Sirvi Autor "Aro, Kersti" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 16 16
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aiandussektori olukord ja arengueeldused(2016) Runnel, Maria Isabel; Aro, Kersti; Mõtte, Mati; Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti aiandussektor on mitmekülgne, kuna hõlmab köögiviljade, puuviljade, marjade ja ilutaimede kasvatamise, töötlemise ja säilitamise valdkonda. Teadaolevalt on tootjate tegevusmaht äärmiselt varieeruv, mille tõttu tekivad küsimused valdkondliku jätksuutlikkuse ja arenguperspektiivide osas. Aiandussektoris tegutsevate ettevõtete toodang moodustab 2,9% Eesti põllumajandusettevõtete standardkogutoodangu väärtusest. Aiandustootjad peavad Eesti turul konkureerima importkaubaga, kuna Kesk-Euroopa riigid on väga edukad aiandussaaduste tootjad. Lisaks valitseb turul olukord, kus linnastumise ja suurte kaubanduskettide tekkega tuleb tootjal jõuda kaubaga suurte jaekettide kauplustesse. Väikeste tootmismahtude tõttu on paljudel aiandussaaduste tootjatel toodangu turustamine keerukas, sest jaeketid soovivad sõlmida pikaajalisi lepinguid suurtele tootekogustele. Importtoodanguga konkureerides tuleb arvestada mitmeid konkurentsivõimet pidurdavaid tegureid, mis aitaksid kaasa kodumaise toodangu turuosa püsimisele ja võimalusel suurenemisele. Sealjuures on oluline võrreldava kvaliteedi ja hinnasuhte tagamine. Aiandussektori tootjate investeeringud ei ole välja paistnud ja selle tõttu iseloomustatakse sektorit madala investeerimisvõimekusega. Eesti aiandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele on varasemates uuringutes soovitatud tõsta tootmiskindlust ja tootlikkust, sh vähendades tootmistõrkeid, millega kaasneks eeldatavalt nii Eesti kui ka välisturul konkurentsivõime. Selle tõttu on oluline uurida, kuidas iseloomustavad tootjad enda investeeringuvõimekust ja majanduslikku muutust tulenevalt varasemate soovitustega. Sealjuures on oluline arvestada ettevõtjate suurusega, millega majanduslik suutlikkus, sh investeeringute maht on seotud. Uuringu eesmärk on anda ülevaade aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate varasemast investeeringukäitumisest ja analüüsida nende majanduslikku võimekust. Töös keskendutakse järgmistele uurimisülesannetele: 1) Milline on aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate olukord läbi majandusnäitajate? 2) Millised muutused on toimunud aiandussektori olulisemate statistiliste näitajate osas perioodil 2010–2015? 3) Millist rolli omavad investeeringutoetused ettevõtjate arengus ja kas toetust saanud ettevõtjate seas on tootmise jätkamine ning tootmismahu suurendamine sagedasem? 4) Millised on võimalused koostöö arendamiseks? 5) Millised on võimalused sektori poolt toodetava ja sektoris töötava ühe töötaja kohta toodetava lisandväärtuse suurendamiseks? 6) Kuidas kirjeldada aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate tegutsemise majandusliku suuruse ja toodangu muutuste dünaamikat ning teisi iseloomustavaid mõõdikuid? Töö sisaldab ettepanekuid aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate abistamiseks nende tootmistegevuse efektiivsemaks muutmisel või ümberkorraldamisel. Lisaks on uuringu tulemused sisendiks aiandussektorit mõjutavate poliitikate kujundamisel nagu näiteks Eesti maaelu arengukava 2014−2020 (MAK 2014−2020) meetmete täiendamisel ning investeeringumeetmete hindamiskriteeriumite ja lävendnõuete kujundamisel. Uuringus käsitletakse aianduse mõiste all köögiviljakasvatust avamaal, katmikköögiviljade kasvatust, puuviljade kasvatust, maasikakasvatust, muude marjade kasvatust, lillede ja ehistaimede kasvatust ning katmiklillede ja – ehistaimede kasvatust. Uuringu sihtgruppi kuulusid ettevõtjad, kel oli alates 2010. aastast aiandussaaduste müügist saadud müügitulu või aianduse tootmissuundadega seotud toetusõiguslik põllumajandusmaa. Uurimisülesande kahele esimesele küsimusele vastamisel kasutati Statistikaameti, äriregistri, PRIA ja küsitluse andmeid. Ülejäänud küsimustele vastamisel kasutati küsitlusandmeid. Küsitlus viidi läbi aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate seas. Uuringu aruanne koosneb viiest peatükist, millega antakse edasi kogutud ja analüüsitud andmetele tuginevad tulemused. Aruande lõpus esitatakse olulisemad järeldused ja soovitused aiandussektori arengu võimalikuks tagamiseks. Uuringu viisid läbi, sh küsitluse korraldasid Maria Isabel Runnel, Kersti Aro ja Mati Mõtte.Kirje Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ majandus-sotsioloogiline uuring(2012) Aro, Kersti; Kangur, Toomas; Simmo, Sirje; Simmo, Sirje (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondPerioodil 2007–2013 on ÜPP teise samba ehk Eesti Maaelu arengukava 2007–2013 toetuste eelarve kokku 924,86 mln eurot. MAK 2007–2013 toetusi kaasfinantseeritakse EL Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) summas 714,66 mln eurot ja Eesti riigi eelarvest kaetakse toetuste eelarve 210,20 mln euro ulatuses. Otseselt tehnoloogilise taseme tõstmiseks, keskkonna ja loomade heaolu parandamiseks ning tööhõive säilitamiseks maapiirkondades on rakendatud mitmeid meetmeid. Sh on kavandatud meede 1.2, mis on suunatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamisele ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamisele. Noorte tootjate toetuse mõju on oluline ka noorte kaasamiseks maapiirkonna kogukonna arendamisse. Toetus on ellukutsutud ka üldisest vajadusest suurendada alla 40-aastaste põllumajandustootjate osatähtsust Eesti põllumajandustootjate hulgas. Meetme toetuse eelarve perioodil 2007–2013 on kokku 17,56 mln eurot. Meetmele omased eesmärgid on järgmised: noorte põllumajandustootjate abistamine põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel; noorte põllumajandustootjate ettevõtte edaspidine struktuuriline kohandamine; tööhõivevõimaluste laiendamine noortele; noorte kaasamine maakogukonna arendamisse. Meetme 1.2 taotlusvoorud on olnud avatud viis korda: 18.veebruar kuni 10. märts 2008 (edaspidi I taotlusvoor); 15. september kuni 06. oktoober 2008 (II taotlusvoor); 21. september kuni 12. oktoober 2009 (III taotlusvoor); 17. august kuni 30. august 2010 (IV taotlusvoor); 9. august kuni 29. august 2011 (V taotlusvoor). Aastal 2011 täituvad I ja II taotlusvoorus toetust saanud 188 ettevõtjal meetme määrusega kehtestatud nõuete täitmise ajad. Uuringuga hinnatakse meetme rakendamise hetkeolukorda ja toetuse saajate põllumajanduslikku tulemust ning otsitakse lahendusi võimalike takistuste leevendamiseks. Uuringu eesmärgiks on: anda ülevaade esimese kahe taotlusvooru toetuse saajate kohustuste tähtaegsest täitmisest; analüüsida esimese kahe taotlusvooru toetuse saajate kutsekvalifikatsiooni taset enne ja pärast toetuse saamist; anda hinnang noorte põllumajandustootjate konkurentsivõimele. Uuringu ülesannetena kuuluvad analüüsimisele järgmised punktid: hinnata meetme vastavust sihtrühmale ning meetme rakendamise vastavust meetme eesmärkidele; analüüsida meetme rakendamise mõju ettevõtja konkurentsivõimele ning ettevõtlikkusele; anda hinnang toetust saanud ettevõtjate (FIE-d, osaühingute osanikud ning juhatuste liikmed) haridustaseme suurenemisele ja töökogemuste ning vilumiste omandamisele; uurida meetme rakendamisel tekkinud probleeme, riske ja vajadusi ning pakkuda võimalikke lahendusi; anda ülevaade toetuse sihipärasest kasutamisest, selle efektiivsusest ning selle vastavusest vajadusele; prognoosida toetuse saajate tegutsemise viienda aasta lõpuks võetud kohustuste täitmise edukust ning meetme vajadust tulevikus. Uuringu aruanne koosneb kolmest osast: 1. Toetuse saajate kohustuste täitmine; 2. Toetuse saajate areng; 3. Prognoosid ja tegelikkus. Esimene osa koostati kabinetuuringuna, millele lisaks kasutati ankeetküsitluse ja intervjuudega kogutud kvantitatiivseid andmeid. Küsitlusele mittevastanutelt koguti telefoni teel täiendavat infot. Teine osa kajastab läbiviidud küsitluse ja intervjuude tulemusi ning esitletakse toetuse saajate hinnanguid. Uuringu aruande kolmandas osas võrreldakse toetuse saajate äriplaanides toodud maaressursi, müügitulu ja töökohtade loomise plaane küsitluse ja intervjuude käigus kogutud tegelike andmetega. Uuringu viisid läbi EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Kersti Aro (küsimustiku ja intervjuu ettevalmistamine), Toomas Kangur (andebaasidest info kogumine) ja Sirje Simmo (andmekogumine, intervjuude läbiviimine). Analüüsid teostasid ja aruande koostasid Sirje Simmo ning Mati Mõtte.Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine“ toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid : uuringu 2011. aasta aruanne(2011) Mõtte, Mati; Räisa, Risto; Kangur, Toomas; Aro, Kersti; Prants, Jaana; Prants, Jaana (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti kui väikeriigi puhul on siseturu piiratuse tõttu majanduskasvu oluliseks allikaks müügiedu maailmaturul, mis sõltub ettevõtete võimekusest efektiivselt kasutada olemasolevaid ressursse kui ka neid juurde luues ja majanduse võimest struktuurselt kohaneda maailmaturul toimuvate muutustega. Sellise võimekuse kujunemisel on oluline osa valitsussektori suutlikkusel luua selline institutsiooniline raamistik ja avalik infrastruktuur, mis võimaldaks olemasolevate ressursside parimat kasutamist. [Eesti majanduse...2008, lk 7] Olukorras, kus nii kohalikud kui ka meie naabrid vähem tarbivad, on väga keeruline toota kaupa, mida keegi osta sooviks. Eesti ettevõtetel tuleb võistelda importkaubaga Eesti-siseselturul ning teiste tootjatega välisturgudel. Selleks on riik võtnud endale ülesandeks aidata kaasa oma ettevõtete konkurentsivõime kasvule, andes neile rahalist toetust. [Riigi ettevõtlustoetuste...2010, lk 1] Põllumajandus-ja mittepuidulisi metsasaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõime ja üldise tulemuslikkuse parandamiseks (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordi kasv jms) ning ettevõtete jätkusuutlikkuse tagamiseks on välja töötatud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 1. telje meede 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (edaspidi meede 1.6.1). Meede 1.6.1 on suunatud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandustooteid või mittepuidulisi metsandussaaduste tooteid ning nimetatud toodete töötlemisest saadud tooteid. Ettevõtete konkurentsivõime kohta hinnangu saamiseks viidi läbi MAK meetmest 1.6 investeeringutoetust saanud ettevõtete majandusnäitajate analüüs ja intervjuu vormis küsitlus. Uuringu lähteülesanne kinnitati 2009. aasta juunis ja käesoleval aasta teostatud uuring kordas eelnevat. Uuringu eesmärkideks oli: 1.Analüüsida sektorite (liha-, piimatoodete tootja jne) lõikes investeeringutoetust saanud ettevõtete konkurentsivõimet, samuti tegutsemisvaldkonna sektori konkurentsivõimet tervikuna ettevõtjate hinnangute alusel. Analüüsida tegureid, mis ettevõtjate hinnangul kõige enam pärsivad nende konkurentsivõimet võrreldes turul tegutsevate konkurentidega ning seda, milliste nimetatud tegurite kõrvaldamiseks oleks ettevõtjatel enam vaja avaliku sektori abi. 2.Hinnata meetmete asjakohasust ning leida vastused Euroopa Komisjoni poolt püstitatud viiele hindamisküsimusele: 1)Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuenduste juurutamisele? 2)Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu-ja metsasaaduste kvaliteedi parandamisele? 3)Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu-ja metsasaaduste töötlemise ja turustamise tõhususe parandamisele? 4)Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllumajandus-ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, ka taastuvenergiasektor? 5)Mil määral investeeringutoetused on parandanud põllumajandus-ja metsandusettevõtete konkurentsivõimet? Eelpool nimetatud eesmärkidest lähtuvalt väljatöötatud ankeet koosnes 37-st küsimusest, millest 8 küsimust olid vabavastusega. Kinniste küsimuste osas oli küsitlusele vastajal võimalus lisada ka omapoolne hinnang, arvamus, põhjendus või ettepanek. (lisa2) Lisaks küsitlusankeedile oli intervjueerijatel võimalus kasutada küsitlusjuhendit (lisa3), mille eesmärgiks oli ennetada ja vältida teisitimõistmisi küsitlemisel ja ankeedi täitmisel. Küsitlusjuhend sisaldas küsitlemise ja ankeedi täitmise põhimõtteid ning mõistete selgitusi ja kahte kaarti, mida vastajad intervjuu käigus küsimustele vastamisel võisid kasutada. Uuringu aruandes on esitatud järgmised peatükid: ettevõtete üldiseloomustus, toodete reklaamimine ja turustamine, koostöövõime, konkurentsivõime, MAK meetme 1.6 investeeringutoetuse kasutamine ja selle mõju ettevõtetele ning järeldused ja ettepanekud. Aruande juurde kuulub kolm lisa: valimi moodustamise tabel, küsitluse ankeet, küsitlusjuhend. Uuring põhineb sotsiloogilisel küsitlusel ehk ettevõtete esindajate arvamustel ja hinnangutel, mis tähendab uuringutulemuste tõlgendamist üksnes sotsiaal-majanduslikus, mitte finants-majanduslikus tähenduses. Küsitluse tulemusi kõrvutatakse majandusanalüüsi ja sektorite statistiliste näitajatega: müügitulu, omakapitali rentaablus, tööjõukulu, tootlikkus töötaja kohta, käibe ärirentaablus, põhivarade käibekordaja. Küsitlusetulemuste analüüsimisel teostati paralleelselt meetme 1.6 rakendamistulemuste analüüs I,II ja III taotlusvooru alusel. Rakendusanalüüsi eesmärkideks oli välja selgitada toetuse saajad; investeeringute teostamise hetkeseis; meetme sihttasemete saavutamine ja toetuse saanud taotluste vastavus meetme spetsiifilistele eesmärkidele. Meetme 1.6.1 rakendusanalüüsi koostamisel kasutati 30. septembri 2011. aasta seisuga toetuse saajate andmeid. Andmed koosnesid PRIA poolt esitatud meetme 1.6.1 seiretabeli Euroopa Komisjoni poolt püstitatud kohustuslikest väljundnäitajatest ja püsihindajate poolt kogutud siseriiklikest väljund-ja tulemusnäitajatest. Püsihindajapoolt kogutud näitajad pärinesid toetust taotlenud ettevõtjate taotlustest ja äriplaanidest, Põllumajandusministeeriumi ja PRIA veebilehelt ning äriregistri andmebaasist. Kogutud andmed on minevikulised, seega tuginetakse rakendusanalüüsi osal faktilistele andmetele. Uuring ja analüüs viidi läbi Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna poolt Põllumajandusministeeriumi korraldusel. Uuringugruppi kuulus viis inimest: Mati Mõtte, Risto Räisa, Toomas Kangur, Kersti Aro ja Jaana Prants. Küsitluse viisid läbi Risto Räisa ja Toomas Kangur. Uuringu aruande koostas Jaana Prants.Kirje Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine“ toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid : uuringu aruanne(2009) Mõtte, Mati; Räisa, Risto; Kangur, Toomas; Aro, Kersti; Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondPõllumajandusministeeriumi korraldusel hindab Eesti Maaülikool (EMÜ) Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) esimese, kolmanda ja neljanda telje tegevusi. Esimese telje hulka kuulub ka meede 1.6. Meede 1.6 on suuantud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandustooteid või mittepuidulisi metsasaadusi ja nimetatud toodetega seotud tooteid. Eesmärgiks on parandada nende ettevõtete konkurentsivõimet ja üldist tulemuslikkust (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordi kasv jms) ning tagada nende ettevõtete jätkusuutlikkus. MAK meetme 1.6 I taotlusvooru investeeringutoetuse taotlusi võeti vastu 05. maist kuni 11. juulini 2008. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Kokku võeti vastu 49 taotlust. Investeeringutoetus määrati 36 ettevõttele, millele hiljem lisandus veel kaks ettevõtet. Küsitluse alguse momendiks (seisuga 4.08.2009) oli investeeringutoetus välja makstud 18 ettevõttele. Kuna ettevõtete konkurentsivõime hindamine on suhteliselt komplitseeritud ülesanne, peeti otstarbekaks lisaks MAK meetmest 1.6 investeeringutoetust saanud ettevõtete majandusnäitajate analüüsile korraldada sotsioloogiline küsitlus ettevõtjate arvamuse ja suhtumise teada saamiseks. Uuringu lähteülesanne kinnitati 2009. aasta juunis. Lähteülesandes seati eesmärkideks 1. analüüsida sektorite (liha-, piimatoodete tootja jne) lõikes investeeringutoetust saanud ettevõtete konkurentsivõimet, samuti tegutsemisvaldkonna sektori konkurentsivõimet tervikuna ettevõtjate hinnangute alusel. Analüüsida tegureid, mis ettevõtjate hinnangul kõige enam pärsivad nende konkurentsivõimet võrreldes turul tegutsevate konkurentidega ning seda, milliste nimetatud tegurite kõrvaldamiseks oleks ettevõtjatel enam vaja avaliku sektori abi ja 2. hinnata meetmete asjakohasust ning leida vastused Euroopa Komisjoni poolt püstitatud viiele hindamisküsimusele. Need on: (1) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuenduste juurutamisele? (2) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste kvaliteedi parandamisele? (3) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste töötlemise ja turustamise tõhususe parandamisele? (4) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, ka taastuvenergiasektor? (5) Mil määral investeeringutoetused on parandanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete konkurentsivõimet? Küsimustiku esialgse kava pani kokku EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond. Küsimustiku koostamisel tekkinud kitsaskohtade lahendamisel küsiti nõu EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi ettevõtete konkurentsivõimega tegelevatelt õppejõududelt. Järgnevalt saadeti küsimustik põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna töötajatele, kes lisasid küsimustikku hulgaliselt parandus- ja täiendusettepanekuid (parandati ja lisati peamiselt küsimuste vastuste variante). Suurem osa ettepanekutest võeti ankeedi täiendamisel ja parandamisel arvesse. Küsimustik valmis juuli lõpuks. Ankeedis oli 37 küsimust, millest 12 olid avatud küsimused, kus vastusvariante polnud ette antud (lisa 1) ning ülejäänud küsimused olid suletud. Kogu küsimustiku lõikes oli vastajatel võimalus lisada ka kinniste küsimuste vastuste juurde oma arvamus, neid põhjendada ja teha ettepanekuid. Küsimustiku viimase lehe täitis intervjueerija, mis sisaldas ettevõtte üldisi näitajad ja küsitlemist sisaldavaid andmeid. Intervjueerijatel oli kasutada küsitlusjuhend (lisa 2), mille eesmärgiks oli ennetada ja vältida teisitimõistmisi küsitlemisel ja ankeedi täitmisel. Küsitlusjuhend sisaldas küsitlemise ja ankeedi täitmise põhimõtteid ning mõistete selgitusi ja kahte kaarti, mida vastajad said intervjuu käigus küsimustele vastamisel kasutada. Valimisse kaasati kõik MAK meetmest 1.6 toetust saanud 38 ettevõtet. Küsitlus toimus 4. augustit kuni 18. septembrini 2009. aastal. Uuringu aruandes on esitatud järgmised peatükid: ettevõtete üldiseloomustus, toodete reklaamimine ja turustamine, koostöövõime, konkurentsivõime, MAK meetme 1.6 investeeringutoetuse kasutamine ja selle mõju ettevõtetele ning järeldused ja ettepanekud. Aruande juurde kuulub kolm lisa: küsitluse ankeet, küsitlusjuhend ja lahtiste küsimuste vastused. Tulemused on esitatud nii üldjaotusena kui ka viie tegevusvaldkonna (lihatoodete, piimatoodete, valmistoitude tootmine, puu- ja köögivilja töötlemine ning muud valdkonnad) lõikes. Aruande tekstilisse ossa lisati intervjueeritute ütlused. Andmete sisestamisel ja graafikute vormistamisel kasutati MS Excelit ning andmetöötlusel statistikaprogrammi SPSS 13,0. Tuleb märkida, et antud uuring põhineb sotsiloogilisel küsitlusel ehk ettevõtete esindajate arvamustel ja hinnangutel, mis tähendab uuringutulemuste tõlgendamist üksnes sotsiaal-majanduslikus, mitte finants-majanduslikus tähenduses. Uuringugruppi kuulus neli EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna inimest: Mati Mõtte, Risto Räisa, Toomas Kangur ja Kersti Aro. Uuringu aruande koostas Kersti Aro.Kirje Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus, sobivus mullaparandaja või väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus : uuringu lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2023) Värnik, Rando; Kriipsalu, Mait; Kaasik, Allan; Orupõld, Kaja; Raave, Henn; Aro, Kersti; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maamajanduse ökonoomika õppetoolKääritusjääk ehk digestaat on biogaasi tootmisprotsessi käigus orgaanilise aine anaeroobsel lagundamisel järele jääv materjal. Kääritusjääk võib olla nii vedel kui ka tahke. Vedel kääritusjääk saadakse peamiselt märgkääritusel ning selle kuivaine sisaldus on väiksem kui 15%. Tahke kääritusjääk saadakse peamiselt kuivkääritusel ning selle kuivaine sisaldus on vähemalt 15% (Keskkonnaministri määrus nr 12, 2023). Kääritusjääki kasutatakse põhiliselt põllumajandusmaa väetamiseks. Taasiseseisvunud Eesti esimene suur põllumajanduslikel sisenditel töötav biogaasijaam alustas tööd 2005. aastal. 2023. aastal tegutseb põllumajanduslikul toormel1 kuus biogaasijaama (Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, 2023) ning üks koduseid ja toitlustusasutuste biolagunevaid jäätmeid töötlev biogaasijaam. Kõik nimetatud jaamad toodavad biogaasist biometaani. Lähiajal (aastatel 2024‒2027) on kavandamisel mitmete uute biogaasitehaste ehitamine eesmärgiga toota biometaani, mistõttu muutub eriti oluliseks toorme saadavus ja tekkiva kääritusjäägi kasutusvõimalused. Lisaks põllumajanduslikule toormele toodetakse biogaasi reoveesettest ja tööstuslikust reoveest. Kuivõrd biogaasi tootmine Eestis laieneb, siis tõstatub küsimus ka tekkiva kääritusjäägi kogusest ja selle kasutusest orgaanilise väetisena. Uuringul on viis eesmärki: 1. Saada ülevaade Eestis praegu tekkivast kääritusjäägi kogusest ja selle kasutamisest ning hinnata selle potentsiaali sünteetiliste mineraalväetiste asendajana. 2. Hinnata Eestis kasutada oleva biogaasi tootmispotentsiaaliga biolagunevatest jäätmetest ja kõrvalsaadustest2 pärineva biomassi sobivust anaeroobseks kääritamiseks. 3. Selgitada välja biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi omadused, ohutus ja sobivus mullaparandusaine/väetisena kasutamiseks. 4. Selgitada välja kääritusjäägi tootestamise võimalused ning sellega seotud vajalikud eel- ja järeltöötluse tehnoloogilised lahendused. 5. Anda soovitused poliitikakujundajale, kas ja mil viisil on vajalik riigi sekkumine ohutu ja nõuetelevastava kääritusjäägi kasutamise suunamiseks.Kirje Optimaalse kaudse kulu määra välja töötamine LEADER kohalikuks arenguks : rakendamiseks uuel programmperioodil (2014−2020)(2015) Prants, Jaana; Mõtte, Mati; Aro, Kersti; Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakondEesti maaelu arengukava 2007−2013 (MAK 2007−2013) perioodil rakendati LEADER meedet kolme alameetme kaudu: (1) kohalike arengustrateegiate koostamine, (2) kohalike arengustrateegiate rakendamine ja (3) kohalike tegevusgruppide (tegevusgrupp) juhtimine, oskuste omandamine ja piirkonna elavdamine. Viimane alameede andis tegevusgruppidele võimaluse saada toetust kohaliku arengustrateegia täiendamiseks, strateegia meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, piirkonna elavdamiseks ning tegevusgruppide arendamiseks. Toetust said 26 tegevusgruppi, kelle tegutsemispiirkonnad katsid 99% Eesti maapiirkonnast. MAK 2007−2013 perioodil oli LEADER meetme eelarve 85,8 mln eurot. LEADER meetme määruse 1 järgi anti tegevustoetust tegevusgrupi kohta kuni 20% strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvest. Seisuga 31.12.2014 oli tegevusgruppidele määratud 16,2 mln euro ulatuses tegevusgrupi toetust, mis moodustas 18% LEADER meetme eelarvest. Tegevusgruppide tegevus-ja piirkonna elavdamise kuludokumentide rohkus kasvatas oluliselt nii tegevusgruppide kui ka Põllumajanduse ja Informatsiooni Ameti (PRIA) halduskoormust. Jagades tegevusgrupi ülalpidamiskulud otsesteks ja kaudseteks kuludeks, võib Eesti maaelu arengukava 2014−2020 (MAK 2014−2020) perioodil kaudsete kulude hüvitamiseks kasutada kulude lihtsustatud hüvitamisviisi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 (d) ja artikli 68 lõike 1 alusel rakendatakse tegevusgrupi toetuse kaudsete abikõlblike kulude hüvitamiseks kindla protsendilist ehk kindlamääralist (i k flat rate) rahastamist. Uuringu eesmärk oli analüüsida MAK 2007−2013 perioodil LEADER meetme raames toetust saanud 26 tegevusgrupi tegevuskulusid ning jaotada need otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Analüüsi tulemusel saab välja töötada optimaalse kaudsete kulude määra, mida uuel programmperioodil meetme LEADER kohalikuks arenguks raames rakendada. Võimalikud ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamise metoodikad on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) puhul kindel määr kuni 15% otsestest rahastamiskõlblikest personalikuludest, kindel määr kuni 25% rahastamiskõlblikest personalikuludest või kindel määr kuni 25% otsestest rahastamiskõlblikest kuludest. Kindla määra kehtestamise otsustab rakendusasutus (Põllumajandusministeerium), sätestades selle toetuse andmise tingimuste õigusaktis nii rakendamise metoodika, kui ka kaudsete kulude loetelu, mida kindla määra alusel hüvitatakse. Analüüsil kasutati perioodil 01.01.2011−30.06.2014 PRIA poolt tegevusgruppidele tegevustoetuse väljamaksetekohta käivat infot. Andmed saadi PRIAst seisuga 16.12.2014. Andmebaas sisaldas 25539 kulurida. Personalikulude täpsemaks jaotamiseks otsesteks ja kaudseteks kuludeks paluti abi tegevusgruppidelt (andmete kogumine toimus perioodil 15.01.−30.01.2015) ning lisaks koguti PRIAs asuvatest tegevusgruppide toimikutes asuvatest töölepingutest infot töötajate ametinimetuste ja töökoormuste kohta (andmete kogumine toimus perioodil 06.02.−11.02.2015). Andmete analüüsil kasutati kirjeldavat statistikat. Analüüsi tulemused esitati kululiikide lõikes ning peamised kululiigid (otsesed personali-ja muud otsesed kulud ning kaudsed administreerimise kulud ja üldkulud) 26 kohaliku tegevusgrupi, teenuse või muude tööde PRIA poolt välja makstud aastate ning tegevuste lõikes, mis puudutasid uuringuid, teavitustegevusi, koolitusi tegevusgrupi töötajatele, edendustegevusi ja muid tegevusi. Aruanne valmis 2015. aasta aprillis. Aruanne valmis Eesti Maaülikooli maamajanduse uuringute osakonna töötajate Jaana Prants, Matti Mõtte ja Kersti Aro ühistööna. Aruande põhikoostaja oli Kersti Aro.Kirje Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 mõjude eelhindamine : lõpparuanne(Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut, 2019) Viira, Ants-Hannes; Mõtte, Mati; Aro, Kersti; Lillemets, Jüri; Kreegimäe, Katrin; Põder, Anne; Lemsalu, Katrin; Loit, Evelin; Kauer, Karin; Jõudu, Ivi; Roasto, Mati; Jaanuska, Heiki; Järvalt, Ain; Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituutPõllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eelhindamise viis Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel läbi Eesti Maaülikool (EMÜ). Projekti algatas Maaeluministeerium (MeM) koostöös Keskkonnaministeeriumiga (KeM). Eelhindamise eesmärk on uurida süsteemselt püstitatud eesmärkide ja sekkumisloogika vastavust ning analüüsida tegevussuundade sotsiaalseid, demograafilisi, majanduslikke (sh põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toidutööstus), keskkonna-, regionaal- ning maaelu-, julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjusid. PõKa 2030 rakendamisega kaasnevate mõjude analüüsi koostamisel lähtuti Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikast. Mõjude analüüsi kaasati lisaks eelhindamise projektimeeskonnale valdkondade eksperte. Eelhindamine viidi läbi perioodil 13. august 2018 kuni 30. september 2019. Eelhindamine teostati PõKa 2030 eelnõu versioonile seisuga 25. aprill 2019 ning viidi läbi PõKa 2030 eelnõuga samal üldistuse astmel. Eelhindamine ei hõlma kompleksselt arengukava keskkonnamõjude hindamist. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine viidi läbi paralleelselt teise hindaja poolt.Kirje Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2022) Värnik, Rando; Põder, Anne; Viira, Ants-Hannes; Lillemets, Jüri; Kiisk, Taavi; Aro, Kersti; Visnapuu, Katriin; Pärn, Tõnu; Tamm, Toomas; Tammepuu, Ants; Saaremäe, Egle; Kriipsalu, Mait; Tamm, Ottar; Ots, Meelis; Leming, Ragnar; Olt, Andres; Aasmäe, Birgit; Josing, Marje; Pulver, Bruno; Orro, Elmar; Lepane, Lia; Vanamölder, Aet; Tamm, Kalvi; Veskioja, Andre; Vettik, RaivoLõpparanne täieneb aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.Kirje Report on Good Practice Business Models and Example Small and Medium Scale Pilot Business Projects for Sustainable Bioenergy and Side Bioproducts Production in the BSR(2021) Viira, Ants-Hannes; Lillemets, Jüri; Põder, Anne; Ariva, Jelena; Aro, Kersti; Lehtsaar, Jüri; Kogabayev, Timur; Barth, Henrik; Ulvenblad, Pia; Ulvenblad, Per-Ola; Hermus, Sascha; Durchgraf, JannikThis report is the Output 2.3 of the implementation of Work Package 2 Group of Activities 2.3 “Preparation of good practice business models and example small and medium scale pilot business projects for sustainable bioenergy and side bio-products production in the BSR” as specified in the latest approved version of the Application Form of the BalticBiomass4Value project. For the implementation of the BalticBiomass4Value project a subsidy is awarded from the European Regional Development Fund under the Interreg Baltic Sea Region Programme 2014‒2020. The sole responsibility for the content of this publication lies with the authors. The European Regional Development Fund is not responsible for any use that may be made of the information contained therein.Kirje Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasu aluspõhimõtete muutmise mõjude hindamine: 30. juuni 2014 : lühikokkuvõte(2014) Mõtte, Mati; Värnik, Rando; Aro, Kersti; Prants, Jaana; Nurmet, Maire; Kalmer, Katrin; Meresmaa, Tarmo; Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituutEestis lähtutakse toidu-ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemisel Euroopa Liidu ühtsetest reeglitest. Ministeeriumi valitsemisalas tegutsev VTA omab juhtimisfunktsiooni korraldades riiklikku järelevalvet veterinaariat, toiduohutust, turukorraldust, loomakaitset ja põllumajandusloomade aretust reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt.Eestis kehtiv toidu- ja veterinaarjärelevalvetasude süsteem baseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 toodud rahastamise põhimõtetel ja seal kehtestatud tasude miinimummääradel, mis tähendab, et tasu ei tohi asjaomaste tegevuste suhtes olla madalam kui määruse lisas toodud. Määruse põhimõtteks on tagada järelevalve sõltumatu rahastamine ning selle ühtlane ja võimalikult väikeseid konkurentsimoonutusi kaasa toov rakendamine kogu Euroopa Liidus. Kahjuks on leitud, et tasumäärade kehtestamine on seni olnud liikmesriikides erinev ja tasude vastavuse ning tõhususe saavutamine ei toimi piisavalt. Uuringu eesmärk oli välja selgitada uuendatud põhimõtetel tasude süsteemi (arvestades kulupõhisuse nõuet) ja sellest tulenevalt muutunud tasumäärade potentsiaalne mõju põllumajandustootjatele ja toidukäitlejatele, mh riigisisese konkurentsisituatsiooni ja EL-i turukonkurentsi mõttes. Lisaeesmärk oli analüüsida mõju riigiasutuste töökorraldusele, avaliku sektori rahastamisele ja riigieelarve tuludele-kuludele kehtivate tasudeja võimalike kontrollimääruse eelnõuga tehtavate muudatuste kontekstis. Uuringu aluseks võeti Euroopa Parlamendi määruse (EÜ) nr 882/2004 muutmise ettepanek COM(2013) 265 finalseisuga 06.05.2013. Uuring viidi läbi perioodil jaanuar kuni mai 2014. aastal. Järelevalvetasude summad, kulud ja ettevõtjate arv võeti aluseks 2012. aasta andmetel. Töö käigus analüüsiti võimalikku maksekoormust ettevõtjatele uute stsenaariumite rakendumise korral. Hinnati ja prognoositi järelevalvetasude koormust nii ettevõtjatele kui ka riigile perioodil 2015–2023. Stsenaariume oli kuus: individuaalne kontrollikulu, individuaalne kontrollikulu + mikroettevõtjate vabastamine tasust, jagatud kogukulu, jagatud kogukulu+ mikroettevõtjate vabastamine tasust, jagatud kogukulu + Bonus-malus süsteem, jagatud kogukulu+ mikroettevõtjate vabastamine tasust + Bonus-malus süsteem. Viidi läbi ankeetküsitlus VTA järelevalve alla kuuluvate ettevõtjate seas, arvamused ja hinnangud koguti stsenaariumite osas eraldi ka valdkonna ametnikelt ja põllumajandus- ning toidukäitlemise valdkonna esindusorganisatsioonidelt ja erialaliitudelt (edaspidi sotsiaalpartneritelt). Läbiviidud analüüsi ja tulemuste baasil esitati poliitikasoovitused optimaalseima stsenaariumi rakendamiseks Eesti kontekstis.Kirje Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidu tarneahelas : uuringu lõpparuanne(Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SA, 2021) Piirsalu, Evelin; Moora, Harri; Väli, Kadri; Aro, Kersti; Värnik, Rando; Lillemets, JüriEestis tekkiva toidujäätmete ja toidukao ning nende tekkepõhjuste uuring viidi läbi kõigis toidutarneahela etappides, sh kodumajapidamistes, toitlustuses, kaubanduses, toidutööstuses ja esmatootmises (põllumajandus ja kalakasvatus). Uuringu tulemused kajastavad 2020. aastal tehtud detailuuringus kogutud andmete ning riikliku jäätmearuandluse 2019. aasta andmete analüüsil saadud tulemusi. Uuringu tulemuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Jagatuna inimese peale võib öelda, et kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku kohta 127 kg toidujäätmeid aastas. Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris (vt ka tabel A). Toidujäätmetest poole (50%) ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk inimtoiduna raisku läinud toit. Kõige suurem osakaal toidukao tekkes on kodumajapidamistel (41%), kõige väiksem toidutööstusel (4%). Kogu toidutarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.Kirje Toimepidevuse hindamise juhised ettevõtetele : Programmi RITA tegevuse 1 projekt „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lisa 5(Eesti Maaülikool, 2022) Värnik, Rando; Põder, Anne; Visnapuu, Katriin; Aro, KerstiJuhised täienevad aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.Kirje „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027“ ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava“ rahastamisvahendi eelhindamine(Eesti Maaülikool, 2020) Viira, Ants-Hannes; Lehtsaar, Jüri; Nurmet, Maire; Lemsalu, Katrin; Aro, Kersti; Kreegimäe, Katrin; Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituutEesti maaelu arengukava 2014‒2020 (MAK 2014‒2020) raames pakutakse põllumajandussektorile ja maamajandust mitmekesistavatele ettevõtjatele suunatud rahastamisvahendist mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu ja pikaajalist investeerimislaenu. Kalandussektoris on rahastamisvahendit rakendatud kahel programmperioodil – Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007‒2013 ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014‒2020 raames. Perioodil 2014‒2020 on kalandussektori ettevõtjatel võimalik taotleda kalatöötlemisega alustavate või tegelevate mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu, kalatöötlemisega alustavate või tegelevate ettevõtete pikaajalist investeerimislaenu ja vesiviljelustoodete tootmisega alustavate või tegelevate ettevõtete investeerimislaenu. Teisi rahastamisvahendi finantstooteid (tagatis ja omakapitaliinvesteering) Eestis kasutatud ei ole. Eelhindamise eesmärk on perioodi 2021–2027 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rahastamisvahendi rakendamise eelhindamine, et anda hinnang programmperioodi 2014‒2020 rahastamisvahendi eelhindamises6 kindlaks tehtud turutõrgete ja rahastamisprobleemide asjakohasusele perioodil 2021–2027. Eelhindamise tulemusena antakse hinnang turutõrgete, rahastamisvahendile kavandatava summa, finantstoodete ja lõppkasusaajate kohta, samuti rahastamisvahendi võimalikule osale Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava ja EL ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkide saavutamisel. Eelhindamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõuga, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide kohta7. Rahastamisvahendi finantstoodete ehk laenude sihtrühmadena käsitletakse põllumajandustootjaid ja ühistuid, toiduainete ja joogitootjaid, kalapüüdjaid, kalanduse tootjaorganisatsioone, vesiviljelusega, kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega tegelevaid ettevõtteid8, sadamaid ning maalises asustuspiirkonnas tegutsevaid muid ettevõtjad. Uuring viidi läbi perioodil november‒detsember 2019 ning analüüsi täiendati perioodil jaanuar‒märts 2020. Uuringu käigus selgitati välja ja analüüsiti sihtrühmade majanduslikku olukorda, tulevast investeerimisvajadust, tuvastati turutõrked ja rahastamisprobleemid, kaardistati krediidiandjate hinnangud sihtrühmade olukorrale finantsturul, analüüsiti rahastamisvahendi rakendamise senist kogemust, prognoositi rahastamisvahendi potentsiaalset nõudlust, ning hinnati rahastamisvahendi panust ÜPP strateegiakava ja EMKVF perioodi 2021‒2027 eesmärkide saavutamisel. Sihtrühmade majandusliku olukorra analüüsimisel lähtuti Statistikaameti ja Eesti Panga andmetest, samuti kasutati Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt 2019. aastal läbiviidud uuringu tulemusi9. Turutõrgete ja rahastamisprobleemide tuvastamiseks viidi läbi intervjuud sihtrühmade, krediidiasutuste ning rahastamisvahendi korraldus-, rakendus- ja makseasutuse esindajatega. Tulevase investeerimisvajaduse prognoosimiseks kasutati nii Statistikaameti andmeid kui ka uuringu raames läbi viidud intervjuude tulemusi. Rahastamisvahendi potentsiaalse nõudluse prognoosimisel lähtuti senise trendi määramisel Statistikaameti andmetest ettevõtete majandusnäitajate kohta ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) andmetest rahastamisvahendi finantstoodete kasutamise kohta perioodil 2014‒2020. Lisaks lähtuti rahastamisvahendi potentsiaalse nõudluse prognoosimisel hulgast eeldustest10. Nii investeeringuvajaduse kui rahastamisvahendi nõudluse prognoosimisel kasutati nelja (kalandussektori puhul viit) erinevat stsenaariumi. Krediidituru olukorra kaardistamisel lähtuti peamiselt krediidiasutuste esindajatega läbiviidud intervjuude tulemustest. Rahastamisvahendi rakendamise senise kogemuse analüüsimisel kasutati MESi andmeid nii EAFRD kui EMKF rahastamisvahendi finantstoodete kasutamise kohta perioodil 2014‒2019. Rahastamisvahendi panuse hindamisel ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamisse ja EMKVF prioriteetidesse lähtuti Maaeluministeeriumi (MeM) kodulehel mõlema poliitika kohta avaldatud informatsioonist ning eelhindamise käigus läbi viidud analüüsi tulemustest. Rahastamisvahendi eelhindamise tulemused on sisendiks perioodi 2021‒2027 rahastamisvahendi rakendamise ettepanekute väljatöötamisel ning EAFRD ja EMKVF rahastamiskavade kavandamisel.Kirje Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027 eelhindamine : lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2021) Aro, Kersti; Viira, Ants-Hannes; Loit, Evelin; Leming, Ragnar; Visnapuu, Katriin; Talgre, Liina; Kaasik, Allan; Ariva, Jelena; Lillemets, Jüri; Elias, Terje; Majandus- ja sotsiaalinstituutMaaeluministeeriumi (edaspidi MeM) juhtimisel koostatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP strateegiakava). ÜPP strateegiakava koondab senised esimese samba (otsetoetused ja varasemad programmiti rakendatud turukorraldusmeetmed, nagu mesindusprogramm Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, edaspidi EAGF) ja teise samba tegevused (nagu maaelu arengu investeeringu- ja arengutoetused Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, edaspidi EAFRD). Koostatava ÜPP strateegiakava aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus3 (edaspidi ÜPP strateegiakava määrus). Määruses toodud peamised ÜPP eesmärgid on keskkonna- ja kliimameetmete asjus varasemast ambitsioonikamad, suunavad toetusi paremini ning tuginevad kindlamalt uuringute, innovatsiooni ja nõustamise vahelistele seostele. ÜPP tulemuslikkuse parandamiseks on ette nähtud uus ÜPP rakendamise mudel, et nihutada poliitika kese nõuetele vastavuse jälgimisest tulemuslikkuse jälgimisele ning suurema subsidiaarsuse abil tasakaalustada ELi ja liikmesriikide tasandite vahelist vastutust. Uue mudeli abil soovitakse edukamalt saavutada ELi eesmärgid, mis põhinevad strateegilisel kavandamisel, laialdastel poliitilistel sekkumistel ning ühtsetel tulemusnäitajatel, parandades seeläbi poliitikavaldkondade sidusust kogu tulevase ÜPP ulatuses ning ELi teiste eesmärkidega. Uuendatud ÜPP üldeesmärgid perioodil 2023‒2027 on järgmised. ● Tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse. ● Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse. ● Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Üldeesmärkide saavutamiseks on püstitatud üheksa erieesmärki. ● Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. ● Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. ● Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. ● Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. ● Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk. 18 ● Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. ● Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades. ● Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust. ● Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). Neile erieesmärkidele lisandub horisontaalse eesmärgina põllumajanduse ja maapiirkondade elu kaasajastamine, edendades ja jagades teadmisi, toetades innovatsiooni ja digiüleminekut ning ergutades nende kasutuselevõttu. Erieesmärke täites peavad liikmesriigid tagama ÜPP toetuste lihtsuse ja tulemuslikkuse. Erieesmärgid saavutab liikmesriik oma valitud sekkumiste kaudu. Peale ÜPP prioriteetide on ÜPP strateegiakava koostamise aluseks MeMi eestvedamisel valminud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa 2030). PõKa 2030 eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ning konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Metsandust puudutavas osas on ÜPP strateegiakava koostamise aluseks Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatav Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi MAK2030) eelnõu. Peale eespool nimetatud strateegiliste dokumentide on ÜPP strateegiakaval seos EL-üleste strateegiatega ning Eesti muude asjakohaste strateegiatega, valdkondlike arengukavade ja programmidega, millega eelhindamisel arvestati. ÜPP strateegiakava koostamisse kaasati riigiasutuste ja valdkondlike huvigruppide esindajad 15 eri töörühma vormis, eesmärgiga luua selline strateegiline dokument, mis aitaks edendada põllumajandus- ja toidutootmise ning maapiirkondade kestlikku arengut. Lisaks töögruppidele moodustati 2019. a juunis Eesti ÜPP strateegiakava 2021–2027 ettevalmistav juhtkomisjon (edaspidi ÜPP juhtkomisjon), kelle ülesanne on kujundada Eesti seisukohad ÜPP maaelu arengu toetuste andmist korraldavate õigusaktide kohta ning koordineerida ÜPP strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht ÜPP strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Rööbiti ÜPP strateegiakava koostamisega viidi läbi ÜPP strateegiakava EAFRD vahenditest planeeritava rahastamisvahendi eelhindamine turutõrgete väljaselgitamiseks (uuring valmis aprillis 2020) ning käimas on ÜPP strateegiakava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH, millega alustati oktoobris 2019), mis võimaldavad ÜPP strateegiakava koostades arvesse võtta hindamisel leitut.Kirje Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuanalüüs(2017) Viira, Ants-Hannes; Pulver, Bruno; Matveev, Eduard; Ahermaa, Evelin; Aro, Kersti; Viileberg, Maris; Josing, Marje; Mõtte, Mati; Aruvee, Pille; Hein, Piret; Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituutÜhine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on Euroopa Liidu (EL) üks kesksemaid poliitikaid, mille eesmärgiks on tõsta põllumajanduse tootlikkust ja kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, stabiliseerida turge, tagada pidev toiduainetega varustamine ja mõistlikud tarbijahinnad. ÜPP on loodud põllumajandussektori toetamiseks ning selle meetmed on aja jooksul mõnevõrra muutunud. Kui algselt oli rõhk eelkõige tootmisel, siis reformide käigus on hakatud pöörama rohkem tähelepanu ka maaelu ja keskkonna jätkusuutlikkuse tagamiseküsimustele. Tänapäeva ÜPP meetmed on jagatud kahte sambasse: I sammas hõlmab otsetoetusi ja turukorraldusmeetmeid, II samba meetmed toetavad maaelu arengut.EL tasandil on läbi viidud avalik konsultatsioon ja alustatud esimesi diskussioone ÜPP tuleviku teemadel. Hiljemalt 2018. aasta alguses esitab Euroopa Komisjon (EK) teatisejärgmise, pärast 2020. aastat algava perioodi ÜPP põhialuste kohta. Vastavate õigusaktide eelnõud esitatakse tõenäoliselt 2018. aasta keskpaigas. Töö eesmärgiks on analüüsida, millised võimalikud ÜPP 2020+ meetmed ja muudatused aitaks kõige efektiivsemalt kaasa Eesti põllumajandussektori jätkusuutlikule arengule ning mida oleks otstarbekas rakendada ka Euroopa-üleselt. Analüüs on sisendiks Eesti seisukohtade kujundamisele ja põhjendamisele.Kirje Veeseaduse nõuetest tulenevate põllumajandustootjate investeeringuvajaduste analüüs : aruanne(Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut, 2018) Lillemets, Jüri; Aro, Kersti; Leola, Taavi; Mõtte, Mati; Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituutAnalüüsi eesmärgiks oli perioodil 2019–2023 kehtima hakkavate veeseaduse muudatuste majandusliku mõju hindamine. Analüüs koosnes kahest osast. Esiteks analüüsiti sõnnikuhoidla olemasolu nõude täitmist alates viiest loomühikust (LÜ) ja teiseks vedelsõnniku laotamise perioodi lühendamist sügisel, kui alates 1. novembrist kuni 20. märtsini on vedelsõnniku laotamine põllumaale keelatud. Andmeanalüüsil kasutati ankeetküsitluse, PRIA ja FADN andmeid ning erinevate uuringu aruandeid, raporteid ja õigusakte. Analüüsi tulemusena anti hinnang tootjate sõnnikuhoidlate investeeringuvajadusele kuni 2023. aastani ja laotamisperioodi lühenemise mõjust vedelsõnniku tehnoloogiat kasutavatele tootjatele.