperatuuri, kuivainesisalduse, C, N ja kasvuhoonegaaside kohta. Kompostimisel ja kompostil on oluline roll toitainete ringluses hoidmisel, mulla struktuuri parandamisel, C sidumisel mulda ja mullaviljakuse tagamisel. Biosöe viimisel mulda on võimalik muuta mulla struktuuri, poorsust, tihedust ning seeläbi mulla hapnikusisaldust, mulla veemahtuvust ja taimedele omastatava vee sisaldust. Biosöe olulisemad keemilised ja füüsikalised omadused on kõrge süsinikusisaldus, suhteliselt kõrge pH, suur eripind, poorsus ja stabiilne keemiline struktuur. Siiski ei näita kõik katsed biosöe mulda viimisel positiivseid tulemusi. Seetõttu on leitud, et biosütt tuleks anda mulda eelnevalt töödeldult. Biosöe ja värske orgaanilise materjali koos mulda andmisel võib olla sünergiline mõju võrreldes biosöe ja komposti eraldi mulda andmisega. Kompost koos biosöega võib anda positiivseid tulemusi mulla paranemisel, taimede kasvul ja kasvuhoonegaaside emissioonil. Käesoleva töö katsetulemusted näitasid, et biosöega kompostrites temperatuurid olid sarnased võrreldes kontrollvariandiga, mis ei olnud vastavuses eeldatavaga. Siiski suurema biosöenormi korral oli algtemperatuuri tõus katse alguses kiirem. Samuti suurema biosöenormiga kompostides oli kogu süsiniku (Ctot) ja üldlämmastiku (Ntot) sisaldus komposteeritavas materjalis protsessi lõpus kõrgem. Tulemustest järeldus, et biosöe abil on võimalik vähendada N kadu kompostimisel, kuid edaspidi vajab uurimist, mis moodi biosüsi lämmastikku seob ja millisel määral sõltub N sidumine biosöe omadustest. Kasvuhoonegaaside mõõtmisel oli emissioon madalam kõigis biosöe ja komposti segudes. Biosöe lisamine pigem vähendas kui tõstis veesisaldust komposteeritavas materjalis. Käesoleva magistritöö katse oli pilootkatse. Edasisteks uuringuteks tuleks kasvuhoonegaaside kogumise metoodikat täiustada. Biosöe mõju mõistmiseks kompostimisprotsessile ja kompostile vajab täiendavaid katseid.
The effect of bacterial fertilizer (Bacillus megatherium var. Phosphaticum) to phosphorus in the soil and phosphatase activity
(Eesti Maaülikool, 2017) Sednev, David; Astover, Alar (juhendaja); Tõnutare, Tõnu (juhendaja); Mullateadus
Phosphorus is essential nutrient element for plants, which deficiency decrease crop yield. From total content of phosphorus in the soil only few is available to the plants, which cause scientist to search new method of increasing phosphorus availability. The one suggested solution is bacterial fertilizer. The aim of this work was on field trial to research bacterial fertilizer (Bacillus megatherium var. Phosphaticum) effect to phosphatase enzyme activity and plants available phosphorus (AL method). Our hypothesis was, that using of bacterial fertilizer increase phosphorus availability to plants and phosphatase activity. Soil samples were collected in autumn 2016 from long term field experiment (since 1989), which location is close to Tartu on Stagnic Luvisol. Trial was arranged :1). mineral nitrogen fertilizer – 0 and 120kg/ha and 2). bacterial fertilizer – a).control; b). 2015 summer wheat nom 1 l/ha; c).2016 double norm 1+1 l/ha; d). continuous use: 2015 1 l/ha and 2016 2 l/ha.
The effect of liming fertilizers to soil alkaline phosphatase activity
(Eesti Maaülikool, 2019) Sednev, David; Astover, Alar (juhendaja); Tõnutare, Tõnu (juhendaja); Stegarescu, Gheorghe (juhendaja)
Phosphorus is essential nutrient element for plant nutrition, which deficiency decrease crop yield. We tested in laboratory experiment the effect of six lime fertilizers to soil pH and alkaline phosphatase activity in five initially acidic (pH 4.6-5.7) soils by time period 90 and 135 days of trial. The hypothesis was that liming of acidic soil may significantly increase alkaline phosphatase activity. All experimental factors had significant effect to the soil pH and as expected change in pH was mainly driven by type of lime fertilizer. Granulated lime fertilizers increased soil pH value less than oil shale ash and milled limestone. Contradictory to our hypothesis the use of lime fertilizers did not influenced soil alkaline phosphatase activity. We found no significant correlation between pH nor available-P (AL) and alkaline phosphatase activity. Alkaline phosphatase activity was influenced by time and time-soil co-effect. There was significant increase of phosphatase from day 90 to 135. We could not find evidence that the use lime fertilizers and related acidity neutralization will increase soil phosphatase activity. It indicates low potential to stimulate of phosphorus cycling in agricultural soils only with liming.
Erinevate määramismeetodite võrdlev analüüs fosfori väetistarbe määramiseks Eesti põllumuldades
(2016) Jürgens, Meit; Astover, Alar (juhendaja); Tõnutare, Tõnu (juhendaja)
Fosfori ainevahetuslik olulisus, keskkonna tundlikkus ja fosforiidivarude piiratus, muudavad selle elemendi mitmekülgse uurimise (sh mineraalsete fosforväetiste kasutuse optimeerimise ja adekvaatselt muldadest omastatava fosfori sisalduse hindamise) esmatähtsaks. Väetamise aluseks on mulla liikuva fosfori sisaldus, mille analüüsiks on kasutusel väga erinevad metoodikad. Käesoleva töö eesmärk on võrrelda kolme fosfori ekstraheerimismetoodikaga (Mehlich 3, AL, CAL) määratud P sisaldust ja seoseid mulla omadustega ning selgitada, kas CAL ekstraheerimislahus sobib Eesti mullastikulistesse tingimustesse. Omavahel võrreldi Eestis kehtivat Mehlich 3 ja varem kasutusel olnud AL meetodi gradatsioone ning Saksamaal välja töötatud CAL gradatsiooni väetistarbe hinnanguid. Lisaks uuriti erinevate analüüsimeetodite – UV-Vis ja MP-AES – kasutamisel saadud tulemuste kokkulangevust. Kokku analüüsiti 140 mullaproovi (pH 4,19–7,17, Corg 0,68-7,38 %), mis olid valdavalt keskmise lõimisega kogutud erinevatest Eesti piirkondadest Baltic Manure projekti raames. Liikuva P sisaldus erines ekstraheerimismeetodite lõikes 2,5-kordselt ja kahanes järjekorras Mehlich 3>AL>CAL, mis on kooskõlas varasemate uuringutega ja näitab meetodite ekstraheerimisvõime erinevusi. Väga tugev korrelatsioon esines CAL ja AL meetodil määratud P tulemuste vahel. CAL ja Me3 meetoditel esineb keskmise tugevusega seos. Muldade jagunemine väetustarbe klassidesse on ekstraheerimismeetodite vahel väga erinev. Ainult nõrgalt happeliste ja neutraalsete muldade puhul on CAL ja AL meetodi alusel jaotus väetustarbe klassidesse usutavalt võrdväärne ning nendel juhtudel võib kaaluda CAL meetodil põhinevate väetissoovituste rakendamist Eesti tingimustes. Edasine uuring oleks vajalik võrdlemaks erinevate meetodite P ekstraktsiooni ja taimede P omastamise suhet, et parendada olemasolevaid väetistarbe gradatsioone.
Habemiku Grupi ettevõtete rajatava kuivati tasuvusanalüüs
(Eesti Maaülikool, 2017) Rässa, Siim; Astover, Alar (juhendaja); Mullateadus ja agrokeemia
Käesolev lõputöö annab ülevaate Habemiku Grupi tootmise hetkeolukorrast. Tegu on ettevõtteid koondava grupiga, mille tootmispinnaks on hetkel ligikaudu 1300 ha. Ülevaade antakse grupi praeguste tootmismahtude ja kasutatava kuivatustehnoloogia osas. Kuna tegemist on areneva ettevõtete grupiga, võetakse arvesse ka tootmispinna võimalikku suurenemist pikemas perspektiivis. Ettevõtete tootmine on kasvanud pidevalt ja antud hetkel pole praeguse teraviljakuivatiga kuivatamine enam jätkusuutlik. Bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada uue vajamineva kuivati võimsus, võttes arvesse vähemalt 6000 t teravilja kuivatamise. Välja tuleb valida ka planeeritava kuivati tüüp. Lisaks soovitakse leida kõige sobilikum ja kulusäästlikum kütuseallikas uue rajatava kuivati ahjudele. Sobiva kütuse valikul soovitakse arvestada ka ettevõtete eripäradega, milleks on suur metsamaa hulk ja võsastunud alade olemasolu. Sellega seoses soovitakse leida kinnitust hakkepuidu kui potentsiaalse kütuse sobilikkusele. Töö tulemustena selgitati välja uus vajaminev kuivati ja selle minimaalne võimsus. Tuginedes analüüsile ja arvutustele ilmnes, et kõige sobilikumaks kuivatiks tuleks valida läbivoolu põhimõttega šahtkuivati. Kõige sobilikumaks kuivati küttelahenduseks osutus hakkepuidu baasil olev küttelahendus.
Hansujüri Põllumajandusühistu põllumajandustehnika optimeerimine
(Eesti Maaülikool, 2017) Nõmmsalu, Maik; Astover, Alar (juhendaja); Lauringson, Enn (juhendaja); Mullateadus ja agrokeemia
Töös uuritakse Hansujüri Põllumajandusühistu põllumajandustehnika optimaalsust ning põlluharimistööde võtete efektiivsust. Ettevõttel on maad 577 hektarit koos rohumaadega, millest 497 ha on teravilja, põldherne ja rapsi all. Antakse detailne ülevaade hetke olukorrast ettevõtte masinapargis. Töö eesmärgiks on Hansujüri Põllumajandusühistu masinapargi optimeerimine, arvestades olemasolevaid vahendeid. Kasutatakse masinate tehnoloogilise kaardi analüüsi meetodit, mille jaoks loodi masinate kasutust hõlmav kaart kuupäevade lõikes. Antud kaardi abil on võimalik tuvastada masinapargi defitsiit või ettevõtte jaoks liiga võimas masinapark. Tehnoloogilise kaardi aluseks on ettevõtte 2016. aasta põlluraamat. Analüüsitakse olemasolevat masinapargi kokkusobivust haakeriistade ja traktorite vahel. Lisaks tehakse erinevad põldkatsed sõidu trajektoori osas ning võrreldakse erinevate rehvirõhkude mõju pinnasele ning traktorile. Masinapargis otseseid puudusi välja ei tulnud, kuna tegu on küllaltki moodsa masinapargiga, küll aga tulid välja murekohad töövõtete osas. Parema trajektoori leidmiseks tuleb kasutusele võtta GPS rakendused, et säästa masinaid, raha ja aega. Kuna rehvirõhk mõjutab kütusekulu, läbilibisemist, mulla tihenemist, ning mootori koormust ja põllud asuvad vaid kolme kilomeetri raadiuses ettevõttest, siis tuleks põllutööde ajaks ka rehvirõhud reguleerida vastavalt tööle.
Kanep “Finola” kasvatamise agromajanduslik analüüs OÜ-s Sadala Agro 2015- 2018
(Eesti Maaülikool, 2019) Anton, Kristiina; Astover, Alar (juhendaja); Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine
Ettevõtted otsivad üha enam võimalusi konkurentsivõime tõstmiseks läbi erinevate viiside. Olgu selleks uute alternatiivsete kultuuride kasvatamine või klassikalistest kultuuridest uute väljundite otsimine. Kanep on üks sellistest alternatiivkultuuridest mida on võimalik ära kasutada toiduööstuses, meditsiinis, kosmeetikas ja põllumajanduses. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida ettevõtte OÜ Sadala Agro tööstusliku kanepi sort “Finola” agromajanduslikku seisundit, analüüsida nimetatud sordi agrotehnilisi võtteid ja hinnata konkurentsivõimet eelkõige läbi majandusnäitajate ja seejuures tuua välja tasuvus. Antud töö koosneb kahest osast. Esimene osas, kirjanduse ülevaates, tuuakse välja kanepi ajalugu, agrobioloogilised omadused ja kasvupinnad maailmas. Teises osas, ettevõtte analüüsis, käsitletakse ettevõtte ajalugu ja maakasutus, analüüsitakse tava- ja mahekanepi kasvatamise agronoomilisi ja majanduslikke aspekte aastate 2015–2018 näitel. Ettevõttes oli tavakanepi seemnesaagikus 2015. aastal 1,09 t/ha ning mahekanepil 0,27 t/ha. Aastal 2016 ja 2017 mahekanepit ei kasvatatud, kuid tavakanepi saagikused olid vastavalt 0,96 t/ha ning 0,34 t/ha. Aastal 2018 oli tavakanepi saagikus 0,99 t/ha ning mahekanepil 0,3 t/ha. Saagi kvaliteet vastas suuremas osas kvaliteedinõuetele . Niiskus jäi kanepiseemnetel 8-9% juurde, puhtus oli üle 99% ning pestitsiide ei sisaldunud. Raskmetallide, mükotoksiinide ning erinevate mikrobioloogia elemenetide sisaldus on vastavuses kvaliteedinõuetega. Analüüsist selgus, et tavakanepit on tasuvam kasvata kui mahekanepit aga mahekanepi hind ja nõudlus on suurem. Selgus, et 2015. aastal oli tavakanepi kasum 255 €/ha, 2016. aastal 325 €/ha ja 2018. aastal 314€/ha. Aastal 2017 oli aga kanepikasvatuse kahjum 443 €/ha, kuna liigniiskel aastal ei saadud suurt osa pinnast koristatud.. Mahekanepit kasvatati Sadala Agros 2015. aastal, mil kasumiks kujunes 80€/ha ja aastal 2018 jäädi kahjumisse (-42 €/ha). 2018. aasta kahjum on seotud esmakordselt kasutusele võetud kalli täisorgaanilise väetise kasutamisega, mis ei taganud põuasel aastal saagikuse kasvu.
Komposti kasutamise otse- ja järelmõju põllukultuuride saagikusele
(2016) Kaevu, Henry; Astover, Alar (juhendaja)
Jätkusuutlik väetiste kasutus on oluline, et säilitada tasakaal agro-ökosüsteemi aineringes, mullaviljakuses ja taimekasvatuse produktiivsuses. Arvestades mineraalväetiste kõrget hinda ja energiakulu on üha tähtsam kasutada alternatiivseid väetisained, sh komposte. Komposti suurendavad tavaliselt saagikust ja parandavad mulla kvaliteeti. Vähem on teadmisi kompostide järelmõjust saagikusele. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata komposti otsemõju odra terasaagile ning järelmõju kartuli ja suvinisu saagikusele Tartu lähistel Eerikal näivleetunud mullal läbi viidud põldkatses. Komposti kasutati kolme normiga üldlämmastiku koguse alusel (200, 275 ja 350 kg N/ha). Komposti kasutamisel suurenes odra saak usutavalt ning kolme aasta keskmisena oli enamsaak sõltuvalt väetisnormist 0,87, 1,13 ja 1,52 t/ha. Erinevate kompostinormide vahel saagikuses usutavad erinevused puudusid. Komposti otsemõjul suurenes odra saagikus 40–50%. Esimese aasta järelmõju kartuli saagikusele oli statistiliselt oluline ning saagikasv oli 19–30%. Teise aasta järelmõju nisu saagikusele oli juba väiksem (8–17%) ja statistiliselt ebaoluline. Komposti järelmõju kahaneb aasta-aastalt, ent siiski on oluline arvestada selle pikemaajalist kumulatiivset positiivset mõju taimekasvatuse produktiivsusele.
Lämmastiku bilanss põllukultuuride väetisekatses 2014-2016
(Eesti Maaülikool, 2017) Kond, Robert; Astover, Alar (juhendaja); Shanskiy, Merrit (juhendaja); Mullateadus ja agrokeemia
Toidu tootmise kasv ja progresseerumine, seeläbi suurenenud väetiste kasutamine, sellest tingitud keskkonnaalased mõjud ning põllumajanduslikus tootmises ressursside efektiivsuse parandamine on suur väljakutse. Kõrgete ja stabiilsete saagitasemete saavutamine optimaalsete ressursside kasutamisel on jätkusuutliku majandamise seisukohalt oluline. Käesoleva töö eesmärgiks oli IOSDV Tartu pikaajalise põldkatse näitel analüüsida lämmastiku bilanssi külvikorras (kartul-nisu-oder) ning välja tuua olulisemad saagikust ja bilanssi mõjutavad tegurid ning saagierinevused sõltuvalt väetamisest. Töö käigus on leitud ka optimaalsed väetustasemed. Katseandmete põhjal on koostatud neljafaktoriline dispersioonanalüüs, kus uuritavaks tunnuseks on N-bilanss ning mõjutavateks faktoriteks on: aasta, kultuur, mineraalne- ja orgaaniline väetis. Andmetöötlus viidi läbi programmiga R. Uurimistööst selgus, et saagikusele ja N-bilanssidele avaldab väetamine ja selle viis ning väetisekogused olulist mõju. Olenevalt külvikorra tüübist avaldas suurimat mõju mineraalne lämmastik või orgaaniline väetis.
Määramismeetodi ja väetamise mõju mulla niiskuse ja elektrijuhtivuse näitajatele
(Eesti Maaülikool, 2022) Kärp, Merko; Astover, Alar (juhendaja); Reintam, Endla (juhendaja)
Jätkusuutlike põllumajanduspraktikate rakendamiseks ja taimekasvatuse tõhustamiseks on üha suurenev vajadus ajakohaste mullaandmete järele. Mulla niiskusesisaldus ja elektrijuhtivus on ajas kiiresti muutuvad näitajad ning nende tarvis traditsioonilisel viisil mullaproovide võtmine ja pidev laboratoorne määramine on aja- ja ressursikulukas. Sellest tulenevalt on nii mulla niiskusesisalduse kui ka elektrijuhtivuse (kaudne näitaja toitesoolade sisaldusest) mõõtmiseks üha enam kasutusel mitmeid sensoreid. Samas on teadmised, et kui hästi need suudavad tegelikku seisundit mõõta on veel kesised ja seda eriti konkreetsetes mullastik-klimaatilistes tingimustes ja erinevate agrotehnoloogiate juures. Töö eesmärk oli võrrelda kolmel erineval meetodil (laboranalüüs, Soil Scout, Perkomeeter) mõõdetud mullaniiskuse ja elektrijuhtivuse näitajaid sõltuvalt väetamisest. Eesmärgiks oli hinnata mullasensorite sobivust mullaniiskuse mõõtmiseks ning väetamise optimeerimiseks. Uurimistöö viidi läbi Eesti Maaülikooli IOSDV pikaajalisel väetuskatse suvinisu põllul, kust valimisse võeti järgmised katsevariandid: ilma orgaaniliste väetisteta külvikord mineraalse lämmastikunormidega 0, 80 ja 160 kg ha-1 ning samad mineraalväetise normid tahesõnniku järelmõjuga katselappidel. Mullaproovid laboratoorseteks analüüsideks sügavuselt 5–15 cm koguti maist kuni juulini kokku 17 korral. Soil Scout sensorid olid paigaldatud mulda 10 cm sügavusele ning need registreerisid tulemusi pidevalt 20-minutilise intervalliga. Perkomeeter käsiseadmega teostati mõõtmised välitingimustes 1–2-nädalase intervalliga. Kõik mõõtmismeetodid suutsid tuvastada ajas toimund mullaniiskuse muutuseid. Mullasensorite absoluutväärtused olid küll erinevad, kui olid omavahel tugevas korrelatsioonis ja suutsid sedastada trende ajas. Mullaniiskuse hindamiseks elektriliste parameetrite kaudu sobivad mõlemad katses kasutatud mullasensorid. Mõõtmistulemuste erinevus sõltus niiskustasemest – suuremad erinevused meetodite vahel ilmnesid kuivemates tingimustes kui mahuline niiskus jäi alla 15%. Soil Scout mullasensorite eeliseks oli nende võimekus teha pidevmõõtmisi. Mulla elektrijuhtivuse, mida kasutatakse näitajana hindamaks mulla varustatust toitesooladega, mõõtmine on seotud peamiselt mullaniiskusega ja asjaoluga, et mõõtmine muutub madalamatel mullaniiskuse tasemetel ebatäpsemaks. Sõltumata määramismeetodist oli mulla elektrijuhtivus ootuspäraselt mõjutatud mineraalväetise kasutusnormist. Väetamiskoguste ja maikuu lõpu elektrijuhtivuse seosed tõi kõige paremini esile Perkomeeter (r=0.80), mis ületas isegi laboris mõõdetut (r=0.6). Suvinisu saagikus oli kõige tugevamas seoses mai kolmanda dekaadi elektrijuhtivusega, mis on ka põllumajanduspraktikast veel sobilik aeg lämmastikuga lisaväetamise planeerimiseks. Kõige tugevamat seost saagikusega näitas mai lõpus Perkomeetriga määratud mulla elektrijuhtivus. Katses leidis osalist kinnitust hüpotees, et sensorite määratud mullaniiskus ja elektrijuhtivus ei ole sarnased labormõõtmiste tulemustega, kuid suudavad tuvastada näitajate muutust ajas.
Mulla reaktsiooni määramismeetodite võrdlev analüüs ja teisendusseoste välja töötamine
(Eesti Maaülikool, 2025) Merilo, Anu; Astover, Alar (juhendaja); Penu, Priit (juhendaja); Mullateaduse õppetool
Mulla reaktsioon on oluline indikaator mulla kvaliteedi hindamiseks, ning üks tema tähtsamaid rolle on taimede abistamine toiteelementide omastamisel ja säilitamisel mullas. Liigse happesuse korral on taimede kas pärsitud. Sama on ka liigse aluselisuse korral. Selleks, et taimed saaks optimaalselt kasvada on vajalik määrata mulla happesus, mille määramiseks on mitu erinevat kaudset ja laboratoorset meetodit. Käesoleva magistritöö eesmärk on võrrelda erinevate põllumuldade pH määramismeetodeid ning töötada välja teisenduse seosed nende kahe meetodi vahel. Töös kasutati 142 põllumulla proovi mis määrati kahes erinevas lahuses, KCl ja CaCl2. Tulemusena pH väärtused varieerusid vastavalt meetodile. KCl oli happelisem keskkond seega tulemused olid väiksemad kui CaCl2 lahuses määratuna. Lisaks tuli kahe määramismeetodite vähe suurem just happelistemate muldade puhul. Neutraal ja aluseliste muldade puhul on meetodite vahe peaaegu, et olematu. Tulevikus võiks suurema valimi kogusega teha mõõtmisi ka teise määramismeetodiga, milleks oleks deioniseeritud vesi.
Mulla toiteainete sisalduse muutus mahepõllumajanduslikus külvikorras ning võimalused mulla kvaliteedi säilitamiseks OÜ Laeva Põld näitel
(Eesti Maaülikool, 2017) Taal, Kalle; Astover, Alar (juhendaja); Mullateaduse ja agrokeemia
Viimase 15 aastaga on mahemaa pindala suurenenud 42 korda, jõudes 2015. aastaks 170 000 hektarini. Kogu Eesti maafondist moodustab see 16%. Mahepõllumajanduses pole siiani olnud populaarne maheväetiste kasutamine. See on kaasa toonud negatiivsed toiteainebilansid. Töö eesmärk on uurida fosfori ning kaaliumi liikumist mahepõllumajandusliku ettevõtte maadel, kus toiteainete tagastus on olnud puudulik. Samuti vaadeldakse mulla orgaanilise aine sisalduse muutust haljasväetiskultuuride rikkas külvikorras. Töös kasutatud andmed on saadud vaadeldava ettevõtte põlluraamatutest ning raamatupidamise andmetest. Mullaproovid on kogutud ettevõtte põldudelt ning analüüsitud Põllumajandusuuringute keskuse Agrokeemia Laboratooriumis. Omavahel on võrreldud 2010. ning 2015. aasta mullaproovide tulemusi. Mulla orgaanilise aine arvutamisel on kasutatud Eesti Maaülikoolis välja töötatud huumusbilansi kalkulaatorit. Fosforisisaldus vaadelavatel põldudel oli 2010 aastal 42,9 mg kg-1 ning 2015 aastal 38,9 mg kg-1 . Fosfori vähenemine oli statistiliselt usutav (p = 0,0086). Kaaliumisisaldus oli 2010. aastal 129,2 mg kg-1 ning 128,7 mg kg-1 2015. aastal. Kaaliumisisalduse vähenemine ei ole statistiliselt usutav (p =0,9488). 2010. aastal oli keskmine huumusvaru 104 t ha-1 . 2015. aastaks on põllumajandusmaa huumusvaru suurenenud 6,7 t võrra, jõudes tasemele 110,7 t ha-1 . Seega on vaadeldavas ettevõttes vaatlusperioodi ajal vähenenud nii P kui K sisaldus. Samas on suurenenud mulla huumusesisaldus ja -varu. Antud uurimus vaatles N, P, K ning huumuse sisalduse muutust maheviljeluses. Tulevikus tuleks uurida ka teiste taimekasvatuseks vajalike toiteainete muutust maheviljeluses. Antud uurimustöö on abiks ettevõtte väetusplaani koostamisel ning tulemuste parandamisel. Selle põhjal võib kirjeldada toiteainete bilansside käitumist ning teraviljakasvatuse jätkusuutlikkust maheviljeluses puuduliku toiteainete tagastamise korral.

Sirvi Autor "Astover, Alar (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud