Sirvi Autor "Aro, Kersti (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Ettevõtluse alustamist ajendavad tegurid hobuturismi ettevõtete näitel(Eesti Maaülikool, 2018) Orgusaar, Kelly; Aro, Kersti (juhendaja)Uurimisteema on uudne, kuna hobuturismi valdkonda ei ole väga palju uuritud. Ettevõtluse alustamine hobuturismi valdkonnas on aktuaalne teema, kuna hobuturism on üks võimalus maamajanduse mitmekesistamiseks ja maapiirkondade arendamiseks. Töö eesmärk on selgitada välja, millised on ettevõtlusega alustamise motiivid, võimalused ja takistused Eesti hobuturismiga tegelevate ettevõtjate näitel. Selleks korraldati personaalintervjuud hobuturismiga tegelevate ettevõtjate hulgas. Andmete analüüsil kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Töö tulemustest selgus, et valdavalt oli ettevõtluse alustamise motiivideks lisasissetulek ja peretraditsioonide säilitamine. Hobuturismiga tegelemise eelduseks pidasid ettevõtjad oma eelnevat kokkupuudeet hobustega tegelemisel ja hobuturismiks sobivate hobusetõugude olemasolu. Samas kitsaskohaks hinnati aga anda kogenematust hobustega ettevõtluse algusaastatel ning tänasel päeval peamiselt turismist tingitud hooajalist tegevust ning kulutusi hobuste pidamisele ja treenimisele. Tõuke hobuturismiga tegelemiseks andis ka ümbritsev kaunis loodus ja avaliku sektori poolt pakutavad toetused. Takistustena nähti peamiselt tööjõupuudust, looduslikke mõjutusi (üleujutused, tuleoht metsades jne) ja inimfaktorit (autode ja jalgratastega liiklemine hobumatkade marsruutidel). Järelduseks võib välja tuua, et kui ettevõtjatel on piisavalt tugevad motiivid ettevõtlusega alustamiseks, siis neid ei heiduta riskid ja ohud, mis ettevõtlusega kaasnevad.Kirje Kogukonnateenuste pakkumine Tartumaa valdades(2016) Lehtsaar, Kaia; Põder, Anne (juhendaja); Aro, Kersti (juhendaja)Kogukonnateenuste pakkumine on aktuaalne uurimisteema, kuna tõmbekeskuste ümber koondub üha enam inimesi ning äärealadel elavate inimeste teenustevajaduse rahuldamine on väheneva nõudluse tõttu paljudele teenusepakkujatele mitteatraktiivne. Kogukonnateenuste pakkumine on üheks võimalikuks lahenduseks. Töö eesmärgiks oli välja selgitada ja anda ülevaade Tartumaa valdade kogukonnateenuste hetkeseisust ja tarbimisaktiivsusest. Selleks kombineeriti intervjuu ja internetipõhine küsitlus Tartumaal kogukondade arendamisega seotud isikute hulgas (MTÜ Tartumaa Arendusseltsi liikmed, külavanemad jms). Töö tulemustest selgus, et Tartumaa on tervikuna oma kogukonnateenuste pakkumiselt ja teenustega seotud tingimustes kogukonniti suhteliselt varieeruv. Tartumaa kogukonnaliikmed on kõige aktiivsemad omavahelises suhtluses ning kogukonnateenustest kasutatakse kõige enam kultuuriga seotud teenuseid. Kõige enam tarbib kogukonnateenuseid vanemaealine Tartumaa kogukonnaliige. Siiski ilmnevad perifeeria ja lähivalla kõrvutamisel mitmed erinevused ning saab järeldada, et vastavaid piirkondi tuleb vaadelda eraldi, kuna sealsed elanikud on oma harjumustelt ja tegutsemismustritelt erinevad.Kirje Puu- ja köögivilja töötlemisettevõtete konkurentsivõime analüüs Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alameetmest 1.6.1 toetuse saajate näitel(Eesti Maaülikool, 2015) Puu, Gerry; Aro, Kersti (juhendaja)Käesoleva magistritöö eesmärk on Eesti maaelu arengukava 2007–2013 alameetmest 1.6.1 “Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine” toetust saanud puu- ja köögivilja töötlemisettevõtete konkurentsivõime analüüsimine. Uurimistöö tulemusena on ettevõtjatel võimalik pöörata tähelepanu ettevõtte konkurentsivõimet suurendavatele ja vähendavatele teguritele eesmärgiga vältida vigu ettevõtte strateegilistes valikutes. Magistritöös kasutab autor ettevõtte tasandi konkurentsivõime uurimisel nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Autor kasutab kombineerituna kahte andmekogumise meetodit, ankeetküsitluse ja eksperthinnangute meetodit ning kahte andmeanalüüsi meetodit, suhtarvuanalüüsi ja triangulatsiooni. Eksperthinnanguid esitab töö autor vajadusel eraldi, kuid enamasti koondhinnanguna, olles arvutanud numbritega väljendatavate vastuste alusel aritmeetilise keskmise (x̄) ja arvamuste erinevust väljendava standardhälbe (σ). Uurimistöö tulemusena selgus, et valimi puu- ja köögivilja töötlemisega tegelevate ettevõtete teadlikkus avaliku sektori institutsioonide võimalustest ettevõtteid nende toodete müügil aidata on nõrk. Avaliku sektori institutsioonid saavad olla ettevõtetele abiks näiteks usaldusväärsete partnerite otsingul, ärikontaktide loomisel ja ettevõtete turundusüritustele kaasamisel. Eriti tähtis on see eksportijatele. Magistritöös võrreldakse põhiliselt valimi ettevõtete poolt väärtustatud konkurentsivõime tegureid ekspertide hinnangutega neile. Võrreldes ekspertide hinnanguid ettevõtte konkurentsistrateegia teguritele kodu- ja välisturul, selgus, et mitut tegurit hinnati mõlemal turul kõrgelt, näiteks turundust, tootearendust, toote kvaliteeti ja disaini, võtmetöötajate koolitamist, tootmisefektiivsuse tõstmist ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist. Nii kodu- kui välisturul hindasid eksperdid kõige madalamalt madalama lisandväärtusega toodete tootmist. Konkurentsivõime potentsiaali teguritest hindasid eksperdid enim näiteks juhtkonna soosivat suhtumist uuendustesse, töötajate üldist professionaalsust, ettevõtte ja toodete tuntust. Konkurentsipositsiooni määramisel pidasid eksperdid kõige tähtsamaks kulude taset ettevõttes. Suhtarvuanalüüsil selgus, et valimi ettevõtete hinnangud oma konkurentsivõimele ei ole ettevõtte suhtarve sama sektori keskmiste näitajatega võrreldes alati ootuspärased.