Sirvi Autor "Arney, David (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Dogs seized on the basis of section 44 of the Animal Welfare Act (247/1996), and their care in Finnish rescue centre conditions(Eesti Maaülikool, 2022) Huhtilainen, Aappo; Arney, David (juhendaja); Reimus, Kaari (juhendaja)In serious cases of animal cruelty, animal welfare control authorities may have to seize the animals in question from their owners or animal keepers. This might be the case in, for example, serious neglect or animal abuse. To seize these animals from their owners or keepers as soon as possible, authorities implement urgent measures referred in section 44 of the Animal Welfare Act (247/1996). In Finland, urgent measures have raised discussions regarding the causes and consequences of executing them. This article describes the legislative side of animal welfare and its control in Finland, focusing on section 44 of the Animal Welfare Act (247/1996) – the urgent measures. This article also reviews certain types of animal cruelty, workload of official veterinarians working in Finland and rescue centre conditions from the animal welfare point of view. Only a few articles have been published about animal welfare control in Finland focusing on canines. Recent studies have described the challenges with the current animal welfare control policy and efficiency of collaboration between animal welfare control authorities, for example, official veterinarians and the police. Further research on the topic could more clearly underline the problem areas in animal welfare control and provide keys to improve it, thus allowing more efficient intervention to animal welfare violations, and prevention of further animal welfare violation cases. As official veterinarians are the main local animal welfare control authority present, this article reviews possible challenges in their everyday work and investigates, if these challenges affect the veterinarians’ inclination to implement urgent measures referred in section 44 of the Animal Welfare Act (247/1996), and if so, by how much. Recent studies have concluded that intervention of the police in animal welfare violation cases seem to have a positive effect on the veterinarians’ will to execute these urgent measures when such action is needed.Kirje Farmeri suhtumise mõju piima veiste heaolule(2015) Pietilä, Pauliina Elisabeth; Arney, David (juhendaja); Orro, Toomas (juhendaja); Kulkas, Laura (juhendaja)Farmerid ja farmitöötajad, kes tegelevad igapäevaselt produktiivloomadega farmitasandil, vastutavad peamiselt loomade heaolu üle. On teada, et farmeri suhtumine loomade heaollu mõjutab farmeri käitumist loomade suhtes. Talitaja negatiivne käitumine loomade suhtes võib mõjuda negatiivselt produktiivloomade heaolule, tervisele ning väljenduda ka muutunud toodangunäitajates. Käesolev uuring viidi läbi neljakümnes piimafarmis Soomes. Igat farmi külastati eraldi ning iga farmer vastas küsitlusele, mis sisaldas kolmeteist väidet seoses loomade heaoluga. Koguti ka andmeid seoses demograafia ning toodangunäitajatega. Peale andmete kogumist on uuringus analüüsitud ka farmi visiitide ajal läbi viidud vaba vestluse põhjal kogutud andmeid. Kogutud andmed on analüüsitud programmiga Microsoft Office Excel 2007. Küsitluse vastuste seoseid toodangu andmetega analüüsiti multiple correspondence analysis (MCA) meetodiga. Selle uuringu käigus leiti seos positiivse suhtumise ja madalama lehmade suremuse ning kõrgema piima proteiini sisalduse vahel. Uuringus leiti samal ajal ka seos negatiivse suhtumise ja suurema lehmade suremuse ning madalama piima proteiini sisalduse vahel. Meeskonna suhtumine loomade heaolusse ning selle võimaliku mõju tunnistamine annaks võimaluse piimatööstustega seotud isikutel edendada head loomade käsitsemist ja hooldust, millel võiks olla positiivne mõju toodangule. On vaja teha täiendavaid uuringuid, et paremini aru saada seosest farmeri suhtumises loomade heaolusse ning toodangunäitajate vahel.Kirje Lehmade söömiskäitumine(2012) Soonberg, Maria; Arney, David (juhendaja); Ots, Meelis (juhendaja)Hinnata individuaalsete lehmade söömust karjamaal on raske ja ebausaldusväärne. Täisratsioonilise segasööda korral tekib tõenäoliselt vähem segadusse ajavaid muutujaid, nii et hinnates söömust söödalavalt suutäite arvu järgi võib olla võrdlemisi usaldusväärne. Selle töö eesmärk oli uurida piimalehmade söömiskäitumist ja söömust söödakünadest. Lehmi peeti vabapidamisel, kõik loomad olid üle 30 kuu vanad holsteini friisi, eesti punast ja eesti maatõugu. Söödakünasid oli 30 ja lehmi umbes 60. Loomi jälgiti 24 tunnise perioodi jooksul 1. juulist 22. oktoobrini 2011 aastal ja andmed koguti 37 lehmalt. Kogutud andmed olid: söödaküna juures veedetud aeg, suutäite arv ühel söögikorral, küna kaalu kadu pärast söömist ja sööda varastamine. Keskmine söödaküna juures veedetud aeg oli 4,4 minutit (s.e. 0,68 minutit) ja keskmine suutäite arv 7.1 (s.e. 1.01). Leidsime olulise korrelatsiooni suutäite arvu ja söömisele kulutatud aja vahel (p< 0,001), R2 väärtus 0,668. Puudus korrelatsioon suutäite arvu ja söödaküna kaalu kao vahel (p= 0,851) ning söömisele kulutatud aja ja küna kaalu kao vahel (p= 0,681). Seetõttu puuduvad tõendid, et suutäite arv ja söömisele kulutatud aeg ühel söömiskorral on seotud söömusega. Viimati nimetatud parameetreid ei mõjutanud ka vanus ega tõug. Sööda varastamine oli laialt levinud.
