Sirvi Autor "Astover, Alar" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 51

Aasta muld 2018. Näivleetunud muld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2017) Astover, Alar; Leedu, Enn; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Näivleetunud muldi esineb rohkesti Kagu-Eesti lavamaal ja Sakala kõrgustikul. Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul leidub neid laugematel aladel. Näivleetunud mullad moodustavad kooslusi leetunud ja leetjate muldadega. Näivleetunud muldi on u 10% Eesti maafondist, põllumajandusmaal on neid üle 20%. Kõige rohkem on näivleetunud muldi Põlvamaal. Tekst: Alar Astover, Enn Leedu. Fotod: Hugo Roostalu, Endla Reintam. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
Aasta muld 2020. Erodeeritud muld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2019) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Erodeeritud mullad moodustavad u 1,2% kogu Eesti maafondist, suurem on nende osakaal põllumajandusmaal (u 3,1%). Rohkesti leidub neid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, samuti Kagu-Eesti lavamaal (Tartu, Põlva, Vastseliina), vähemal määral Sakala kõrgustiku ümbruses (Viljandi, Abja, Tõrva) ja Pandivere kõrgustikul. Maastikus on nad kõrvuti reljeefi madalamatel osadel asuvate deluviaalmuldadega ning erodeerimata leostunud, leetjate, näivleetunud ja leetunud muldadega. Reljeefi madalamatelt osadelt võib leida ka glei- ja madalsoomuldasid. Kuna Lääne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, on seal tuuleerosiooni all kannatavate maade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tekst: Enn Leedu, Alar Astover. Fotod: Alar Astover, Maa-amet (aerofoto). Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.
Aasta muld 2021. Rähkmuld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2020) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Rähkmullad moodustavad 4,7% kogu Eesti mullastikust ja 9% põllumaast, gleistunud rähkmullad vastavalt 1,6 ja 2,1%. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja- ja Loode- Eesti ning saared. Ülekaalus on need Harju, Lääne ja Saare maakonnas. Gleistunud rähkseid liivmuldi esineb kõige rohkem Hiiumaal, gleistunud rähkseid liivsavimuldi Läänemaal (11,9% haritavast maast), gleistunud rähkseid savimuldi on väga vähe. Piiratult leidub rähkmuldi ka Lõuna-Eestis Otepää ja Haanja kõrgustikul üksikute moreenkõrgendike lagedel ja nõlvadel. Valkjashalli rähkmoreeni levikupiirkonnas kaasnevad rähkmuldadega paepealsed mullad, mujal peamiselt leostunud mullad. Rähkmuldade ülekaaluga muldkattele on iseloomulik mullaerimite suur kirjusus.
Aasta muld 2022. Tehismuld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2021) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Tehismuldi leidub kõikjal, kus inimene on rajanud karjääre, kaevandusi, teid, ehitisi, prügilaid jms. Meil esinevad nad laialt Kirde-Eesti põlevkivikarjääride ja Maardu ümbruse fosforiidikarjääride piirkonnas, samuti üle Eesti linna- ja tööstusaladel. Sageli on nad kompleksis teiste muldadega väikestel pindadel. Suurematel aladel esinevad tehismullad kajastuvad digitaalsel suuremõõtkavalisel mullastikukaardil, kuid nende levikuandmed kaardil võivad paljudes kohtades aegunud olla, sest taimestiku taastamisel pärast kaevanduste sulgemist ja haljastuse rajamisel ümber ehitiste tekib neid pidevalt juurde. Praegu on tehismuldi Eestis arvatavalt umbes 70 000 ha.
Aasta muld 2023. Leetunud muld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2022) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui 5 cm tüseduse huumuskihi olemasolu. Need mullad on karbonaadivaesed ja kerge lõimisega (liivad või saviliivad). Kamardumise all mõistetakse huumushorisondi teket. Leetumine on mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ja laguproduktide uhtumine mulla sügavamatesse kihtidesse laskuva veega. Leetunud mulla profiil on väljauhteline, vahetult huumushorisondi alla võib jääda hele leethorisont või profiili alumisest osast tumedam välja-sisseuhte komplekshorisont.  Looduslikel aladel katab mullapinda metsa- või rohumaade kõdu. Leetunud mulla huumushorisont on mõõdukalt või tugevasti happeline.  Esineb ka selliseid leetunud muldi, mille profiili alumises osas leidub gleistumise ehk ajutise liigniiskuse tunnuseid. Gleistunud leetunud mullad asuvad reljeefi madalamatel osadel, on ajutiselt liigniisked perioodiliselt kõrgele tõusva põhjavee tõttu ja mullaprofiili alumises osas võib näha selgelt väljakujunenud roostetäppe või -laike. Neil on sisseuhtehorisont huumusainetest ning raua ja alumiiniumi oksiididest sageli mustjaspruuniks värvunud.
Aasta muld 2024. Leostunud gleimuld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2023) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
On kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine algab enamasti 30–70 cm sügavuselt. Peal on toorhuumuslik või alla 10 cm tüsedune turbahorisont. Profiili keskosas on pruunikas sisseuhtehorisont, mille alla jääb tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont. Alalisest liigniiskusest tingitud gleistumine väljendub neil muldadel sinakas- või rohekashallide laikude ohtruses. Periooditi võib parema õhustatuse tulemusena olla tekkinud ka roostepruune ja kollakaid laike. Need mullad on neutraalse reaktsiooniga ja toitainerikkad. Viljakus varieerub väga suurtes piirides, sõltudes lõimisest, koresesisaldusest, huumuskihi tüsedusest ja kuivenduse seisust. Tüsedas toorhuumuslikus kihis on talletunud suurel hulgal orgaanilist süsinikku.
Aasta muld 2025. Klibumuld : [teavik ja postkaart]
(Eesti Maaülikool, 2024) Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Klibumullad on rähkmuldade alamliik, mis on välja kujunenud rannavallidel oleval karbonaatsel veerisel ja klibul või koreselistel liustikujõgede setetel. Nende lähtekivimiks on klibu, mida iseloomustab väga vähene peeneselise materjali sisaldus ja kohati isegi selle puudumine. Klibu on korese alajaotus, mille hulka kuuluvad ümardunud servadega lapikud 1–10 cm läbimõõduga kivid. Klibu kivid on kujult sobivad lutsuviskamiseks.
Apteegitilli tootmise perspektiivi agromajanduslik analüüs OÜ-s Taaditare
(2013) Kiidma, Kalmer; Astover, Alar
OÜ Taaditare on oma tegevuse ajaloo vältel suutnud põllumajandusmaa harimist ligemale kahekordistada, mis annab kindla suuna ja tahte edasiseks tegevuseks. Tegevuse negatiivseks pooleks on sõltuvus rendimaadest ja põldude hajusus. Põllumaade mullastiku kooslus on sobilik enamiku põllukultuuride kasvatamiseks ja saagikuse tõstmisel tuleb tähelepanu pöörata mulla happesuse reguleerimisele, et kõik toitained, mis mullas on või antakse oleksid suuremal määral omastatavad. Samas on valitud kindel suund mahetootmise kujul ja leitud niššitoode apteegitillina, mille väärindamine on peamine eesmärk. Ettevõte tooted on sellised, mis võimaldavad kasumlikult majandada ka tunduvalt väiksematel pindadel, tehes vaid minimaalseid suuna muutusi- näiteks seemnekasvatus. Toodete portfell on selline, mis võimaldab tööd pakkuda aastaringselt. Vegetatsiooni perioodil tööd põllul ja muudel aegadel sorteerimine ja teepakendamine. Põllukultuuride kasvatusel tekivad tahestahtmata taimekasvatuslikud kõrvalproduktid, mis leiavad Taaditare OÜ-s kasutust linnukasvatuses kalkunite söödana. Ettevõttele tuleb soovitada põllumajandusmaade omandamist lähitulevikus, et tagada oma jätkusuutlikus ja sõltumatus. Arvestades apteegitilli koostisosi ja võimalikku tuleviku perspektiivi, siis võib tegemist olla väga tulutoova kultuuriga, kui seda oskuslikult kasvatada ja töödelda. Apteegitill leiab lähiajal ilmselt rakendust laialdasemalt meditsiinis, seda eeskätt diabeedi ravimit silmas pidades. Lähtudes tootmise võimalikkusest Eestis , siis täpsemalt tuleb katsetega välja selgitada väetamise tõhusus ja õli koostist mõjutavate tegurite olemasolu. Piisavalt on olemas seadmeid, et toota väiketootmises apteegitillist õli ja need seadmed on soetatavad PRIA või EAS-i poolt pakutavate raha eraldus programmide raames, mis tagab ettevõttele sõltumatuse teenusepakkujast. Võrdluskatsed andsid piisava ülevaate apteegitilli liigilisest iseloomust, et kuulub sarikõieliste sugukonda, tema kasvukõrgus olenevalt sordist ja klimaatilistest teguritest ulatub 90-150 cm, idanemiseks kulub 14-21 päeva ning soovituslikud makrotoitained on N-80kg/ha; P-22 kg/ha ja K-63 kg/ha. Vastavalt väetamisele ja niiskuse olemasolule on apteegitillist võimalik saada 2-3 saaki maitsetaimena ning eeterlike õlide sisaldus jääb 2-6% vahele, samas seemne saak varieerub 636-1047 kg/ha kohta, aga kogu biomass kuni 3700 kg/ha, aga magusal apteegitilli on küündinud kogumass lausa 25 tonnini hektari kohta. Tänaseni on apteegitill leidnud kasutust toiduainetööstuses, meditsiini ja kosmeetika valdkonnas. Eestis kuulub apteegitill põllukultuuride hulka arvestades apteegitilli suunitletust kasutust meditsiinis, siis tuleb soovitada mahepõllumajanduse kasuks otsustamist. Apteegitilli õli tootmine on piisava tulukusega, et tagada suurem sisendite kulu ja kompenseerida loodusliku päritoluga vahendite kasutust.
AS Krootuse Agro agromajanduslik analüüs aastatel 2015-2017
(Eesti Maaülikool, 2018) Saks, Edith; Astover, Alar; Mullateadus
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida ettevõtte maisisilo tootmise tasuvust ning sööda mõju piima tootlikkusele ja kvaliteedinäitajatele. Täiendav eesmärk on analüüsida maisisilo toodangu omahinda aastatel 2015-2017. Töös kasutatakse majandusaasta ja raamatupidamise aruandeid. Ettevõtte piima kvaliteet on üle Eesti keskmine, siis püüdsin töös leida järelduse, miks see nii on. Töö tulemused: Üldine piimatoodang oli uuritaval perioodil üle Eesti keskmise, mis näitab, et ettevõtte söödabaas on piisav ja kvaliteetne. Piimatoodang on mõlema, rohu- ja maisisilo kasutamisega on olnud. Ettevõtte piimakvaliteet (rasva ja valgu %), on uuritavate aastate vältel olnud oluliselt suurem kui Eesti keskmine, mis näitab ettevõtte häid juhtimisomadusi söödate kvaliteetseks tegemiseks. Uuritaval perioodil olid maisi tootmiskulud vahemikus 547 eur/ha – 869 eur/ha. Maisisilo omahind oli madalaim 2015. aastal 18,40 eur/t ning kõrgeim 2017. aastal 24,79 eur/t. Maisisilo metabolisseruva. Omahind jäi vahemikku 0,19-0,26 eur/MJ ning rohusilol 0,25- 0,26 eur/MJ. Ettevõttel tuleb kasuks maisisilo põhisöödana toota
AS Peetri Põld ja Piim maisisilo tootmine ja söötmine piimaveistele aastatel 2017-2019
(Eesti Maaülikool, 2020) Süüden, Markus; Astover, Alar
Töö tausta kirjeldus: Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida ettevõtte AS Peetri Põld ja Piim maisisilo tootmise tasuvust ning mõju piima tootlikkusele ja kvaliteedile. Täiendav eesmärk on koostada majanduslik analüüs maisisilo tootmise kohta ning arvutada välja maisisilo tootmise omahind aastatel 2017-2019. Töös kasutatakse majandusaasta aruandeid, raamatupidamise arvandmeid ning maisisilo proovide analüüside tulemusi. Töö tulemused: Piimatoodang lehma kohta oli uuritaval perioodil üle Eesti keskmise, mis näitab, et põhisööt on kvaliteetne ja söödaratsioonid on lähtudes loomade vajadustest asjatundlikult koostatud. Keskmine piimatoodang lehma kohta on uuritavatel aastatel olnud üle 11 000 kg aastas. Uuritaval perioodil oli maisisilo tootmise madalaim omahind 2017. aastal 17,54 eur/t ning kõrgeim 2018. aastal 36,24 eur/t. 2019. aastal oli tootmise omahind 21,66 eur/t. Ettevõtte juhtkonna sõnul võib maisisilo omahinnaga 30 eur/t ringis rahule jääda. Oluliselt kõrgem maisisilo omahind kergitaks ka toodetava piima omahinna liiga kõrgeks, mis mõjuks pärssivalt ettevõtte kasumlikkusele tervikuna.
AS Tartu Agro Vorbuse farmi piimatootmise analüüs aastatel 2014-2016
(Eesti Maaülikool, 2017) Koosapoeg, Egert; Astover, Alar; Mullateadus ja agrokeemia
Töö tausta kirjeldus: Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida ettevõtte piimatootlikkust ning sööda (sh. maisisilo) mõju piima tootlikkusele ja kvaliteedinäitajatele. Täiendav eesmärk on koostada majanduslik analüüs maisisilo kasvatamisest ettevõttes ning arvutada välja toodangu omahind aastatel 2014-2016. Töös kasutatakse majandusaasta aruandeid, raamatupidamise arvandmeid ning maisisilo proovide analüüside tulemusi. Kuna ettevõtte piima kvaliteet on alla Eesti keskmise, siis püüaksin töös leida järelduse kvaliteedi parandamiseks. Töö tulemused: Üldine piimatoodang ning piimatoodang lehma kohta oli ettevõttes uuritaval perioodil üle Eesti keskmise, mis näitab et ettevõte varustab loomi piisavalt kvaliteetse söödaga. Piimatoodang langes kui kasutada söödaratsioonis rohkem rohusilo, kuid tõusis kui kasutada rohkem maisisilo. Piimakvaliteet (rasva ja valgu %) paranes rohusilo osakaalu suurendamisel, kuid vähenes maisisilo osakaalu suurendamisel söödaratsioonis. Maisisilo osakaalu kasv 1% söödaratsioonis suurendab ligikaudu 0,1 kg võrra päevast väljalüpsi, kuid langetab rasva- ning valgusisaldust keskmiselt 0,01% võrra. Uuritaval perioodil jagunesid maisi tootmiskulud vahemikus 1094 eur/ha – 1147 eur/ha. Maisisilo omahind oli madalaim 2014. aastal 37,97 eur/t ning kõrgeim 2015. aastal 51,35 eur/t. Omahind leiti ka metaboliseeruva energia hulga kohta, mida võrreldi rohusiloga. Maisisilol jäi omahind vahemikku 0,39–0,53 eur/MJ ning rohusilol 0,31– 0,36 eur/MJ.
Bakterpreparaadi Azotobacter vinelandii mõju nisu saagikusele ning teatud kvaliteedinäitajatele
(Eesti Maaülikool, 2017) Šois, Sten; Astover, Alar; Teesalu, Triin; Taimekasvatus ja rohumaa viljelus
Põllumajandussaaduste tootmisel on tootjale üks olulisemaid tegureid saagikus, mille parandamiseks kasutatakse erinevaid väetisi. Antud teema on aktuaalne, kuna suurtes kogustes väetiste kasutamine avaldab negatiivset mõju keskkonnale. Seetõttu tuleb väetisi kasutada tasakaalustatud viisil. Töö eesmärgiks oli anda hinnang bakterväetise nimega Azotobakter vinelandii mõjust nisu saagikusele ning teatud kvaliteedinäitajatele. Tegu on eksperimentaalse uurimistööga ning see põhineb 2016. aastal läbi viidud põldkatsel. Kahefaktorilises katses (mineraalne lämmastik ja mikroobne väetis) oli kokku 30 lappi: 15 pritsitud Azofixiga ja 15 ilma pritsimata. Mineraalseks lämmastikväetiseks oli ammooniumnitraat normidega N0, N40, N80, N120 ja N160 kg/ha-1 , millega teostati katse kolmes korduses. Bakterpreparaati pritsiti kahes korduses kokku 2 l/ha vastavalt enne võrsumist ja kõrsumisfaasis. Tuginedes tehtud uurimusele selgus, et Azofixi kasutamisel puudub usutav mõju nisu mahumassile, 1000 tera massile, proteiinisisaldusele ja saagile kasvupinnaühiku kohta. Usutav mõju avaldus aga N-väetise kasutamise korral. Uurimistöö kasutamisel võivad olla sihtgrupiks kõik põllumajandusega seotud isikud. Käesoleva töö tulemusi on tulevikus võimalik kasutada teiste uurimuste koostamisel. Näiteks saab analüüsida antud töö raames läbiviidud põldkatse läbiviimise tingimusi ja tulemusi. Töö autor on seisukohal, et antud uurimisvaldkonda tuleks kindlasti uurida ka edaspidi.
Bakterväetise „Bacillus megatherium phosphaticum“ mõju odra saagikusele ja teatud kvaliteedinäitajatele
(Eesti Maaülikool, 2017) Pärendson, Sven Eerik; Astover, Alar; Teesalu, Triin; Taimekasvatus ja rohumaaviljelus
Põllumajandussaaduste tootmise juures on väga oluline roll toodangu hinnal ja toodangu kogusel kindla pinnaühiku kohta. Kuna hinda üksiktootja mõjutada ei saa, tuleb rõhku panna toodangu kogusele. Suuremate saagikuste saavutamiseks kasutatakse maailmas laialdaselt erinevaid väetisi. Suured väetise normid aga avaldavad keskkonnale negatiivset mõju. Töö eesmärgiks on anda hinnang bakterväetise nimega Fosfix mõjust odra saagikusele ning teatud kvaliteedinäitajatele. Mineraalseks lämmastikväetiseks oli ammooniumnitraat, normidega N0, N40, N80, N120, N160 kg/ha. Katse teostati kolmes korduses. Bakterväetist pritsiti kahel korral 1+1 l/ha, võrsumis ja kõrsumisfaasis. Töö teoreetilise osa koostamisel toetuti erialasele kirjandusele, nii Eestist, kui mujalt maailmast. Kuna Fosfix on fosforbakterväetis uuriti ka kirjandust, mis oli seotud bac. Megaterium var. Phosphaticum kultuuriga ja kuidas see bakter mõjutab odra ja teiste põllumajanduskultuuride saagikust ja mulla fosfori sisaldust. Käesolevas uurimuses Fosfix uuritavatele näitajatele usutvat mõju ei avaldanud. Küll aga on usutav mõju lämmastikväetiste kasutamisel.
Biolisanditega rikastatud granuleeritud lubiväetiste mõju taimede toitumisele ja mullale
(Eesti Maaülikool, 2022) Ivandi, Elena; Raave, Henn; Astover, Alar
Energia ja toidu tootmisel tekib suures koguses kaassaadusi, millest osa ladestatakse prügilates. Paljud neist sisaldavad taimedele olulisi toiteelemente, mistõttu võiks neid kasutada väetiseks. Muldade lupjamiseks kasutatavate tuhkade koostis ja toiteelementide vahekord ei ole taimede vajadusega enamasti kooskõlas. Probleemi lahenduseks võiks olla erineva toiteelementide sisaldusega jääkide omavahel segamine, et saada mitmetoimelisemad väetised. Antud uurimustöö eesmärkideks oli (i) selgitada puu- ja põlevkivituha granuleeritud lubiväetiste mõju taimede toitumisele, biomassi saagile, mullale ja nõrgvee omadustele ning (ii) uurida, kas nende lubiväetiste rikastamine biolisanditega (biosüsi, kanasõnnik, kondijahu ja järvesete) parendab väetiste toimet. Katse viidi läbi kasvuruumis ja see kestis kokku viis kuud. Katsenõudeks olid kolonnlüsimeetrid, mis täideti kahkja mullaga. Lüsimeetritel kasvatati põldheina, mida niideti neli korda. Katses oli 12 varianti neljas korduses. Neist viis baseerusid puu- ja viis põlevkivituhal, millele oli lisatud juurde kas biosütt või biosütt koos kanasõnniku, kondijahu või järvesettega. Neile lisaks oli variant, kus väetiseks oli biosüsi ning kontrollvariant, kus väetist ei antud. Katse näitas, et puu- ja põlevkivituhast granuleeritud väetised ning biosüsi olid taimedele head K-allikad, kuid teiste toiteelementide omastamine nende kasutamisel oluliselt ei suurenenud. Nelja niite summaarne maapealse biomassi saagikus suurenes võrreldes väetamata kontrolliga usutavalt puutuhast (osakaal väetises 100%), puutuhast (50%), biosöest (25%) ja kanasõnnikust (25%) ning põlevkivituhast (50%) ja biosöest (50%) koosnenud väetiste kasutamisel. Mulla keemilistest omadustest mõjutasid väetised kõige rohkem pH-d. Nõrgvee pH ja soolsuse väärtus väetiste kasutamisel ei suurenenud. Katse tulemustest järeldub: i) Puu- ja põlevkivituhk ning nende segud biosöe, kanasõnniku, järvesette või kondijahuga sobivad kasutamiseks happelistel muldadel happesuse neutraliseerimiseks; ii) Puutuhk ja selle segu biosöega on taimedele väga hea kaaliumi allikas; iii)Põlevkivituha mõju taimede kaaliumi omastamisel suureneb, kui sinna lisada juurde biosütt; iv) Puu- ja põlevkivituha väetistes ning biosöes sisalduv P on taimedele raskesti omastatav; v) Biosüsi võimaldab kiiresti tõsta mulla orgaanilise süsiniku sisaldust. Selle mõju taimede toitumisele on puu- ja põlevkivituhast väetiste omaga sarnane; vi) Puu- ja põlevkivituha ja nende biolisanditega rikastatud väetiste kasutamine ning biosöega väetamine ei suurenda toiteelementide leostumist ega mõjuta nõrgvee pH-d.
Biosöe mõju kompostile ja komposti kvaliteedile
(2014) Kivirüüt, Karolin; Rossner, Helis; Astover, Alar
Elanikkonna kiire kasv ja sellega kaasnev suurem tarbimine on kaasa toonud intensiivsema maaharimise, mille tagajärjel väheneb mulla orgaaniline aine, suureneb toitainete leostumine ning kasvuhoonegaaside emissioon. Eelnimetatud probleeme võib leevendada biosöe lisamine mulda. Anaeroobses keskkonnas toodetud sütt kasutatakse mulla omaduste parandamiseks, taimede kasvu stimuleerimiseks ja süsiniku sidumiseks mulda. Biosüsi oma omaduste tõttu tõstab mulla pH-d, suurendab katioonide neelamismahutavust ning vähendab toitainete leostumist ja lendumist. Seni tehtud katsetes on kasutatud peamiselt puhast, toitainetega rikastamata biosütt. Nüüdseks on jõutud seisukohale, et biosüsi tuleb enne mulda viimist toitainetega rikastada, näiteks segades orgaaniliste jäätmetega, komposti, mineraalväetisega või lisades biosütt kompostimisprotsessi. Antud töös püütakse leida seoseid seni maailmas tehtud katsetulemuste vahel. Kas biosöe lisamine kompostimisprotsessi suurendab mulla mikrobioloogilist aktiivsust, seob süsiniku mulda paremini ning väheneb kasvuhoonegaaside emissioon. Samuti uuritakse kas biosöega kompostimine tagab homogeensema niiskusesisalduse ning kõrgema temperatuuri ja pH. Antud magistritöö eesmärgiks on katse põhjal analüüsida biosöe mõju kompostimisele (CO2, N2O, CH4 eraldumise näol) ja komposti kvaliteedile (määrates Cüld, Nüld, DOC, DON sisaldused ning pH). Sellest lähtuvalt püüame leida vastused järgnevatele hüpoteesidele - (1) biosöe kasutamine kompostimisel kiirendab kompostimisprotsessi, (2) biosöe kasutamine vähendab kasvuhoonegaaside (CO2, N2O, CH4) emissiooni, (3) biosöe kasutamine kompostimisel muudab C ja N sisaldust. Tulemuste saamiseks viidi läbi kompostimiskatse turba allapanu hobusesõnnikuga, kus kahe katse peale kokku oli 4 kontrollvarianti ning 4 biosöega varianti. Biosütt lisati 10% lähtematerjali kuivainesisaldusest. Katse vältel mõõdeti temperatuuri, võeti proovid keemilisteks analüüside teostamiseks ning koguti gaasid kasvuhoonegaaside emissiooni arvutamiseks. Andmeid töödeldi statistikaprogrammiga R version 3.0.3 ning variantide vahelise usutavuse hindamiseks teostati mitmefaktoriline dispersioonanalüüs. Katse jooksul mõõdetud ja analüüsitud temperatuuri tulemused näitavad, et neljast biosöega variandist kolm jõudsid kiiremini termofiilsesse faasi. Samuti võib näha, et kõikide biosöega variantide temperatuur läheb biosöeta variantidest pisut kõrgemale. See annab alust väita, et biosöe lisamine komposti tõstab temperatuuri pisut kõrgemale ning ka kiirendab kompostimisprotsessi. Katse alguses olid pH väärtused mõlema variandi puhul samad, kuid kompostimisele omaselt pH langes. Antud katses mõlema variandi puhul pea ühe ühiku võrra. Kuivainesisalduse võrdlus näitab, et biosöega variandid on katse lõpuks hoidnud ühtlasemat niiskuse sisaldust, mis võib olla tingitud madalal pürolüüsil toodetud biosöest, millel on hüdrofoobsed omadused. Komposti C ja N sisalduste analüüsi tulemused näitavad, et biosöe lisamine mõjutab C:N suhet kogu protsessi vältel ning Nüld sisaldust katsevariantide lõpuks. Variantide C:N suhe oli erinev kohe katse alguses, kus biosöe lisamine komposti tõstis C:N suhte kontrollvariandist kõrgemale. Katse lõpuks mõlema variandi C:N suhe vähenes, kuid biosüsi hoidis C:N suhte stabiilsemana ning ei langenud protsessi vältel nii palju kui kontrollvariant. Nüld sisaldus tõusis katse lõpuks võrreldes algusega usutavalt mõlemas katsevariandis (p<0,001). Nüld osakaal tõusis biosöega variandis vähem, mis võib olla tingitud sellest, et kas lagundati vähem orgaanilist süsiniku või lämmastiku lendus rohkem. Cüld, DOC, DON sisaldused muutusid võrrelduna katse algust ja lõppu, kuid variantide vaheline erinevus puudub. See näitab, et biosöe lisamine komposti ei mõjuta C ja N sisaldust kõikide uuritavate näitajate piires. Kasvuhoonegaaside emissiooni tulemused näitavad, et biosöe lisamine komposti vähendas N2O eraldumist. Katsevariantide vaheline erinevus puudus CO2 ja CH4 emissioonil. CO2 puhul oli katsevariantide sisene varieeruvus suur ning pigem näitas summaarne emissiooni trend mõnevõrra väiksemat eraldumist kontrollvariandist. Erinevuste puudus CH4 emissioonil võis olla tingitud väheefektiivsest õhustamisest antud katses. Eelnevat arvestades võib öelda, et biosöe lisamine kompostimisprotsessi aitab vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni, eeskätt N2O emissiooni. Katsetulemused näitavad osalist biosöe positiivset mõju kompostimisele ning komposti kvaliteedile. Kuid edasisteks uuringuteks tuleks teha analüüsid biosöe mõju toitainetele kaole kompostis ning täiustada kasvuhoonegaaside kogumise metoodikat. Samuti tasuks teha põld- ja taimkatsed saamaks aru kuidas biosüsi mõjutab saagikust ning toitainete omastamist.
Biosöe mõju kompostimisele
(2013) Buschmann, Mai; Raave, Henn; Rossner, Helis; Astover, Alar
Seoses kasvava toidunõudluse ja mullaviljakuse tagamisega on üheks võimaluseks suurendada mulla orgaanilise aine sisaldust kompostide kasutamisega. Keskkonnanõuete karmistumise tõttu on päevakorrale tulnud biosöe kasutamine põllumajanduses. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on anda kirjanduse põhjal ülevaade orgaaniliste jäätmete kompostimisest, biosöe tootmisest, omadustest ja kasutamisest. Samuti analüüsida katse andmete põhjal biosöe mõju komposteerimisprotsessile ja komposti omadustele. 84 päevane biosöe-komposti pilootkatse viidi läbi neljas katsekompostris Eesti Maaülikooli Eerika katsejaama välilaboris. Mõõtmised tehti biosöe ja komposti koosmõju, temperatuuri, kuivainesisalduse, C, N ja kasvuhoonegaaside kohta. Kompostimisel ja kompostil on oluline roll toitainete ringluses hoidmisel, mulla struktuuri parandamisel, C sidumisel mulda ja mullaviljakuse tagamisel. Biosöe viimisel mulda on võimalik muuta mulla struktuuri, poorsust, tihedust ning seeläbi mulla hapnikusisaldust, mulla veemahtuvust ja taimedele omastatava vee sisaldust. Biosöe olulisemad keemilised ja füüsikalised omadused on kõrge süsinikusisaldus, suhteliselt kõrge pH, suur eripind, poorsus ja stabiilne keemiline struktuur. Siiski ei näita kõik katsed biosöe mulda viimisel positiivseid tulemusi. Seetõttu on leitud, et biosütt tuleks anda mulda eelnevalt töödeldult. Biosöe ja värske orgaanilise materjali koos mulda andmisel võib olla sünergiline mõju võrreldes biosöe ja komposti eraldi mulda andmisega. Kompost koos biosöega võib anda positiivseid tulemusi mulla paranemisel, taimede kasvul ja kasvuhoonegaaside emissioonil. Käesoleva töö katsetulemusted näitasid, et biosöega kompostrites temperatuurid olid sarnased võrreldes kontrollvariandiga, mis ei olnud vastavuses eeldatavaga. Siiski suurema biosöenormi korral oli algtemperatuuri tõus katse alguses kiirem. Samuti suurema biosöenormiga kompostides oli kogu süsiniku (Ctot) ja üldlämmastiku (Ntot) sisaldus komposteeritavas materjalis protsessi lõpus kõrgem. Tulemustest järeldus, et biosöe abil on võimalik vähendada N kadu kompostimisel, kuid edaspidi vajab uurimist, mis moodi biosüsi lämmastikku seob ja millisel määral sõltub N sidumine biosöe omadustest. Kasvuhoonegaaside mõõtmisel oli emissioon madalam kõigis biosöe ja komposti segudes. Biosöe lisamine pigem vähendas kui tõstis veesisaldust komposteeritavas materjalis. Käesoleva magistritöö katse oli pilootkatse. Edasisteks uuringuteks tuleks kasvuhoonegaaside kogumise metoodikat täiustada. Biosöe mõju mõistmiseks kompostimisprotsessile ja kompostile vajab täiendavaid katseid.
Eesti mullateaduse arengust kaasaegse Eesti Mullateaduse Seltsi rajamise eelsel ja järgsel ajal
(Eesti Maaülikool, 2024) Kõlli, Raimo; Astover, Alar
Eesti Mullateaduse Selts (EMTS) on mullateadusest (muldade uurimine, mullastikukaardid, andmebaasid jms), taimede toitumisest (väetised, agrokeemia jms), muldade ökoloogiast (mullaelustik, talitlemine jt), muldade keskkonnasõbralikust kasutamisest ja muldade kaitsest (potentsiaalsetele võimetele vastava hea seisundi hoidmisest) huvitatud üksikisikute ja organisatsioonide mittetulunduslik ühendus. Eesti mullateadlaste seltsiline tegevus taaselustati Eesti Maaülikooli (EMÜ) mullateaduse õppetooli eestvõttel 2009. aastal ning selle presidendiks valiti Alar Astover. EMTS-i kompetents võimaldab seltsil olla mullastikualaste teadmiste levitaja põllu- ja metsamajandusliku maakasutuse alal, osaleda mullateaduse alase teadustöö, hariduse ja teadlikkuse tõstmise edendamisel ühiskonnas ning selgitada muldkatete rolli olulisust ümbritseva keskkonna kestlikult hea talitlemisseisundi tagamisel. EMTS on arenenud mitmekülgseks ja toimekaks tänu koostööle ja teabevahetusele teiste riikide sama eriala seltside, mullateadusele lähedaste erialaseltside ja Rahvusvahelise Mullateaduste Liiduga (IUSS), mis moodustati 1924. a. Itaalias. EMTS kuulub Euroopa Mullaseltside Konföderatsiooni (ECSSS) ning esindab Eestit Euroopa Mullakaitse Seltsis (ESSC) ja Ülemaailmse Mulla- ja Veekaitse Ühingus (WASWAC). Eesti muldkatte majandamine alates primitiivsest põlluharimisest kuni tänapäevase teaduslikel alustel muldade majandamiseni on olnud keerukas vaheldunud riigikordade erinevate põllu- ja metsamaade majandamise poliitikate tõttu. Muldade praktilist käitlust ja kodumaise mullateaduse arengut on edendavalt toetanud erialaseltside sünergiline mõju ning ülikoolide mullateaduse õppetoolide ja teiste maa- ja looduskasutusega seotud teadusliku uurimise instituutide ja riigiasutuste tegevused. Taolisi koostöös toimunud arenguid käsitlemegi käesolevas loos ühisel ajateljel, millega on suhestunud nii mullateaduse arengusse olulise panuse teinud teadlased kui ka praktiline majandustegevus. Meie käsitluses on see ajatelg jaotatud perioodideks riigikorra poliitiliste erisuste (kui mullaväliste nähtuste) alusel. Arenguloo erilise tähtsusega verstapostiks meie jaoks on Eesti Vabariigi sünd 1918. aastal. Käsitlus hõlmab nii iseseisvuse perioodile eelnenud kui ka järgnenud, erinevate riiklike majanduspoliitikatega perioode. Üldreeglina on areng ajajoonel esitatud perioodide kaupa ja isikute nimed ilma tiitliteta. Käesoleva Eesti mullateaduse ajalugu käsitleva tagasivaate koostamist ajendas IUSS-i jõudmine oma 100. aastapäevani (Horn jt, 2024). Käesolev ülevaade on sellele sündmusele pühendatud lühikese ingliskeelse artikli (Kõlli, Astover, 2024) Eesti lugejale suunatud mahukam versioon. Kirjanduslikke allikaid oleme esitanud kahel viisil ja eesmärgil. Selgitavas tekstis on viited tehtud kirjanduslike allikate autori(te) ja ilmumisaasta alusel. Enamus nendest on tagasivaated eelnenud ajale, mistõttu nende publitseerimine on reeglina lükkunud mõnele järgnevale ajaperioodile. Olles oma tagasivaates fookustanud mullateaduse alaste temaatikate arengu, temaatikaid edasiviinud isikud ja tegevuste katus-asutused, oleme pidanud tõdema, et enam kui sajandi jooksul tehtut on võimatu mahutada soovitud detailsusega ühte artiklisse. Sellest lähtudes on tagasivaate lisas 1 esitatud sama eriala harrastavate teadlaste poolt koostatud erinevaid perioode ja temaatikaid või asutuste ajalugu käsitlevate artiklite bibliograafiline loend [AL01‒19]. Loodetavasti võimaldavad toodud allikad täpsustada Eesti mullateaduse arengu tervikpilti. Lisas 2 on aga esitatud mõnede meile teadaolevate mullateadlaste personaal-bibliograafiad [PB1‒11]. Üldreeglina on lisadele viidatud vaid erandkordadel. Kokkuvõttena saab öelda, et oleme ajatelje suhtes saanud esitada ennekõike perioodide olulisemad uurimisteemad, põhitegijad ja -tegevused, ala eest vastutavad juhid ning tähtsündmused. Suhteliselt tagasihoidlikult oleme saanud käsitleda koostöid mullateadusega piirnevate teiste loodusteaduste tegevustega.
The effect of bacterial fertilizer (Bacillus megatherium var. Phosphaticum) to phosphorus in the soil and phosphatase activity
(Eesti Maaülikool, 2017) Sednev, David; Astover, Alar; Tõnutare, Tõnu; Mullateadus
Phosphorus is essential nutrient element for plants, which deficiency decrease crop yield. From total content of phosphorus in the soil only few is available to the plants, which cause scientist to search new method of increasing phosphorus availability. The one suggested solution is bacterial fertilizer. The aim of this work was on field trial to research bacterial fertilizer (Bacillus megatherium var. Phosphaticum) effect to phosphatase enzyme activity and plants available phosphorus (AL method). Our hypothesis was, that using of bacterial fertilizer increase phosphorus availability to plants and phosphatase activity. Soil samples were collected in autumn 2016 from long term field experiment (since 1989), which location is close to Tartu on Stagnic Luvisol. Trial was arranged :1). mineral nitrogen fertilizer – 0 and 120kg/ha and 2). bacterial fertilizer – a).control; b). 2015 summer wheat nom 1 l/ha; c).2016 double norm 1+1 l/ha; d). continuous use: 2015 1 l/ha and 2016 2 l/ha.
Effect of crop residue decomposition on soil aggregate stability
(MDPI, 2020) Stegarescu, Gheorghe; Escuer-Gatius, Jordi; Soosaar, Kaido; Kauer, Karin; Tõnutare, Tõnu; Astover, Alar; Reintam, Endla; Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Estonian University of Life Sciences
The decomposition of fresh crop residues added to soil for agricultural purposes is complex. This is due to di erent factors that influence the decomposition process. In field conditions, the incorporation of crop residues into soil does not always have a positive e ect on aggregate stability. The aim of this study was to investigate the decomposition e ects of residues from two di erent cover crops (Brassica napus var. oleifera and Secale cereale) and one main crop (wheat straw) on soil aggregate stability. A 105-day incubation experiment was conducted in which crop residues were mixed with sandy loam soil at a rate of 6 g C kg􀀀1 of soil. During the incubation, there were five water additions. The decomposition e ects of organic matter on soil conditions during incubation were evaluated by determining the soil functional groups; carbon dioxide (CO2), nitrous oxide (N2O), and methane (CH4) emissions; soil microbial biomass carbon (MBC); and water-stable aggregates (WSA). The functional groups of the plant residues and the soil were analyzed using Fourier transform infrared spectroscopy (FTIR) and a double exponential model was used to estimate the decomposition rates. The results show that the decomposition rate of fresh organic materials was correlated with the soil functional groups and the C/N ratio. Oilseed rape and rye, with lower C/N ratios than wheat straw residues, had faster decomposition rates and higher CO2 and N2O emissions than wheat straw. The CO2 and N2O flush at the start of the experiment corresponded to a decrease of soil aggregate stability (from Day 3 to Day 10 for CO2 and from Day 19 to Day 28 for N2O emissions), which was linked to higher decomposition rates of the labile fraction. The lower decomposition rates contributed to higher remaining C (carbon) and higher soil aggregate stability. The results also show that changes in the soil functional groups due to crop residue incorporation did not significantly influence aggregate stability. Soil moisture (SM) negatively influenced the aggregate stability and greenhouse gas emissions (GHG) in all treatments (oilseed rape, rye, wheat straw, and control). Irrespective of the water addition procedure, rye and wheat straw residues had a positive e ect on water-stable aggregates more frequently than oilseed rape during the incubation period. The results presented here may contribute to a better understanding of decomposition processes after the incorporation of fresh crop residues from cover crops. A future field study investigating the influence of incorporation rates of di erent crop residues on soil aggregate stability would be of great interest.
The effect of liming fertilizers to soil alkaline phosphatase activity
(Eesti Maaülikool, 2019) Sednev, David; Astover, Alar; Tõnutare, Tõnu; Stegarescu, Gheorghe
Phosphorus is essential nutrient element for plant nutrition, which deficiency decrease crop yield. We tested in laboratory experiment the effect of six lime fertilizers to soil pH and alkaline phosphatase activity in five initially acidic (pH 4.6-5.7) soils by time period 90 and 135 days of trial. The hypothesis was that liming of acidic soil may significantly increase alkaline phosphatase activity. All experimental factors had significant effect to the soil pH and as expected change in pH was mainly driven by type of lime fertilizer. Granulated lime fertilizers increased soil pH value less than oil shale ash and milled limestone. Contradictory to our hypothesis the use of lime fertilizers did not influenced soil alkaline phosphatase activity. We found no significant correlation between pH nor available-P (AL) and alkaline phosphatase activity. Alkaline phosphatase activity was influenced by time and time-soil co-effect. There was significant increase of phosphatase from day 90 to 135. We could not find evidence that the use lime fertilizers and related acidity neutralization will increase soil phosphatase activity. It indicates low potential to stimulate of phosphorus cycling in agricultural soils only with liming.

Sirvi Autor "Astover, Alar" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud