Sirvi Autor "Aro, Kersti (koostaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 26

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4 . telje püsihindamise aruanne : 2012. aasta
(2013) Aro, Kersti (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Räisa, Risto (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine on jõudnud viimase aastani. Käesolev aruanne kajastab eelneva perioodi tulemusi. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). MAKi raames on Eestil võimalik kasutada ligikaudu 925,2 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastatakse EAFRD fondist 714,6 mln euro ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest 210,6 mln euro ulatuses. MAKi meetmete rakendamine toimub Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpu 31.12.2012 seisuga on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning Leader-meede. Programmperioodi viimasel aastal on planeeritud rakendada 1. telje kuue meetme puhul alameetmed piiratud mahus, 3. telje mitmekesistamise meede väga piiratud mahus ja Leader-meede. MAKi eelarve kasutamine ja toetuse määramine on jõudnud lõpusirgele. Projektide elluviimine on aktiivne ja viimasel aastal tuleb tähelepanu pöörata toetuse reaalsele kasutusele ning eelarvejääkide juhtimisele. MAKi strateegilise lähenemisega seoses rakendatakse seire- ja hindamise süsteemi, mis on sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut on MAK perioodil 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja on Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajad teevad omavahel koostööd, et hinnata telgede vahel tekkinud seoseid ja mõju ettevõtjatele. Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandusministri 21. märts 2011. a määrusega nr 26 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe:  ülevaade arengukava 1., 3. ja Leader-meetme toetustest, mis sisaldab andmeid tulemus- ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend- ja väljundnäitajaid;  ülevaade 1., 3. ja Leader-meetme püsihindamisalastest tegevustest;  vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtutakse EL ühisest seire- ja hindamisraamistikust (CMEF- Common monitoring and evaluation framework). Lisaks on koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika.  Püsihindamise tulemusena on võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt.  Püsihindamisega tagatakse struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2012 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on:  põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega;  keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega;  maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine hõlmab kõiki MAK 2007–2013 1., 2., 3. telje ja Leader-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro – meede 1.1, 1.3 ja Leader-meede; Sirje Simmo – meede 1.2, 1.8, ja 1.9; Jaana Prants – meede 1.6, 1.7 ja 3.2; Risto Räisa – meede 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 3.1 ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte – meede 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3, 1. telje kokkuvõte ja üldosa. Andmepäringute tegemine.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4 . telje püsihindamise aruanne : 2014. aasta
(2015) Aro, Kersti (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine on jõudnud viimaste toetatud tegevuste elluviimiseni. Käesolev aruanne võtab kokku eelneva perioodi tulemused välja makstud toetuse ja toetuse saajate põhiselt. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). MAKi raames oli Eestil võimalik kasutada ligikaudu 925,2 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastati EAFRD fondist 714,6 mln euro ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest 210,6 mln euro ulatuses. MAKi meetmete rakendamine toimub Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpuks 31.12.2014 on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning Leader-meede. Projektide lõpetamine on aktiivne ja viimastel aastatel tuleb tähelepanu pöörata loobumistele ning toetuse tulemuslikkusele. MAKi strateegilise lähenemisega seoses rakendatakse seire- ja hindamise süsteemi, mis on sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut on MAK perioodil 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja on Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajad teevad omavahel koostööd, et hinnata telgede vahel tekkinud seoseid ja mõju ettevõtjatele. Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandusministri 21. märts 2011. a määrusega nr 26 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe:  ülevaade arengukava 1., 3. ja Leader-meetme toetustest, mis sisaldab andmeid tulemus- ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend- ja väljundnäitajaid;  ülevaade 1., 3. ja Leader-meetme püsihindamisalastest tegevustest;  vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtutakse EL ühisest seire- ja hindamisraamistikust (CMEF- Common monitoring and evaluation framework). Lisaks on koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika.  Püsihindamise tulemusena on võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt.  Püsihindamisega tagatakse struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2013 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on:  põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega;  keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega;  maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine hõlmab kõiki MAK 2007–2013 1., 2., 3. telje ja Leader-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro – meede 1.1, 1.3, 3.2 ja Leader-meede; Jaana Prants – meede 1.2, 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3, 1.7, 1.8 ja 1.9, 1. ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte – meede 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.6, 3.1, üldosad.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4 . telje püsihindamise aruanne : 2015. aasta
(2016) Aro, Kersti (koostaja); Runnel, Maria Isabel (koostaja); Lillemets, Jüri (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine lõppes 2015. aastal ja abisaajad on aktiivselt kasutamas tehtud investeeringuid oma ettevõtluses ja maaelu edendamisel. Käesolev aruanne võtab kokku programmperioodi välja makstud toetuse saajate tulemused. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). Aastal 2015 toimus viimane taotlusvoor 1. telje meetme 1.2 raames, mis tähendab, et MAKi rakendamise ja väljamaksete periood kujunes aasta võrra pikemaks. MAKi raames oli Eestil võimalik kasutada 934,5 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastati EAFRD toetusega 723,7 mln euro ning kaasfinantseeriti Eesti riigi eelarvest 210,8 mln euro ulatuses. Telgede lõikes on EAFRD ja Eesti riigi kaasfinantseeringu jaotus makstud toetuste osas järgmine:  1. telg − EAFRD toetus 265 050 699 eurot ja Eesti riigi panus 87 715 460 eurot;  2. telg − EAFRD toetus 273 648 275 eurot ja Eesti riigi panus 68 412 069 eurot;  3. telg − EAFRD toetus 88 361 527 eurot ja Eesti riigi panus 28 071 281 eurot;  LEADER telg − EAFRD toetus 68 090 000 eurot ja Eesti riigi panus 17 022 500 eurot;  Tehniline abi – EAFRD toetus 28 586 354 eurot ja Eesti riigi panus 9 528 785 eurot. MAKi meetmete rakendamine toimus Maaeluministeeriumi (kuni 31.08.2015 Põllumajandusministeerium) ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendati koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpuks 31.12.2015 seisuga on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning LEADER-meede. MAKi strateegilise lähenemise alusel rakendati seire- ja hindamissüsteemi, mis oli sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut oli MAK perioodi 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja oli Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajalt oodatavad tulemused olid määratletud põllumajandusministri 21. märts 2011. a määrusega nr 26 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe:  ülevaade arengukava 1., 3. ja LEADER-meetme toetustest, mis sisaldab andmeid tulemus- ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend- ja väljundnäitajaid;  ülevaade 1., 3. ja LEADER-meetme püsihindamisalastest tegevustest;  vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtuti EL ühisest seire- ja hindamisraamistikust (CMEF- Common monitoring and evaluation framework). Lisaks oli koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika. Püsihindamisel koostatud analüüside tulemusena oli võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt. Lisaks tagastati püsihindamisega struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest tootjate esindajatele ja kogu avalikkusele. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2015 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on:  põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega;  keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega;  maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine tervikuna hõlmab kõiki MAK 2007–2013 1., 2., 3. telje ja LEADER-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse, toiduainetööstuse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro – meede 1.1, 1.3, 3.2, 1.9 ja LEADER-meede; Maria Isabel Runnel – meede 1.6, 1.7, ja 3.1 koos 3. telje kokkuvõttega; Jüri Lillemets – meede 1.2, 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.8 ning 1. ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte – meede 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3 ja üldosad.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise aruanne : 2013. aasta
(2014) Aro, Kersti (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Räisa, Risto (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine on jõudnud viimase aastani. Käesolev aruanne kajastab eelneva perioodi tulemusi. Euroopa Komisjoni maaelu arengu komitee andis MAK 2007–2013 heakskiidu 29. novembril 2007, mil avanes võimalus kasutada ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu toetusi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). MAKi raames oli Eestil võimalik kasutada ligikaudu 925,2 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks. Perioodil 2007–2013 rahastatakse EAFRD fondist 714,6 mln euro ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest 210,6 mln euro ulatuses. MAKi meetmete rakendamine toimub Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste koostöös. Metsamajanduslikke meetmeid rakendatakse koostöös Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega. Meetmete rakendusüksus ja makseasutus on PRIA. Käesoleva aruandeperioodi lõpuks 31.12.2013 on PRIA poolt rakendatud 1. telje kõik üheksa meedet koos peamiste alameetmetega. Samuti on rakendatud kaks 3. telje meedet koos alameetmetega ning Leader-meede. Projektide lõpetamine on aktiivne ja viimastel aastatel tuleb tähelepanu pöörata loobumistele ning toetuse tulemuslikkusele. MAKi strateegilise lähenemisega seoses rakendatakse seire-ja hindamise süsteemi, mis on sätestatud Nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artiklis 86. EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituut on MAK perioodil 2007–2016 püsihindaja 1., 3. ja 4. telje raames. MAK 2007–2013 2. telje püsihindaja on Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Püsihindajad teevad omavahel koostööd, et hinnata telgede vahel tekkinud seoseid ja mõju ettevõtjatele. Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandusministri 21.märts 2011.a määrusega nr 26 „Eesti maaeluarengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Vastavalt korrale edastab Eesti Maaülikool Põllumajandusministeeriumile aruandeaastal rakendatud toetuste kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks seirearuande koostamiseks vajaliku teabe:ülevaade arengukava 1., 3. ja Leader-meetmetoetustest, mis sisaldab andmeid tulemus-ja mõjunäitajate kohta, võttes arvesse arengukavas sätestatud eesmärke ning sisend-ja väljundnäitajaid;ülevaade 1., 3. ja Leader-meetme püsihindamisalastest tegevustest;vajaduse korral muu teave toetuste tõhusamaks rakendamiseks. Püsihindamisel lähtutakse EL ühisest seire-ja hindamisraamistikust (CMEF-Common monitoring and evaluation framework). Lisaks on koostatud püsihindaja poolt andmete analüüsi metoodika. Püsihindamise tulemusena on võimalik iga-aastaselt juhtida abiraha paremat ärakasutamist programmi ning meetmete eesmärkidest lähtuvalt. Püsihindamisega tagatakse struktureeritud ülevaade toetuse saajatest ja kaasnevatest sotsiaalmajanduslikest näitajatest. Püsihindamise käigus kogutud andmete tulemused perioodil 2007–2013 võetakse kokku käesolevas aruandes. Püsihindamise tulemuste analüüsimisel lähtutakse maaelu arengu meetmete kolme põhieesmärgi täitmisest, milleks on: põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamise, arendamise ja innovatsiooni toetamisega;keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetamisega;maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine. Püsihindamine hõlmab kõiki MAK2007–20131., 2., 3. telje ja Leader-meetme toetusi, mis on seotud põllumajanduse ja metsamajanduse konkurentsivõimega, maade hooldamise ja keskkonnaga, elukvaliteediga ja tegevuste mitmekesistamisega. Võetakse arvesse olukordade mitmekesisust, alates rahvastiku puuduse käes kannatavatest ääremaadel asuvatest maapiirkondadest ja lõpetades linnakeskuste suureneva surve all olevate maapiirkondadega. Käesoleva aruande koostajad ja püsihindamise teostajad meetmete lõikes on: Kersti Aro –meede 1.1, 1.3 ja Leader-meede; Jaana Prants –meede 1.2, 1.5.1, 1.5.3, 1.7, 1.8 ja 3.2; Risto Räisa –meede 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.5.2, 1.9, 3.1 ja 2. telje kokkuvõte; Mati Mõtte–meede 1.6, 1. telje kokkuvõte ja üldosa. Andmepäringute tegemine.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alameetme 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ rakendamistulemuste analüüs : V taotlusvoor
(2012) Aro, Kersti (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamise“ alameetme 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“ püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida Põllumajandusministeeriumi volitusel teostab MAK raames Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2012. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. MAKi 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Alameede 1.4.1 on ette nähtud põllumajandusettevõtjate tehnoloogilise taseme tõstmiseks, keskkonna ja loomade heaolu parandamiseks ning tööhõive säilitamiseks maapiirkondades. Toetust saavad maapiirkonnas tegutsevad mikropõllumajandusettevõtjad taotleda nii üksi kui ka ühiselt. Alameetme 1.4.1 taotlusvoorud on olnud avatud viis korda: 1) 17.12.2007–07.02.2008 (edaspidi I taotlusvoor); 2) 24.10.2008–15.12.2008 (II taotlusvoor); 3) 16.11.2009–30.11.2009 (III taotlusvoor); 4) 09.12.2010–22.12.2010 (IV taotlusvoor); 5) 12.11.2011–12.12.2011 (V taotlusvoor). Eelnevalt on antud meetme raames koostatud kolm rakendamistulemuste analüüsi. Esimene analüüs põhines I ja II, teine III ja kolmas IV taotlusvooru andmetel. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1) anda koondülevaade meetme rakendumisest; 2) hinnata meetme sihttasemete täituvust; 3) analüüsida toetuse saajate arvu läbi meetme toetuse piirmäära täituvuse; 4) analüüsida hindamiskriteeriumite mõju ulatust. Rakendamistulemuste analüüs kajastab alameetme 1.4.1 rakendumist perioodil 01.01.2007–05.06.2012. Rakendusanalüüsi 2012. aasta III kvartalis koostasid Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad Kersti Aro ja Mati Mõtte.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alameetmest 1.6.1 „Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine“ toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid : uuringu 2014. aasta aruanne
(2014) Prants, Jaana (koostaja); Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames maaelu arengule antava toetuse osaks on Eesti maaelu arengukava 2007−2013 (MAK 2007−2013) alameede 1.6.1 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (alameede 1.6.1). Alameede 1.6.1 aitab kaasa MAK 2007−2013 esimese telje eesmärgi saavutamisele, milleks on põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine. Alameede 1.6.1 on suunatud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandus- või mittepuidulisi metsasaaduste (metsamarjad, seened, vaik, sammal, ulukiliha vms) tooteid ning nimetatud toodetega seotud tooteid. Nimetatud alameetmest oli ettevõtjatel võimalik toetust taotleda viiel järjestikul aastal alates 2008. aastast. Toetust sai 104 ettevõtjat. Uuringul on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on analüüsida investeeringutoetust saanud ettevõtete ja kogu sektori konkurentsivõimet toiduainetööstuse sektorite lõikes ettevõtjate hinnangute alusel. Lisaks on eesmärk leida need tegurid, mis ettevõtjate endi hinnangul kõige enam pärsivad nende konkurentsivõimet võrreldes turul tegutsevate konkurentidega ning seda, milliste nimetatud tegurite kõrvaldamiseks oleks ettevõtjatel kõige enam vaja avaliku sektori abi. Teine eesmärk on leida vastused Euroopa Komisjoni poolt alameetmele 1.6.1 (meetme kood 123) püstitatud viiele hindamisküsimusele: 1) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuenduste juurutamisele? 2) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste kvaliteedi parandamisele? 3) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste töötlemise ja turustamise tõhususe parandamisele? 4) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, sealhulgas sellistes sektorites nagu taastuvenergia? 5) Mil määral on investeeringutoetused parandanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete konkurentsivõimet? Ettevõtjatelt hinnangute kogumisel kasutati kvantitatiivset küsitlust personaalintervjuu (face-to-face) ja veebiküsitluse vormis. Kuna tegemist oli kordusuuringuga (varasemad uuringud valmisid aastatel 2009 ja 2011), siis kahel varasemal aastal kasutuses olnud ankeeti oluliselt ei muudetud. Muudeti mõne küsimuse sõnastust, küsimustikust jäeti välja need küsimused, mille vastused olid kättesaadavad muudest andmeallikatest ning ankeeti lisati küsimus täiendavate finantsinstrumentide kasutamisvõimaluste kohta. Personaalintervjuu ja veebiküsitluse puhul kasutati identset ankeeti (lisa 1). Personaalintervjuu läbiviijal oli võimalus kasutada küsitluse juhendit (lisa 2). Küsitlusjuhend sisaldas küsitlemise ja ankeedi täitmise põhimõtteid ning mõistete selgitusi ja kahte kaarti, mida vastajad võisid intervjuu käigus küsimustele vastamise hõlbustamiseks kasutada. Vastused saadi 49 ettevõtete esindajalt. Küsitlus toimus 22. septembrist kuni 14. oktoobrini 2014. a. Konkurentsivõime objektiivsema hindamise eesmärgil võrreldi omavahel küsitlusse kaasatud ettevõtete esindajate hinnanguid, ettevõtte majandusnäitajaid ja kogu toiduainetööstuse sektorit iseloomustavaid majandusnäitajaid nagu müügitulu, omakapitali rentaablus, tööjõukulu, tootlikkus töötaja kohta, käibe ärirentaablus ja põhivarade käibekordaja. Ettevõtete majandusnäitajad saadi äriregistrist ettevõtjate 2009., 2011. ja 2013. aastate majandusaasta aruannetest ja kogu sektorit iseloomustavad näitajad Statistikaametist (SA). Küsitlustulemused on esitatud nii üldjaotusena kui ka kuue tegevusala (liha töötlemine, pagaritoodete tootmine, puu- ja köögivilja töötlemine, valmistoidu tootmine, piimatoodete tootmine, muude toiduainete tootmine) lõikes. Kuna tegemist on kordusuuringuga, on ettevõtete esindajate hinnanguid võrreldud varasematel aastatel kogutud küsitlusandmetega. Hinnangute võrdlused on esitatud tumedas kirjas. Kaldkirjas on märgitud küsitletute arvamused muutmata kujul. Uuringu aruanne koosneb kaheksast peatükist. Esimene peatükk sisaldab ülevaadet uuringu metoodikast, teine ettevõtete üldistest näitajatest, kolmas tööjõust, neljas tooraine hankimisest, viies reklaami kasutamisest ja toodete turustamisest, kuues koostöösuhetest konkurentidega, teadus- ja arendusasutustega ning tooraine tarnijatega, seitsmes ettevõtete konkurentsivõimest ning viimane MAK 2007−2013 alameetme 1.6.1 toetuse mõjust ettevõtetele. Uuringu aruande juurde kuulub kokkuvõte, kasutatud allikate loetelu ja lisa. Lisas asuvad küsitluse ankeet ja küsitluse juhend. Aruanne valmis 2014. aasta neljandas kvartalis. Ettevõtete esindajaid küsitlesid Eesti Maaülikooli (EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna neli inimest: Jaana Prants, Kaire Vahejõe, Risto Räisa ja Kersti Aro. Aruande koostasid Jaana Prants (majandusnäitajate analüüs) ja Kersti Aro (küsitlusandmete analüüs).
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader meetme hindamisküsimuste analüüs ja teadlikkus Leader meetmest kohalikul tasandil : uuringu aruanne
(2010) Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Leader on Euroopa Liidu algatatud programm maaelu arengu ja kohaliku initsiatiivi toetuseks. Leaderi kaudu innustatakse maapiirkondi leidma uusi viise, et olla konkurentsivõimeline, kasutada maksimaalselt ära kohalikke ressurssening lahendada tekkivaid probleeme, mis tulenevad näiteks vananevast elanikkonnast, teenuste osutamise viletsast tasemest või töökohtade puudumisest. Sel viisil aitab Leader tõsta põllumajandustootjate ja laiemalt kogu maarahvastiku elukvaliteeti. Leader meetme üldeesmärgiks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamine läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise. EL kontekstis alustati Leaderiga kui meetodiga 1991. aastal, et kaasata kohalikke koostööpartnereid nende piirkonna tulevase arengu juhtimisse. Eesti alustas Leader meetme põhimõtete rakendamist veidi enam kui neli aastat tagasi Riikliku arengukava 2004-2006 (RAK) meetme 3.6 Kohalikul initsiatiivil põhinevate arendusprojektide elluviimine –Leader kaudu 2006. a sügisel. Selle meetme raames taotles 24 kohalikku tegevusgruppi (KTG) toetust oma piirkondliku arengustrateegia koostamiseks, misomakorda on aluseks rahaliste vahendite taotlemiseks Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) programmist oma piirkondliku arengukava rakendamiseks. Kakstegevusgruppi koostasid oma piirkondliku arengustrateegia MAK programmi raames ning nende strateegiad valmisid 2009. aasta lõpuks. Kokku on Eestis 26 tegutsevat KTGd. Antud uuring koosneb kahest erinevast osast, millel on erinevad eesmärgid. Uuringu esimese osa eesmärgiks on teada saada, milline on tegevusgruppidega kaetud piirkondade ettevõtjate, kolmanda sektori esindajate (eelkõige mittetulundusühingud) ja kohalike elanike informeeritus Leader meetmest. Võrgustiku- ja teavitustöö on Leader meetme olulised komponendid ja seega on vajadus teada saada, milline on tegevusgruppidega kaetud piirkondade erinevate sektoriteja kohalike elanike informeerituse tase Leader meetmest. Analoogne uuring (sh esimene Leader konteksti analüüsiv uuring Eestis) toimus 2006. aastal Leader põhimõtete rakendamise eel ning leiti, et mõistlik on jälgida uuringus käsitletud näitajate muutusi ajas. 2006. aastal valminud uuringus oli lisaks ettevõtjate, kolmanda sektori esindajate ja kohalike elanike sihtgrupile üheks grupiks ka kohaliku omavalitsuste esindajad, kuid käesoleva uuringus jäeti see grupp sihtrühmast välja, kuna 99,8% Eesti maapiirkonnast1on niigi kaetud KTGga ning seega peaksid nad eelduste kohaselt teadlikud olema ka Leader meetmest. Edaspidi nimetatakse seda eesmärki täitvat uuringut informeerituse uuringuks. Informeerituse uuringu käigus analüüsiti järgmisi punkte: 1.Milline on kohalike ettevõtjate, kolmanda sektori esindajate ja kohalike elanike teadlikkus Leader meetme võimalustest ja põhimõtetest? 2.Millistest allikatest on Leader meetme võimalustest ja põhimõtetest kuuldud? Uuringu valimisse kuulus viie maakonna, igast maakonnast ühe valla äriregistris registreeritud ettevõtjad ja mittetulundusühingud ning kohalikud elanikud. Valimisse oli kaasatud järgmised vallad: Ida-Virumaa Alajõe vald, Järvamaa Albu vald, Läänemaa Hanila vald, Pärnumaa Are vald ja Võrumaa Antsla vald. Andmete kogumine toimus standardiseeritud küsitluse vormis veebiküsitlusena. Kolm erinevat küsimustikku valmistas ette kooskõlastatult EV Põllumajandusministeeriumiga (PM) MAK I, III ja IV telje püsihindaja (püsihindaja) vastavalt eelnevalt kirjeldatud sihtgrupile. Küsitlus toimus 2010. aasta juunist juulini. Küsitluse korraldas püsihindaja. Aruandes on tulemused esitatud kogu Eesti kui terviku kohta ning lisaks võrreldud erinevate sihtgruppide lõikes (ettevõtjad, mittetulundusühingud ja kohalikud elanikud). Peale selle on võrdlusandmetena kasutatud 2006. aastal valminud PM hanke alusel teostatud uuringu Kohaliku initsiatiivi arendamine –Leader-tüüpi meede tulemusi. Uuring hõlmas juhuvalimi alusel 30 valda üle Eesti (igast maakonnast valiti üks kuni neli valda). Jälgimise hõlbustamiseks on alapeatükid varustatud võrdlevate andmetega tabelkujul, andmete võrdlusmomendid tekstison tähistatud tumeda kirjaga ning vahejäreldused on välja toodud iga alapeatüki lõpus. Uuringu teise osa eesmärgiks on leida vastusedEuroopa Komisjoni (EK) poolt püstitatud Leader meetme hindamisküsimustele, millega omakorda saab hinnata meetme tulemuslikkust ja mõju maapiirkondades. EK on püstitanud Leader meetme hindamiseks 11 erinevat hindamisküsimust (lisa 1), mis on seotud KTG strateegiate koostamise ja rakendamisega ning tegevusgruppide haldustegevusega. Edaspidi nimetatakse seda eesmärki täitvat uuringut hindamisküsimuste uuringuks. Hindamisküsimuste uuringu valim ja küsitluse metoodika koosneb kahest osast. Uuringu esimeseosa valimisse kuulus viie maakonna, igast maakonnast ühe KTG juht (tegevjuht vms), juhatuse liikmed (esindatud olid kolme sektori esindajad) ja projektitaotlejad. Valimisse kaasati järgmised kohalikud tegevusgrupid: Ida-Virumaalt MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Järvamaalt MTÜ Järva Arengu Partnerid, Läänemaalt MTÜ Kodukant Läänemaa, Pärnumaalt MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Võrumaalt MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Andmete kogumine toimus standardiseeritud küsitluse vormis grupiintervjuuna. Küsimustikud valmistas ette kooskõlastatult PMga püsihindaja, arvestades seejuures MAK vahehindaja (Ernst & Young Baltic AS) ettepanekute ja arvamustega. Küsitlus toimus 2010. aasta juunist juulini. Küsitlemise korraldas ja andmed sisestas püsihindaja. Aruandes on tulemused esitatud kogu Eesti kui terviku kohta. Hindamisküsimuste uuringu teise osa valimise kuulusid kõik Eestis tegutsevatLeader meetme raames toetust saanud 26 KTGd. Hindamisküsimustele vastuste leidmisel kasutati 28. jaanuaril 2010. a Jänedal koostöös Maamajanduse Infokeskusega toimunud Leader meetme hindamisküsimuste näitajate arutelu tulemusel valminud EK hindamisküsimuste ja näitajate tabelit (lisa 1). Uuringu metoodikaks oli primaar-ja sekundaarandmete analüüs, mis keskendus 2009. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt heakskiidetud ja välja makstud (sh osaliselt välja makstud) projektidele. Sekundaarandmete analüüsi andmeallikateks olid nii tegevusgruppide kodulehed, PRIA kui ka äriregister. Andmete kogumine KTGlt toimus standardiseeritud küsitluse vormis. Küsimustikud valmistas ette kooskõlastatult PMga püsihindaja. Küsitlus toimus 2010. aasta maist juulini. Küsitlemise ja andmesisestuse teostas püsihindaja koostöös Maamajanduse Infokeskusega. Nende hindamisküsimuste näitajad, mille allikaks oli märgitud PRIA ja äriregister, täitis püsihindaja, tuginedes oma andmekogu ja tegevusgruppide kodulehtedel olevatele andmetele. Aruandes on tulemused esitatud kogu Eesti kui terviku kohta.Uuringu aruanne koosneb kolmest suuremast peatükist. Esimene osa on sissejuhatus Leader meetme eesmärkidesseja põhimõtetesse. Teine osa puudutab informeerituse uuringu valimit ja küsitluse metoodikat, küsitluse põhitulemusi ja järeldusi. Kolmas osa puudutab hindamisküsimuste uuringu valimit,küsitluse ja analüüsimetoodikat, KTGde küsitlustulemuste ja püsihindaja poolt kogutud sekundaarandmete põhitulemusi Leader meetme alameetmete ja hindamisküsimuste kaupa ning järeldusi. Seega on antud uuringus esitatud olemasolevate andmete analüüs ja selle põhjal on tehtud püsihindajapoolsed järeldused. Aruande juurde kuulub ka kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ning lisad. Lisas asuvad EK hindamisküsimused ja näitajate tabel,küsitluste ankeedidning grupiintervjuude kokkuvõte. Kuna uuringus käsitletud valdkondi oli suhteliselt palju, siis on aruandes esitatud üksnes üldisemad ja olulisemad tulemused. Küsitlusandmeid töödeldi programmiga SPSS for Windows 18,0. Aruande koostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Kersti Aro.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme projektitaotluste rakendamistulemuste analüüs 01.01.2007−30.06.2013
(2013) Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Leader-meede on Euroopa Liidu algatus maaelu arengu ja kohaliku initsiatiivi edendamiseks. Eestis alustati Leader-meetme rakendamist Eesti riikliku arengukava 2004−2006 meetme 3.6 Kohalikul initsiatiivil põhinevate arendusprojektide elluviimine – Leader-tüüpi meetme kaudu. Taotlusvoor oli avatud 2006. aasta sügise alguses. Toetust taotles 24 kohalikku tegevusgruppi piirkondliku arengustrateegia koostamiseks, et hiljem taotleda rahalisi vahendeid Eesti maaelu arengukavast 2007−2013 (MAK) selle rakendamiseks. Tol hetkel hõlmasid kohalikud tegevusgrupid 181 omavalitsusüksust ning ligi 93% maapiirkonna pindalast. MAKi kehtivuse algusel loodi juba eksisteerivale 24 tegevusgrupile lisaks kaks uut tegevusgruppi. Kohalike tegevusgruppide arv 2013. aasta seisuga oli 26, hõlmates 201 omavalitusüksust ning 99,9% kogu maapiirkonna pindalast. Leader-meetme üldeesmärgiks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamine läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise. Leader-meetme rakendamine koosneb piirkondlike arengustrateegiate koostamisest, kohalike tegevusgruppide arendamisest ja kohalike tegevusgruppide strateegia elluviimisest. Käesolev rakendamistulemuste analüüs kajastab kohalike tegevusgruppide strateegiate rakendamist. Alates 2009. aastast võtavad kohalikud tegevusgrupid vastu projektitaotlusi järgmise skeemi alusel: 1. Kohalik tegevusgrupp kuulutab välja strateegia rakendamise meetme(te) taotlusvooru. 2. Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonda kuuluvad kohalikud omavalitused, tegevuspiirkonnas tegutsevad ettevõtjad ja mittetulundusühendused (mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud) esitavad taotlused kohalikule tegevusgrupile. 3. Kohalik tegevusgrupp hindab taotlusi ning strateegia rakendamist. Projektile heakskiidu saamine kohaliku tegevusgrupi poolt annab õiguse taotluse esitamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA). 4. PRIA teostab abikõlblikkuse kontrolli ja annab omapoolse otsuse, millele tuginedes on projekti teostajal kindlus projekti nõuetekohaseks elluviimiseks. Käesolevas rakendamistulemuste analüüsi fookuses on PRIAle esitatud taotlused. Kasutatud andmed on kumulatiivsed perioodi 01.01.2007−30.06.2013 kohta. Rakendamistulemuste analüüsi eesmärgid on järgmised: 1) analüüsida Leader-meetmest toetuse taotlemise aktiivsust toetuse taotlejate sektorilise kuuluvuse, maakondade ja kohalike tegevusgruppide lõikes; 2) uurida planeeritavate tegevuste jaotust; 3) hinnata meetme sihttasemete täitumist; 4) uurida toetuse saajate kogemust teistest MAK telgedest toetuse saamisel. Tegemist on kordusanalüüsiga. Varasemad analüüsid valmisid 2010. ja 2011. aastal. Aruanne koosneb viiest osast. Esimene osa puudutab projektitoetuse taotluste esitajaid ja toetuse saajaid, teine osa investeeringute jaotust, kolmas osa määratud toetuse suurust ja jagunemist, neljas osa meetme sihttasemete täitumist ning viies osa toetuse saajate kogemust MAK teistest telgedest toetuste saamisel. Aruande juurde kuulub sissejuhatud, analüüsi metoodika, kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ja lisa. Lisas asub kaks tabelit: kohalike tegevusgruppide eelarve kasutus ning määratud toetuse summa tegevusgruppide ja toetuse saajate sektorilise kuuluvuse lõikes. Tulemuste võrdlemisel kasutati 2011. aastal valminud samanimelise analüüsi tulemusi. Võrdlused on tekstis tähistatud tumeda kirjaga. Vahejäreldused on tekstis tähistatud kastikestes tumeda kirjaga. Andmetöötlusel ja tulemuste graafilisel vormistamisel kasutati MS Excelit ning MapInfot 9.5. Rakendamistulemuste analüüsi 2013. aasta III kvartalis koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute osakonna töötaja Kersti Aro.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevused“ rakendamistulemuste analüüs
(2013) Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 1. telje meetme 1.1 „Koolitus-ja teavitustegevused“ püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida Põllumajandusministeeriumi volitusel teostab MAK raames Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Rakendamistulemuste analüüs kuulub 2012. aasta hindamisplaani. Meetme 1.1 eesmärk on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi vastavate sektorite inimpotentsiaali arendamise, et toetada nimetatud sektorites hõivatud isikute täiend- ja ümberõpet, tõstes seega nende konkurentsivõimet tööturul ning arendada ettevõtlikkust. Ühtlasi soovitakse meetmega toetada laiemat teadmiste levikut nimetatud sektorites hõivatud isikute seas. Toetuse lõppkasusaajaks on põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise ja töötlemise või metsa majandamisega tegelevad füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja tema töötajad. Koolitaja, sh lektor ja teabetöötaja ning nõustaja ja konsulent on lõppkasusaajaks vaid teavitustegevuste puhul. Toetust võib taotleda täiskasvanute koolitusasutus „Täiskasvanute koolituse seaduse“ § 2 tähenduses. Meede 1.1 jaguneb tegevuste ulatuse mõistes kaheks: üleriigilised ja maakondlikud tegevused. Üleriigilised tegevused on suunatud kogu Eesti või vähemalt kahe maakonna põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatud isikutele. Maakondlikud tegevused on suunatud üksnes ühe maakonna vastavates sektorites hõivatud isikutele. Alates meetme rakendamisest 2008. aastal on toimunud viis taotlusvooru: 1) 04.08.2008─04.09.2008 (edaspidi I taotlusvoor); 2) 08.06.2009─03.07.2009 (II taotlusvoor); 3) 19.04.2010─27.04.2010 (III taotlusvoor); 4) 28.03.2011─11.04.2011 (IV taotlusvoor); 5) 26.03.2012─09.04.2012 (V taotlusvoor). Eelnevalt on antud meetme raames koostatud üks rakendamistulemuste analüüs. Analüüs põhines I, II, III ja IV taotlusvooru andmetel. Rakendamistulemuste analüüsi eesmärgiks on anda detailsem ülevaade toimunud koolitus- ja teavitustegevustest ning leida selgitused kahe esimese taotlusvooru heakskiidetud taotluste toetuste välja maksmata jäämisele. Analüüsi ülesanne on: 1) Anda ülevaade koolitus- ja teavitustegevuste sisuliste läbiviijate kompetentsist. 2) Anda ülevaade koolitus- ja teavitustegevustest detailse sisukirjelduse (tegevuste detailse kirjelduse) alusel. 3) Anda ülevaade koolitus- ja teavitustegevuse toimumise ajast. 4) Anda ülevaade koolitus- ja teavitustegevustel osalejate arvust ja nende tegevusalast. 5) Leida selgitused kahe esimese taotlusvooru heakskiidetud taotluste toetuste välja maksmata jäämisele. Palju I ja II taotlusvooru heakskiidetud tegevustest on jäänud tegemata või aruanded esitamata. Rakendamistulemuste analüüs kajastab meetme 1.1 rakendumist perioodil 01.01.2007–05.10.2012. Andmeid võrreldi koolitus- ja teavitustegevuste ulatuse lõikes: üleriigilised tegevused ja maakondlikud tegevused. Rakendusanalüüsi 2012. aasta IV kvartalis koostas Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Kersti Aro.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus” rakendamistulemuste ja ettevõtjate majandusliku struktuuri analüüs
(2009) Mõtte, Mati (koostaja); Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Käesoleva programmperioodi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) hõlmab I telje raames ulatuslikke meetmeid põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamiseks ja nõuetele vastava põllumajanduse edendamiseks. Eestil on võimalik MAKi raames toetada põllumajandust ning maaelu arengut ligikaudu 14,63 mld Eesti krooni ulatuses. Otseselt tehnoloogilise taseme tõstmiseks, keskkonna ja loomade heaolu parandamiseks ning tööhõive säilitamiseks maapiirkondades on programmeeritud meetmed 1.4.1 ja 1.4.2. Lisaks on programmeeritud meede 1.2, mis on suunatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamisele ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamisele. Noorte tootjate toetuse meetme mõju on oluline ka noorte kaasamiseks maapiirkonna kogukonna arendamisse. Meetmele omased eesmärgid on järgmised: •noorte põllumajandustootjate abistamine põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel; •noorte põllumajandustootjate ettevõtte edaspidine struktuuriline kohandamine; •tööhõivevõimaluste laiendamine noortele; •noorte kaasamine maakogukonna arendamisse.Käesolevas analüüsis keskendutakse meetme 1.2 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuserakendamistulemuste ja ettevõtjate majandusliku olukorra analüüsimisele toetuse taotlemisel esitatud andmete alusel. Analüüsi eesmärgid on järgmised: •hinnata meetmete 1.2 rakendamise senistest tulemusi 2008. aastal kahes taotlusvoorus toetust taotlenud ettevõtjate kaudu; •anda ülevaade ettevõtjate tegutsemise ajast ja olemasoleva tootmise ülevõtmise osakaalust. Teostada analüüs tegevusalade lõikes; •toetuse taotlejate erialase ettevalmistuse olemasolu uurimine, kuna meede 1.2 kuulub teadmiste suurendamisele ja inimpotentsiaali parandamisele suunatud meetmete hulka; •analüüsida noorte tootjate struktuuri kasutusele võetud/võetava põllumajandusmaa pindala, töötajate arvu ja müügitulu alusel; •analüüsi tulemuste alusel on võimalik teha järeldused meetmekvaliteedi ja vastavuse osas sihtgruppidele. Samuti on võimalik määrata kindlaks meetmete kriteeriumite ümberkujundamine, mis võib osutuda vajalikuks meetmete ja programmi eesmärkide täitmisel. Analüüsi käigus ei teostatud võrdlusi Eesti keskmiste näitajatega (Eesti Statistikaameti ega ka FADN andmebaasiga), kuna lähteülesandes püstitatud eesmärk oli suunatud meetme 1.2 ettevõtjate struktuuri analüüsimisele. Võrdlused on teostatud toetuse saajate ja mittesaajate vahel. Meetme 1.2 rakendusskeem valmis 2007. aasta lõpus ning toetustaotluste menetlemine toimus 2008. aasta jooksul. Oluliseks nii toetuse saajate arengu kui ka meetme tulemuste hindamise seisukohalt tuleb silmas pidada toetuse määramise aegasid. Alates toetuse määramise otsusest saab ettevõtja kindlustunde oma ettevõtte struktuuri täiendamiseks ning eeldatavasti avalduvad toetuse mõjud otseselt tootmises. Toetuse määramised on toimunud järgmiselt: •I taotlusvooru lõpetav toetuse määramine 30.06.2008; •II taotlusvooru lõpetav toetuse määramine 13.02.2009-04.03.2009. Meetme eelarve oli nimetatud toetuste määramiste puhul 112 mln krooni. MAKi kohaselt on meetme 1.2 eelarve kokku 185,5 mln krooni. Seega analüüsitavate taotlusvoorude osakaal eelarve alusel moodustab 60,4%, mis rõhutab meetme 1.2 vahehindamise etappi jõudmist ning toetuse taotlejate analüüsimise olulisust. Toetuse määramise järgselt maksti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt toetused 30 tööpäeva jooksul ettevõtjatele välja. Käesoleva analüüsi viis läbi Eesti Maaülikooli (EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi. Vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAKi püsihindamist EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut (püsihindaja). Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Analüüsi aruande koostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Mati Mõtte ja Kersti Aro.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.3 „Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetamine“ nõuandetoetuse rakendamistulemuste analüüs
(2012) Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme 1.3 „Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetamine“ püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut (edaspidi püsihindaja). Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida Põllumajandusministeeriumi volitusel teostab MAK raames Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Rakendamistulemuste analüüs kuulub 2012. aasta hindamisplaani. MAKi 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Selle eesmärgi saavutamiseks on tegevusi suunatud muu hulgas inimpotentsiaali ning põllu- ja metsamajandusliku tootmise kvaliteedi tugevdamisele ning kohandamisele. Meetme 1.3 üldeesmärk on toetada põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele ettenähtud nõuandeteenuse kättesaadavust. Meetme kaudu toetatakse 1. Põllumajandustootjaid ja erametsa valdajaid (1) ettevõtte või tegevuste paremaks majandamiseks majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte arvestades ning oma ettevõtte tegevuste vastavusse viimiseks (2) nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 5 ja II lisas sätestatud kohustuslike majandamisnõuete ning artiklis 6 ja III lisas sätestatud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega ja (3) ELi õigusaktidel põhinevate töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega. Alates toetuse taotlemise neljandast aastast eristati vastavas MAK meetmes nõuande liikidest nõuetele vastavuse nõuete alane ning töötervishoiu ja tööohutuse alane nõuanne, nimetades neid toetatavaid tegevusi tegevuseks 2 ning ülejäänud tegevusi tegevuseks 1. Sihtgruppi ja toetusobjekti silmas pidades on toetuse nimetus nõuandetoetus. 2. Nõuandekeskuseid ja koordineerivat keskust nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks põllumajandus- ja metsandusettevõtetele (tegevus 3). Sihtgruppi ja toetusobjekti silmas pidades on toetuse nimetus nõuandesüsteemi toetus. Meetme 1.3 tegevused on vastastikku sõltuvad, sest toetatavat nõuannet pakutakse vaid toimivate nõuandekeskuste kaudu. Seega on meetme sihiks aidata põllumajandusettevõtjatel ja erametsa valdajatel katta kulusid, mis tekivad nõuandeteenuse kasutamisest, et arendada ettevõtete üldist toimimist ning ühtlasi tõsta põllumajandustootjate teadlikkust erinevatest nõuetest ning toetada nõuandesüsteemi arendamist nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamisel. Põllumajandusettevõtjate ja erametsa valdajate nõuandetoetuse taotlusi on vastu võetud alates 2008. aastast igal aastal peaaegu aastaringselt: 1) 02.01.2008–30.11.2008 (tegevuse 1 I taotlusvoor); 2) 02.01.2009–30.11.2009 (tegevuse 1 II taotlusvoor); 3) 02.01.2010–30.11.2010 (tegevuse 1 III taotlusvoor); 4) 02.01.2011–30.11.2011 (tegevuse 1 IV taotlusvoor ja tegevuse 2 I taotlusvoor); 5) 02.01.2012–30.11.2012 (tegevuse 1 V taotlusvoor ja tegevuse 2 II taotlusvoor). Rakendamistulemuste analüüsi momendiks oli tegevuse 1 raames käimas V taotlusvoor ning tegevuse 2 raames II taotlusvoor. Antud rakendamistulemuste analüüs käsitleb nõuandetoetuse raames kasutatud nõuandeteenuse sisu, kasutuse aega ja sagedust nõuandeteenuse kasutajate (põllumajandustootjad ja erametsa valdajad) lõikes ning nõuandeteenuse osutajaid (edaspidi konsulendid). Rakendamistulemuste analüüsi ülesanded on järgmised: 1) Anda ülevaade nõuandetoetuse tegevustest tegevuste lühikirjelduse alusel; 2) Analüüsida nõuandeteenuse osutamise aega; 3) Analüüsida nõuandetoetuse saamise sagedust; 4) Anda ülevaade nõuandeteenuse raames kasutatud aktiivsematest konsulentidest ning nende tegutsemise valdkondadest toetatud nõuandeteenuse alusel. Rakendamistulemuste analüüs kajastab meetme 1.3 tegevuse 1 ja tegevuse 2 rakendumist perioodil 02.01.2008─12.07.2012. Aruanne jaguneb neljaks osaks. Esimene osa puudutab nõuandetoetuse taotlusvoorude koondülevaadet, teine osa nõuandetoetuse saajate üldiseloomustust, kolmas osa toetatud nõuandteenuse ja neljas osa konsulentide kasutust. Aruande juurde kuulub analüüsi metoodika, kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ja lisa. Lisas asub kaks lisa. Vahejäreldused tekstis on tähistatud kastikestes tumeda kirjaga. Tulemuste graafilisel vormistamisel kasutati MS Excelit ning andmetöötlusel SSPS 18,0. Rakendamistulemuste analüüsi 2012. aasta III kvartalis koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute osakonna töötaja Kersti Aro.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ rakendamistulemuste ja ettevõtjate finantsolukorra analüüs
(2009) Aro, Kersti (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eestimaaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 rakendamistulemuste ja ettevõtjate finantsolukorra analüüsi eesmärk on: hinnata 2008. aastal toetust taotlenud ettevõtjate põhitegevusalade ja tootmise mitmekesistamise eesmärgil planeeritud kõrvaltegevusalade jaotust; selgitada, kas lubatud investeeringuobjekti tegevusvaldkonnad, mille kohta saab toetust taotleda, on piisavad;analüüsida taotlejate tegevusalade ja meetme 3.1 abil toetatud ehk heakskiidetud investeeringutegevuste seoseid; analüüsida ettevõtjate finantsolukorda toetuse taotlemisel aluseks olnud andmete põhjal ning võrrelda seda statistiliste keskmiste näitajatega. Eesti maaelu arengukavameetme 3.1 eesmärgiks on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbimaapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) ning sellega uute ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine. Suurprojektide eesmärk on põllumajandustootmise mitmekesistamine ja maaettevõtluse arendamine läbi bioenergiaalaste ja muude innovaatiliste investeeringute, mille kaudu soodustatakse muuhulgas ka keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut ja meetme üldeesmärgist tulenevalt paremate töökohtade loomist. Vaata ka http://www.agri.ee/mak.Käesoleva analüüsi objektiks on nii väike-kui ka suurprojektide toetuse taotlejad. Juhtumid, mil analüüsi on hõlmatud vaid toetuse saajad, on kirjas majandusnäitajate analüüsi metoodika peatükis. Väike-ja suurprojekti määratlemise ning eristamise kriteeriumiteks on toetussumma suurus ja erinevad finantsmajanduslikud kriteeriumid, milledest üks on ettevõtja müügitulu. Müügitulu miinimumsuurus on kehtestatud meetme 3.1 määrusegaja on väga asjakohane projektide eristamiseks analüüsi seisukohalt. Väikeprojekti toetuse taotleja müügitulu taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal peab olema suurem kui 37552 krooni. Suurprojekti toetuse taotlemise korral peab taotleja müügitulu taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal olema suurem kui 500000 krooni. Majandustegevuse mitmekesistajate investeeringutoetuse väikeprojektide taotlusi said maapiirkonnas tegutsevad mikroettevõtjad esitada 14. aprillist kuni 30. aprillini 2008. Suurprojektide taotlusi võeti vastu 01. detsembrist kuni 18. detsembrini 2008. Meetme3.1 kogu eelarve programmiperioodiks 2007–2013 on 1,116 miljardit krooni, mille abil on planeeritud aidata 2013. aasta lõpuks1000 ettevõtjat (500 põllumajandustootjat, 500 muud mikroettevõtjat). Meetme 2008. aasta kahe taotlusvooru eelarve kokku oli 509,4 miljonit krooni, millest väikeprojektide eelarveks oli ette nähtud 388 miljonit krooni ning suurprojektide taotlusvooruks 121,4 miljonit krooni. Sama aasta kahe taotlusvooru aluselmääratud ehk heakskiidetud toetussumma oli 433,3 miljonit krooni. Esimeses ehkväikeprojektide taotlusvoorus võeti vastu 359 taotlust, milledest heakskiidu otsuse said 306 taotlust.Suurprojektide taotlusvoorus võeti vastu 114 taotlust, milledest rahuldati 38 taotlust. Toetuse saajate arv kajastub tabelis 2. Oluline on märkida, et 12 ettevõtjat sai toetust nii väike-kui ka suurprojekti jaoksehk 1/3 suurprojektide ettevõtjatest klassifitseerus mõlemas grupis toetuse saajaks. Analüüsi viis läbi Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond (püsihindaja). Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi. Vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007-2013 püsihindamist Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009.a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Aruande koostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad. Kersti Aro ja Mati Mõtte teostasidtegevusvaldkondade analüüsining Toomas Kangur majandusnäitajate analüüsi.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2 “Külade uuendamine ja arendamine” investeeringuobjektide kasulikkus ja vajalikkus maapiirkondades : III vooru taotluste osaline analüüs
(2010) Aro, Kersti (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) meeteme 3.2 üldeesmärk on parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise, lairiba internetiühenduse kättesaadavuse tõstmise ja mittetulundussektori arendamise. Meede aitab kaasa maapiirkonna sotsiaalse ja majandusliku mahajäämuse ning rahvaarvu vähenemise negatiivsete arengute pidurdamisele. Meede on suunatud mittetulundusühingute, sihtasutuste, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Käesolevuuring on oma järjestuselt teine. Eelmine uuring toimus 2009. aasta teisel poolel. Kui eelmise uuringu analüüsi aluseks oli MAK meetme 3.2 esimese ja teise taotlusvooru toetuse saajad (taotlusi võeti vastu vastavalt 26.11.2007-19.12.2007 ja 22.12.2008-28.01.2009 Põllumajanduse Registrite ja Informastiooni Ametis, edaspidi PRIA), siis antud uuringus analüüsitli meetme 3.2 kolmanda vooru (taotlusi võeti vastu 28.12.2009-25.01.2010PRIAs) toetuse taotlusisõltumata sellest, kas taotlusele oli toetus määratud või mitte. Kolmandas voorus esitati 735 taotlust, millest 46,7% taotlusele oli toetus määratud. Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade MAK meetme 3.2 kolmanda taotlusvooru esitatud taotluste investeeringuobjektide kasutajatest ja vajalikkusest maapiirkonnas ning arengukavade lühikokkuvõtetest. Uuring puudutab meetme 3.2 seire koondtabelis märgitud seitset siseriiklikku indikaatorit. Kokku on seiretabelis 13 siseriiklikku indikaatorit. Analüüsi aluseks on võetud toetuse taotlemisel taotleja poolt täidetud 1. Arengukava lühikokkuvõtte andmed:Küla, alevi, aleviku või linna nimi, mida piirkondlik arengukava hõlmab;Piirkondliku arengukava kehtivuse pikkus ja lõpp;Maapiirkonna tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri olude kirjeldus;Eelisarendatavate valdkondade loetelu tähtsuse järjekorras. 2. Avalduse andmed:Investeeringuobjekti kasutajad (teenuste parandamisest kasusaavate inimeste arv maapiirkonnas);Investeeringuobjekti vajalikkus;Investeeringuobjekti kultuuurilis-ajalooline väärtus maapiirkonnas. Nimetatud näitajaid PRIAs kohustuslikus korras elektroonilisse andmebaasi ei sisestata (välja arvatud investeeringuobjekti kasutajad) ning need on kättesaadavad üksnes paberkandjal arhiivis. Uuringu tarbeks moodustati kolmanda vooru toetuse taotlustest 383 taotlusega valim, millest 40,2% moodustasid määratud toetusega taotlused ning 59,8% määramata toetusega taotlused. Valimisse kuulunud taotluste uuringuks vajalikud andmed taotlusvormidelt sisestati elektroonilisse andmebaasi 2010. aasta mais. Andmete sisestamine toimus PRIAs MS exceli keskkonda. Andmesisestaja oli Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Jaana Prants. Kuna nimetatud näitajaid kirjutavad toetuse taotlejad taotlusvormidele vabas vormis tekstina (tähemärkide arv ei olnud ette antud), siis kasutati andmete sisestamisel ja hiljem andmete analüüsil kodeerimisjuhendit (lisa 1). Tulemused on esitatud kogu valimi kui terviku kohta ning võrreldud arengukava kolme rakenduspiirkonna tasandil (piirkondlik arengukava, kohaliku omavalitsuse arengukava ja arengukava rakenduspiirkond on määramata). Võrdlusandmetena on kasutatud 2009. aastal valminud sarrnase uuringu tulemusi. Jälgimise hõlbustamiseks on alapeatükid varustatud võrdlevate andmetega tabelite ja jooniste kujul, andmete võrdlusmomendid tekstis on tähistatud tumeda kirjaga ning vahejäreldused on välja toodud alapeatüki lõpus. Uuringu aruanne koosneb valimi ja analüüsi metoodika kirjeldusest, analüüsi põhitulemustestning järeldustest ja kokkuvõttest. Aruande juurde kuulub kasutatud materjalide loetelu ja üks lisa, kus asub kodeerimisjuhend. Teksti kodeerimisel ja graafikute vormistamisel kasutati MS excelit ning andmetöötlusel statistikaprogrammi SPSS for Windows 19,0. Analüüsi aruande koostasid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Kersti Aroja täiendav ekspert Sirje Simmo.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2 “Külade uuendamine ja arendamine” investeeringuobjektide kasulikkus ja vajalikkus maapiirkondades : taotluste osaline analüüs
(2009) Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Maapiirkonnas tühjaks jäänud, otstarbe kaotanud või alakoormatud objektide tänapäevastamine, neile uue otstarbe leidmine ning lisafunktsioonide andmine loob võimaluse elukvaliteedi parandamiseks ja aitab suurendada maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet. Meetme 3.2 üldeesmärk on parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundussektori arendamise. Meede aitab leevendada maapiirkonna sotsiaalset ja majanduslikku mahajäämust ning pidurdada rahvaarvu vähenemisest tingitud negatiivseid arenguid. Meede on suunatud mittetulundusühingute, sihtasutuste, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Analüüsi aluseks on Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 3.2 I ja II taotlusvooru toetuse saajad. Esimese taotlusvooru investeeringutoetuste taotlusi võeti vastu 26.11.2007- 19.12.2007 ja teise taotlusvooru taotlusi 22.12.1008-28.01.2009 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Esimeses voorus oli toetuse saajaid 270 ja teises voorus 359. Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade investeeringuobjektide kasutajatest ja vajalikkusest maapiirkonnas ning arengukavade lühikokkuvõtetest, et täpsustada meetme 3.2 sotsiloogilise uuringu (küsitluse) eesmärki. Antud uuringu kaudne eesmärk on seega teada saada, kas vaatluse all olevate näitajate analüüs annab vastuseid Euroopa Komisjoni poolt püstitatud hindamisküsimustele (lisa 1). Antud uuring puudutab meetme 3.2 seire koondtabelis märgitud seitset siseriiklikku indikaatorit. Kokku on seiretabelis 13 siseriiklikku indikaatorit. Analüüsi aluseks on võetud toetuse taotlemisel taotleja poolt täidetud 1. arengukava lühikokkuvõtte andmed: • küla, alevi, aleviku või linna nimi, mida piirkondlik arengukava hõlmab; • piirkondliku arengukava kehtivuse pikkus ja lõpp; • maapiirkonna tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri olude kirjeldus; • eelisarendatavate valdkondade loetelu tähtsuse järjekorras. 2. avalduse andmed: • investeeringuobjekti kasutajad (teenuste parandamisest kasusaavate inimeste arv maapiirkonnas); • investeeringuobjekti vajalikkus; • investeeringuobjekti kultuurilis-ajalooline väärtus maapiirkonnas. Nimetatud näitajaid PRIAs kohustuslikus korras ei sisestata ehk PRIA elektroonilises andmebaasis neid pole ning need on kättesaadavad üksnes paberkandjal arhiivis. Uuringu otstarbeks moodustati esimese vooru kõigist ja teise vooru esmakordselt toetuse saajate seast 215 suurune valim. Valimisse kuulunud toetuse saajate uuringuks vajalikud andmed taotlusvormidelt sisestati elektroonilisse andmebaasi 2009. aasta oktoobris-novembris. Andmete sisestus toimus PRIAs MS Wordi keskkonda. Andmesisestaja oli Eesti Maaülikooli (EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja. Kuna nimetatud näitajad olid taotlusvormidel tekstina vabas vormis (tähemärkide arv ei olnud ette antud), siis kasutati andmete analüüsimisel tekstianalüüsi (teksti kodeerimist). Teksti kodeerimisjuhend asub lisas 2. Aruandes on tulemused esitatud kogu valimi kui terviku kohta ning võrreldud arengukava kolme rakenduspiirkonna tasandil (piirkondlik arengukava, kohaliku omavalitsuse arengukava ja arengukava rakenduspiirkond on määramata). Uuringu aruanne koosneb valimi ja analüüsi metoodika kirjeldusest, analüüsi põhitulemustest ning järeldustest ja ettepanekutest. Aruande juurde kuulub kaks lisa: Euroopa Komisjoni poolt püstitatud meetme 3.2 hindamisküsimused ja kodeerimisjuhend. Teksti kodeerimisel ja graafikute vormistamisel kasutati MS Excelit ning andmetöötlusel statistikaprogrammi SPSS for Windows 13,0. Uuringu algandmebaas tekstilisel kujul säilitatakse MS Wordi formaadis ning kodeeritud kujul MS Exceli ja SPSS for Windows 13.0 formaadis EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonnas. Analüüsi aruande koostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Kersti Aro.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine“ toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid : uuringu aruanne
(2009) Mõtte, Mati; Räisa, Risto; Kangur, Toomas; Aro, Kersti; Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Põllumajandusministeeriumi korraldusel hindab Eesti Maaülikool (EMÜ) Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) esimese, kolmanda ja neljanda telje tegevusi. Esimese telje hulka kuulub ka meede 1.6. Meede 1.6 on suuantud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandustooteid või mittepuidulisi metsasaadusi ja nimetatud toodetega seotud tooteid. Eesmärgiks on parandada nende ettevõtete konkurentsivõimet ja üldist tulemuslikkust (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordi kasv jms) ning tagada nende ettevõtete jätkusuutlikkus. MAK meetme 1.6 I taotlusvooru investeeringutoetuse taotlusi võeti vastu 05. maist kuni 11. juulini 2008. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Kokku võeti vastu 49 taotlust. Investeeringutoetus määrati 36 ettevõttele, millele hiljem lisandus veel kaks ettevõtet. Küsitluse alguse momendiks (seisuga 4.08.2009) oli investeeringutoetus välja makstud 18 ettevõttele. Kuna ettevõtete konkurentsivõime hindamine on suhteliselt komplitseeritud ülesanne, peeti otstarbekaks lisaks MAK meetmest 1.6 investeeringutoetust saanud ettevõtete majandusnäitajate analüüsile korraldada sotsioloogiline küsitlus ettevõtjate arvamuse ja suhtumise teada saamiseks. Uuringu lähteülesanne kinnitati 2009. aasta juunis. Lähteülesandes seati eesmärkideks 1. analüüsida sektorite (liha-, piimatoodete tootja jne) lõikes investeeringutoetust saanud ettevõtete konkurentsivõimet, samuti tegutsemisvaldkonna sektori konkurentsivõimet tervikuna ettevõtjate hinnangute alusel. Analüüsida tegureid, mis ettevõtjate hinnangul kõige enam pärsivad nende konkurentsivõimet võrreldes turul tegutsevate konkurentidega ning seda, milliste nimetatud tegurite kõrvaldamiseks oleks ettevõtjatel enam vaja avaliku sektori abi ja 2. hinnata meetmete asjakohasust ning leida vastused Euroopa Komisjoni poolt püstitatud viiele hindamisküsimusele. Need on: (1) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuenduste juurutamisele? (2) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste kvaliteedi parandamisele? (3) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste töötlemise ja turustamise tõhususe parandamisele? (4) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, ka taastuvenergiasektor? (5) Mil määral investeeringutoetused on parandanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete konkurentsivõimet? Küsimustiku esialgse kava pani kokku EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond. Küsimustiku koostamisel tekkinud kitsaskohtade lahendamisel küsiti nõu EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi ettevõtete konkurentsivõimega tegelevatelt õppejõududelt. Järgnevalt saadeti küsimustik põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna töötajatele, kes lisasid küsimustikku hulgaliselt parandus- ja täiendusettepanekuid (parandati ja lisati peamiselt küsimuste vastuste variante). Suurem osa ettepanekutest võeti ankeedi täiendamisel ja parandamisel arvesse. Küsimustik valmis juuli lõpuks. Ankeedis oli 37 küsimust, millest 12 olid avatud küsimused, kus vastusvariante polnud ette antud (lisa 1) ning ülejäänud küsimused olid suletud. Kogu küsimustiku lõikes oli vastajatel võimalus lisada ka kinniste küsimuste vastuste juurde oma arvamus, neid põhjendada ja teha ettepanekuid. Küsimustiku viimase lehe täitis intervjueerija, mis sisaldas ettevõtte üldisi näitajad ja küsitlemist sisaldavaid andmeid. Intervjueerijatel oli kasutada küsitlusjuhend (lisa 2), mille eesmärgiks oli ennetada ja vältida teisitimõistmisi küsitlemisel ja ankeedi täitmisel. Küsitlusjuhend sisaldas küsitlemise ja ankeedi täitmise põhimõtteid ning mõistete selgitusi ja kahte kaarti, mida vastajad said intervjuu käigus küsimustele vastamisel kasutada. Valimisse kaasati kõik MAK meetmest 1.6 toetust saanud 38 ettevõtet. Küsitlus toimus 4. augustit kuni 18. septembrini 2009. aastal. Uuringu aruandes on esitatud järgmised peatükid: ettevõtete üldiseloomustus, toodete reklaamimine ja turustamine, koostöövõime, konkurentsivõime, MAK meetme 1.6 investeeringutoetuse kasutamine ja selle mõju ettevõtetele ning järeldused ja ettepanekud. Aruande juurde kuulub kolm lisa: küsitluse ankeet, küsitlusjuhend ja lahtiste küsimuste vastused. Tulemused on esitatud nii üldjaotusena kui ka viie tegevusvaldkonna (lihatoodete, piimatoodete, valmistoitude tootmine, puu- ja köögivilja töötlemine ning muud valdkonnad) lõikes. Aruande tekstilisse ossa lisati intervjueeritute ütlused. Andmete sisestamisel ja graafikute vormistamisel kasutati MS Excelit ning andmetöötlusel statistikaprogrammi SPSS 13,0. Tuleb märkida, et antud uuring põhineb sotsiloogilisel küsitlusel ehk ettevõtete esindajate arvamustel ja hinnangutel, mis tähendab uuringutulemuste tõlgendamist üksnes sotsiaal-majanduslikus, mitte finants-majanduslikus tähenduses. Uuringugruppi kuulus neli EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna inimest: Mati Mõtte, Risto Räisa, Toomas Kangur ja Kersti Aro. Uuringu aruande koostas Kersti Aro.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rakendamise tulemusi
(Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, 2013) Prants, Jaana (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Räisa, Risto (koostaja); Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut
Hea maapiirkonna ettevõtja! Maaelu edendamiseks rakendatakse Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 meetmeid, mille eesmärk on ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine, hea keskkonnaseisundi säilitamine ja ettevõtluse mitmekesistamine. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut on MAKi 1., 3. ja Leader telje rakendamise püsihindaja. Käesoleva trükise eesmärgiks on anda ülevaade PRIA andmetele tuginedes järgmiste MAKi meetmete ja alameetmete rakendamise tulemustest perioodil 01.01.2007-30.06.2012.1 MAKi 2. telje ja metsamajandamise meetmed ülevaates ei kajastu. 23
Estonia: Seaweed valorisation through partnership of RDI institutions and enterprises. Case study
(Eesti Maaülikool, 2022) Kepp, Katrin (koostaja); Loit, Evelin (koostaja); Bleive, Uko (koostaja); Aro, Kersti (koostaja)
Juhtumiuuringu objektiks on kaks Eesti ettevõtet, kelle põhitegevus on punavetika Furcellaria lumbricalis väärindamine. Juhtumiuuringus keskenduti ettevõtete tekkeloole, uuriti ettevõtete ressursitõhusust ja tootmisjääkide kasutust, jätkusuutlikkust, tootearendust ja koostööd. Lisaks uuriti sektori sotsiaal-majanduslikku mõju. Uuringu aruanne põhineb mõlema ettevõtja individuaalintervjuu tulemuste analüüsil ning sotsiaal-majandusliku mõju kirjeldamisel kasutati täiendavalt 2021. aastal Consultare OÜ poolt valminud uuringu „Rannaheidise majandamise sotsiaal-majanduslik analüüs“ tulemusi.
Koolitus- ja teavitustegevuste mõju põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatute konkurentsivõimele : Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.1 Koolitus- ja teavitustegevused : rakendamis- ja küsitlustulemuste analüüs
(2012) Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 1. telje meetme 1.1 Koolitus- ja teavitustegevused püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi (edaspidi PM) volitusele teostab MAK raames EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut (edaspidi püsihindaja). Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Rakendusanalüüs ja uuring kuulub 2011. aasta hindamisplaani. Kehtiv arengukava aeg saab peagi läbi. Alanud on uue programmperioodi ettevalmistus. Järgmise toetuste perioodi koolitus- ja teavitusmeetme planeerimiseks on vajalik teada, kuidas on olemasolev meede rakendunud, millised valdkonnad on hõlmatud ning mida näitab senine kogemus. Meetme 1.1 eesmärk on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi vastavate sektorite inimpotentsiaali arendamise, et toetada nimetatud sektorites hõivatud isikute täiend- ja ümberõpet, tõstes seega nende konkurentsivõimet tööturul ning arendada ettevõtlikkust. Ühtlasi soovitakse meetmega toetada laiemat teadmiste levikut nimetatud sektorites hõivatud isikute seas. Toetuse lõppkasusaajaks on põllumajandustootja, erametsa majandaja, põllumajandus- või mittepuidulisi metsandussaadusi töötlev ettevõtja või eelpool nimetatud ettevõtete töötaja. Koolitaja, nõustaja või teabetöötaja on lõppkasusaajaks vaid teavitustegevuste puhul. Toetust saab taotleda täiskasvanute koolitusasutus „Täiskasvanute koolituse seaduse“ § 2 tähenduses koolitus- ja teavitustegevuste (edaspidi tegevus) korraldamiseks kui ka sellel osalemiseks. Meede 1.1 jaguneb tegevuste ulatuse mõistes kaheks: üleriigilised ja maakondlikud tegevused. Üleriigilised tegevused on suunatud kogu Eesti või vähemalt kahe maakonna põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatud isikutele. Maakondlikud tegevused on suunatud üksnes ühe maakonna vastavates sektorites hõivatud isikutele. Alates meetme rakendamisest 2008. aastal on toimunud neli taotlusvooru: 1) 04.08.2008-04.09.2008 (edaspidi I taotlusvoor); 2) 08.06.2009-03.07.2009 (II taotlusvoor); 3) 19.04.2010-27.04.2010 (III taotlusvoor); 4) 28.03.2011-11.04.2011 (IV taotlusvoor). Uuringu lähteülesanne kinnitati 2010. aasta sügisel. Lähteülesandes seati eesmärgiks analüüsida, kui suur osakaal põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatutest on meetme 1.1 raames toimunud tegevustel osalenud ning millist mõju avaldavad tegevused koolitusel osaleja konkurentsivõimele tööturul. Lisaks oli eesmärgiks anda ülevaade tegevustel osalejate kvalifikatsiooni tasemest enne ja pärast tegevustel osalemist ning nimetatud tegevuste kvaliteedist. Uuringu ülesanne on: 1. Hinnata meetme vastavust sihtrühmale ning meetme rakendamise vastavust meetme eesmärkidele. 2. Hinnata meetme rakendamise mõju tegevustel osaleja konkurentsivõimele ning ettevõtlikkusele. 3. Anda ülevaade tegevuste kvaliteedist, kasutamisest, efektiivsusest ning selle vastavusest vajadusele. 4. Hinnata meetme vajadust tulevikus. 5. Võrrelda meede 1.1 raames korraldatud tegevuste ja muude täiendõppevõimaluste kasutamist. 6. Leida vastused Euroopa Komisjoni poolt püstitatud meetme 1.1 hindamisküsimustele: (1) Missugust mõju avaldasid koolitus, informatsiooni ja teadmiste omandamine põllumajandussektoris tööviljakusele ja konkurentsivõimele? (2) Missugust mõju avaldasid koolitus, informatsiooni ja teadmiste omandamine toidusektoris tööviljakusele ja konkurentsivõimele? (3) Missugust mõju avaldasid koolitus, informatsiooni ja teadmiste omandamine metsandussektoris konkurentsivõimele? (4) Mil määral on koolitus avaldanud mõju jätkusuutliku maamajanduse, sh loodusressursside säästlikuma majandamise, püsivale paranemisele? (5) Mil määral on koolituskursused vastavuses vajadustega ja seonduvad teiste programmi meetmetega? Meetme 1.1 rakendamist on käsitletud kokkuvõtvalt 2010. ja 2011. aastal püsihindaja poolt koostatud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise vastavalt 2009. ja 2010. aasta kohta käivates aruannetes ning 2010. aastal valminud MAK vahehindaja poolt koostatud aruandes. Samuti on valminud aastatel 2006 ja 2008 PM tellimusel uuringud, mis annavad ülevaate põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatute täiendõppe ja infovajaduse kohta. Hinnangute andjateks olid koolituste korraldajad ning põllumajandustootjad ja põllumajandusettevõtete töötajad. Tänaseks on tekkinud vajadus anda MAK meetme 1.1 rakendamisest ülevaade, milliseid tegevusi ning täiendõppe võimalusi on tootjad seni kasutanud ja kuidas on see mõjutanud nende konkurentsivõimet. Lisaks on tekkinud vajadus saada tegevustel osalejatelt tagasisidet läbiviidud tegevuste kvaliteedi ja koolitajate osas. Uuring jaguneb kaheks osaks. Esimene osa hõlmab meetme 1.1 rakendamis- ning teine küsitlustulemuste analüüsi. Mõlemal osal on eelpool nimetatud eesmärk. Uuringu esimene ülesanne lahendatakse rakendamistulemuste analüüsis. Rakendamistulemuste analüüs on esimene meetme 1.1 rakendamist kirjeldav dokument, milles hinnatakse Põllumajanduse ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt seisuga 18.11.2011 kõigi nelja taotlusvooru heakskiidetud ja väljamakstud taotlusi, toetuse saajaid ning tegevustel osalejaid. Taotluste regionaalset jagunemist antud uuringu raames ei analüüsita, kuna seda on piisavalt ulatuslikult tehtud püsihindaja poolt koostatud 2009. ja 2010. aasta kokkuvõtvates aruannetes. Rakendamistulemuste analüüsis kasutati üksnes sekundaarandmeid. Vaatluse all oli 58 toetuse saajat, 771 heakskiidetud taotlust, 5 897 tegevustel osalejat ning 2 153 tegevustel osalejate enda või tööandja tegevusvorm. Uuringu teine osa puudutab meetme 1.1 tegevustel osalejate küsitlustulemusi, millega lahendatakse uuringu ülejäänud viis ülesannet. Andmete kogumine toimus standardiseeritud küsitluse vormis veebiküsitlusena. Küsimustiku esialgse kava pani kokku püsihindaja, kuhu PM teadus- ja arendusosakond tegi omapoolsed parandus- ja täiendusettepanekud (lisati mõistelisi täpsustusi ning täiendati küsimusi ja küsimuste vastusevariante). Kõik ettepanekud võeti ankeedi täiendamisel ja parandamisel arvesse. Küsimustik valmis septembri alguseks. Ankeedis oli 21 küsimust, millest kuus olid avatud küsimused (vastusevariante polnud ette antud, lisa 1) ning ülejäänud küsimused olid suletud. Küsitletavate juhuvalim moodustati meetmest 1.1 I ja II taotlusvoorus toetust saanud ja 2011. aasta suve lõpu seisuga välja makstud tegevustel osalejatest. Küsitlus toimus 28. septembrist kuni 02. detsembrini 2011. aastal. Küsimustikule vastas 167 tegevustel osalejat. Küsitluse korraldas püsihindaja. Uuringu aruanne koosneb kahest peatükist. Esimene osa puudutab rakendamistulemuste analüüsi valimit ja analüüsi metoodikat, analüüsi põhitulemusi, mis sisaldavad sealhulgas vastust uuringu esimesele ülesandele ja järeldusi ning ettepanekuid ja soovitusi. Teine osa puudutab tegevustel osalejate küsitlustulemuste analüüsi valimit, küsitluse metoodikat, küsitluse ja analüüsi metoodikat, küsitluse põhitulemusi, mis sisaldavad sealhulgas vastuseid uuringu ülejäänud viiele ülesandele ja järeldusi ning ettepanekuid ja soovitusi. Aruande juurde kuulub kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ja lisa. Lisas asub küsitluse ankeet ja küsitlusega kogutud lahtiste küsimuste vastused. Rakendamis- ja küsitlustulemuste analüüsis on võrdlusandmetena kasutatud 2006. aastal valminud uuringu „Põllumajandustootjate teabe-, koolitus- ja nõustamisvajadus“ ja 2008. aastal valminud uuringu „Koolituse korraldus toidu-, metsandus- ja põllumajandussektoris“ tulemusi. Jälgimise hõlbustamiseks on andmete võrdlusmomendid tekstis tähistatud tumeda kirjaga ning järeldused kastikeste sees. Tulemuste graafilisel vormistamisel kasutati MS Excelit ning andmetöötlusel statistikaprogrammi SPSS 18,0. Meetme 1.1 rakendamis- ja küsitlustulemuste analüüsi koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute osakonna töötaja Kersti Aro.
Koolitus- ja teavitustegevuste vajaduste hindamise metoodika väljatöötamine
(2014) Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Koolitus-ja teavitustegevuste vajaduste hindamise metoodika väljatöötamise uuringu eesmärk on hinnata Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK 2007−2013) meetme 1.1. Koolitus-ja teavitustegevused hindamise korraldust ning töötada välja Eesti maaelu arengukava 2014─2020 rakendatava teadmussiirde ja teavitusemeetme jaoks tegevuste hindamise metoodika. Lisaks on ülesanne hinnata aastatel 2008─2013 toetatud koolitus- ja teavitustegevuste vastavust põllumajandus-, metsandus-ja toiduainetööstuse sektori tegelikele vajadustele ning kaardistada kolme sihtgrupi koolitus-ja teavitusvajadused tulevikus. Meetme 1.1 koolitus-ja teavitustegevused on oma ulatuse mõistes kas maakondlikud või üleriigilised. Maakondlikuks tegevuseks loetakse ühe maakonna põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise ja töötlemise või metsa majandamisega tegelevale füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajale suunatud tegevust. Üleriigiliseks tegevuseks loetakse vähemalt kahe maakonna põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise ja töötlemise või metsa majandamisega tegelevate füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajale suunatud või kogu Eesti maaelu edendamiseks suunatud tegevust. Taotluse ulatuse määrajaks oli taotleja poolt taotlusvormile märgitud rakenduspiirkond. Maakondlikke tegevusi hinnati iga vastava maakonna hindamiskomisjonis (edaspidi maakondlik komisjon) ning üleriigilisi tegevusi nõuandvas hindamiskomisjonis (edaspidi komisjon). Meetme 1.1 rakendamise määruse kohaselt võis jätta taotlused hindamata, kui taotluste maht ei ületanud planeeritud eelarvet. Nimetatud olukorda juhtusvaid üksikutes maakondades üksikute taotlusvoorude puhul. Üleriigiliselt hinnatavate taotluste kogumahud ületasid alati meetme jaoks planeeritud eelarvet. Taotluste hindamise temaatikat on meetme 1.1 määruses kirjeldatud, kuid napilt. Hindamiskomisjonidel puudus ühtne hindamismetoodika ja -lähenemine tegevuse eeldatava kvaliteedi ning tegevuse teostaja kompetentsuse hindamiseks. Meedet 1.1 rakendati alates 2008. aastast igal aastal. Meetme 1.1 igal rakendamise aastal kinnitas põllumajandusminister oma käskkirjaga prioriteetsete teemade nimekirja, mida toetuse taotlejad pidid koolitus-või teavitustegevusi planeerides ja toetuse taotlust täites arvestama. Kuna meetme 1.1 keskne teema oli põllumajandus-, metsandus- ja toiduainetööstuse sektori konkurentsivõime parandamine, oli prioriteetse teemade nimekirja koostamisel arvestatud nii sihtgruppide vajadustega kui ka sellega, et teatud teadmisi on vaja ühiskonnale tervikuna (ettevõtjate sotsiaalne vastutus ehk vastutus oma tegude mõju eest keskkonnale ja kogukonnale vms). Uuringu analüüsivaldkonnad olid järgmised: 1)Üleriigilise ja maakondlike tegevuste hindamiseks hindamiskomisjonide moodustamine. 2)Tegevuste prioriteetsete teemade väljaselgitamine. 3)Taotluste hindamistingimused (info sihtgruppide koolitusvajaduste kohta ning taotluste sisu mõistetavus). 4)Tegevuste hindamiskriteeriumid. Kasutusel olnud koolitus-ja teavitustegevuste hindamismetoodika kvaliteedi hindamisel kasutati nii esmaseid kui ka sekundaarandmeid. Sekundaarandmetena kasutati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (edaspidi PRIA) ja Põllumajandusministeeriumist (edaspidi PM) infot hindamiskomisjonide koosseisude ja hindamistingimuste, püsihindaja andmebaasist andmeid toetuse taotlejateja taotluste sisu ning varasematel aastatel valminud uuringute tulemusi koolitus- ja teavitustegevustel osalejate koolitusvajaduste kohta. Lisaks korraldati veebiküsitlus hindamiskomisjonide liikmete ning telefoniküsitlus toetuse taotlejate seas arvamuste ja hinnangute kogumiseks meetme 1.1 hindamiskomisjoni moodustamise, prioriteetsete teemade väljaselgitamise, taotluste hindamistingimuste ja tegevuste hindamiskriteeriumite kohta. Uuring koosneb viiest suuremast peatükist. Uuringu esimeses osas antakse ülevaade uuringu metoodikast ja küsitletute üldiseloomustusest. Teises osas analüüsitakse hindamiskomisjonide moodustamise aluseid. Kolmandas osas vaadeldakse sihtgruppide koolitusvajadusi ning koolitusvajaduste kattuvust prioriteetsete teemade ning korraldatud koolitus- ja teavitustegevuste teemadega. Neljandas osas on vaatluse all taotluste hindamistingimused ning viiendas tegevuste hindamiskriteeriumid. Uuringu juurde kuulub ka toetuse taotlejate lõppsõna, kokkuvõte, kasutatud allikate loetelu ja lisa. Lisas asuvad küsitluse ankeedid ja aastatel 2008−2013 kehtinud hindamiskriteeriumid. Alapeatükkide lõpus on toodud hindamismetoodika kohta käivad soovitused ja ettepanekud. Kaldkirjas on märgitud küsitletute arvamused muutmata kujul. Aruanne valmis 2014. aasta kolmandas kvartalis. Aruande koostas Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna spetsialist-analüütik Kersti Aro.
Koolitustegevused Leader-meetme raames : uuringu aruanne
(2013) Aro, Kersti (koostaja); Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 4. telje Leader-meetme püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi (edaspidi PM) volitusele teostab MAK raames EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut (edaspidi püsihindaja). Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Uuring kuulub 2012. aasta hindamisplaani. Leader-lähenemine on 1991. aastal Euroopa Komisjoni poolt algatatud üks edukam maapiirkondade toetamise algatus. Leader-lähenemisele on iseloomulikud piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad, kohalikud avaliku ja erasektori partnerlused, altpoolt tulev algatus, kus kohalikel tegevusgruppidel (edaspidi tegevusgrupp) on otsustusõigus kohaliku arengu strateegiate koostamisel ja rakendamisel, kohaliku majanduse erinevate sektorite ja projektide vastastikusel toimel põhineva strateegia kavandamisel ja rakendamisel, uudsete lähenemiste rakendamisel, koostööprojektide rakendamisel ning kohaliku tasandi partnerluse koostöövõrgustike loomisel. Eestis alustati Leader-lähenemise rakendamisega 2006. a sügisel, kui 24 kohalikku tegevusgruppi taotles Riikliku arengukava 2004-2006 Leader-tüüpi meetmest toetust oma piirkondliku arengustrateegia koostamiseks. Koostatud arengustrateegiad olid omakorda aluseks rahaliste vahendite taotlemiseks MAKist oma piirkondliku arengukava rakendamiseks. Kaks tegevusgruppi koostasid oma piirkondliku arengustrateegia MAKi raames ning nende strateegiad valmisid 2009. aasta lõpuks. Kokku on Eestis 26 tegutsevat tegevusgruppi, kelle tegutsemispiirkonnad katavad 99% Eesti maapiirkonnast. Kehtiva arengukava Leader-meetme kaudu on riik otsustanud jagada maaelu arengu ja kohaliku initsiatiivi toetuseks 10% arengukava eelarvest ehk 85,8 mln eurot. Kuna Leader-meetme üldeesmärk on edendada kohalikku algatust, parandada primaarsektori konkurentsivõimet, elukeskkonda ja elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust, teostatakse Leader-meetme kaudu nii investeeringu- kui ka nn „pehmeid projekte“ (koolitused, uuringud vms). Käesoleva uuringu keskne tähelepanu on koolitustegevustel. Koolitus on tegevus, kus osaleja omandab või täiendab oma teadmisi ja oskusi. Leader-meetmes on koolitustegevused väga killustunud ning puudub selge ülevaade, millises mahus ja milliseid koolitusi on Leader-meetme raames toetatud. Antud teema on aktuaalne seda enam, et üks tegevusgrupp ─ Kirderanniku Koostöökogu ─ valiti 2012. aastal täiskasvanud õppija nädala raames Ida-Virumaa koolitussõbralikumaks organisatsiooniks. Uuringu peaeesmärgiks on välja selgitada, milliseid koolitustegevusi Leader-meetme raames ellu viiakse, anda hinnang koolitustegevuste edasise toetamise vajalikkusele ja vajadusel teha ettepanekuid koolitustegevustele esitatavate nõuete täpsemaks reguleerimiseks Leader-meetme määruses. Eesmärgiks on sealhulgas teha ettepanekuid koolitustegevuste üle peetava arvestuse täiendamiseks ning anda hinnang Leader-meetme edukate koolituste seireindikaatori täitmise ja muutmisvajaduse kohta. Andmeanalüüsil kasutati Põllumajanduse ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt seisuga 12.07.2012 heakskiidetud ja väljamakstud projekte ning andmeid toetuse saajate ja koolitustegevuste läbiviijate kohta. Lisaks koguti lisaandmeid struktureeritud küsimustikega tegevusgruppide tegevjuhtidelt (valimis oli kaks käesoleval programmperioodil ja viis Eesti riikliku arengukava 2004─2006 programmperioodil moodustatud tegevusgruppi), tegevusgrupi ja hindamiskomisjoni liikmetelt (valimis oli viis Eesti riikliku arengukava 2004─2006 programmperioodil moodustatud tegevusgruppi), toetust saanud, kuid koolitusprojekti tegevused hiljem katkestanud isikutelt koolitustegevuste ning uuringu valimisse kuulunud viie tegevusgrupi piirkonna koolitustegevustega seotud projektides (edaspidi koolitusprojektid) osalenute soolise-vanuselise struktuuri kohta. Küsimustikud valmistati ette koostöös Põllumajandusministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna bürooga. Andmekorje toimus perioodil 16.10.2012─12.11.2012. Sekundaarandmete tulemused esitati koolitustegevuse vormide, meetme koodide, 26 tegevusgrupi ja maakondade lõikes ning küsitlusega kogutud andmete tulemused üldjaotusena. Uuringu aruandes kirjeldatakse andmete kogumise ja analüüsi metoodikat, antakse ülevaade Leader-meetme raames korraldatud koolitustegevusest ning meetme koolitustegevustega seotud sihttasemete täitmisest. Aruande juurde kuuluvad ettepanekud, kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ja lisa. Lisas asuvad küsimustikud ja koolitusprojektide tegevuste kodeerimisjuhend. Kohaliku tegevusgrupi toetusest (ülalpidamiskulud, elavdamiskulud jne) finantseeritud koolitustegevuste puhul kasutati võrdlusandmetena 2010. aasta Statistikaameti poolt korraldatud uuringu „Täiskasvanute koolitusest ettevõtetes“ tulemusi koolitustegevuse mahu kohta ettevõtetes. Jälgimise hõlbustamiseks on andmete võrdlusmomendid tekstis tähistatud tumeda kirjaga ning järeldused kastikeste sees. Küsitlustega kogutud respondentide tsitaadid on tekstis kaldkirjas. Uuringu aruande koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi uuringute osakonna töötaja Kersti Aro ning uuringu andmeid aitas koguda sama osakonna töötaja Jaana Prants.

Sirvi Autor "Aro, Kersti (koostaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud