Sirvi Autor "Anton, Dea" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 25
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Fast Protein and Metabolites (Nucleotides and Nucleosides) Liquid Chromatography Technique and Chemical Sensor for the Assessment of Fish and Meat Freshness(MDPI, 2023) Kuznetsov, Artur; Frorip, Aleksandr; Sünter, Alar; Kasvand, Nensi; Korsakov, Vadim; Konoplev, Georgii; Stepanova, Oksana; Rusalepp, Linda; Anton, Dea; Püssa, Tõnu; Roasto, Mati; Abramova, Liubov; Kozin, Andrey; Toom, Lauri; Hirsch, Soeren; Mukhin, NikolayFast protein and metabolite liquid chromatography (FPLMC) was introduced years ago to enable the easy separation of high-molecular compounds such as proteins from small molecules and the identification of the low-molecular substances. In this paper, the method is applied for the rapid evaluation of freshness and monitoring the aging of animal meat and fish. A novel chromatographic sensor was developed with a deep UV LED-based photometric detection unit (255–265 nm), an original flow cuvette and registration scheme; the processing of a chromatogram with the sensor takes approximately 15 min. Strict isochronism between the elution of ATP metabolites, mainly hypoxanthine (Hx) and inosine monophosphate (IMP), and the time of maturation of meat or fish, was discovered. A new freshness index H* = [Hx]/[IMP] was introduced, which is proportional to the instrumental delay time in the FPMLC chromatograms: the H* index < 0.5 indicates the presence of inosine monophosphate (IMP) and the high quality of the meat or fish. Reasonably strong correlations were revealed between data obtained by FPMLC and total volatile basic nitrogen TVB-N (for fish) or volatile fatty acids VFA (for meat) content. Moreover, putative nucleotide salvage and an increase in the concentration of IMP were observed in fish after heat treatment using the FPMLC sensor and NMR technique.Kirje Growth dynamics of microorganisms in rainbow trout marinated with fruit and berry pomaces : [poster](Estonian University of Life Sciences, 2024) Roasto, Mati; Mäesaar, Mihkel; Anton, Dea; Rätsep, Reelika; Elias, Terje; Meremäe, Kadrin• In recent years, there has been an increasing trend in food production to use various plant-origin materials including fruit, and berry pomaces, a by-products of juice production, in the composition of food of animal origin [1 2]. • This is mainly because of potential health benefits of plant derived bioactive components to human health [3[. • Also, it is in a good agreement with the principles of the circular bioeconomy. The use of berry pomaces reduce the food waste and provides added value to the final products [4].Kirje Hakklihatoodete riknemise pidurdamine taimsete tootmisjääkidega(Eesti Maaülikool, 2022) Püssa, Tõnu; Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Rätsep, ReelikaKuna lihas on palju erinevaid keemilisi ja biokeemilisi (ensümaatilisi) aktiiv- susi, siis on liha, eriti peenestatud kujul, üks kõige kiiremini riknevaid toiduaineid. Teisalt on liha suurepärane kompleks ainetest, mida vajavad kasvuks mitmesugused mikroorganismid, lihal on ka kõrge veesisaldus ja mõõdukas pH. Ensümaatiline autolüüs, oksüdatsioon ja mikroobide kasv on kolm liha riknemise eest vastutavat põhiprotsessi (Iulietto jt, 2016). Mida tugevamini on nimetatud protsessid pidurdatud, seda pikem on liha ja lihatoodete säilimisaeg. Liha riknemine algab juba looma tapmise ajal, kui lihaskoe verevarustus katkeb, seni tasakaalustatud ainevahetusprotsessid blokeeritakse ning lihase enda ensüümide toel algab autolüüs, mis puudutab nii valke, rasvu kui ka glükosiide (Amaral jt, 2018). Jättes autolüüsi eraldi uurimise objektiks, on just oksüdatsiooni ja bakterite kasvu pidurdamine taimsete lisandite abil käesoleva artikli põhiteemadeks. Artiklis käsitletava töö eesmärgiks oli ResTA 14 projekti raames teaduslikult põhjendatud suurima liha riknemise põhiprotsesside pidurdamise võimega bioaktiivsete lisandite väljaselgitamine taimse tootmise jääkides viimaste võimalikult täielikuks ning eesmärgipäraseks ärakasutamiseks (Rätsep jt, 2021). Paljudel juhtudel on taimse tootmise jäägid hoopis rikkamad bioak- tiivsete ainete poolest kui põhitooted, näiteks mahlad (Fierascu jt, 2020).Kirje Hakklihatoodete riknemise pidurdamine taimsete tootmisjääkidega : [esitlus](Eesti Maaülikool, 2022) Püssa, Tõnu; Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Rätsep, ReelikaEttekandes käsitleme: käimasoleva ResTA 14 projekti TAIMLOOMTOIT ühte suuremat katset •Projekti TAIMLOOMTOIT eesmärgiks o n teaduslikult põhjendatud suurima liha ja kala keemilise ja bakterioloogilise riknemise põhiprotsesside pidurdamise võimega bioaktiivsete lisandite väljaselgitamine taimse tootmise jääkides , nende jääkide võimalikult täielikuks ning eesmärgipäraseks kasutamiseks (Rätsep jt , 2021). •NB! Paljudel juhtudel on taimse tootmise jäägid hoopis rikkamad bioaktiivsete ainete poolest kui põhitooted , näiteks mahlad •Kokku tehti projekti raames 2021. aasta jooksul neli erineva suurusega katset, milleks valiti välja sea hakkliha ja taimsete materjalide segud, mis meie varasemate katsete tulemuste põhjal võisid anda parimaid tulemusi, arvestades erinevaid toime mehhanisme.Kirje Konservide ohutu tootmine(Eesti Maaülikool, 2021) Soidla, Riina; Anton, DeaKäesolevas dokumendis tutvustatakse vähese happesusega (pH üle 4,6) konservide ohutu valmistamise põhimõtteid. Lisaks antakse lühiülevaade mikroorganismide hävimisest kuumutamisel/ steriliseerimisel, konservisisu läbisoojenemisest ja seda mõjutavatest teguritest. Dokumendis on kirjeldatud EFSA materjalides [1, 2] ning soovituslikus rahvusvahelises hügieenieeskirjas [3] toodud nõudeid ja juhendväärtusi. Käesolev dokument ei ole õiguslikult siduv, mistõttu selle esitajad ei võta vastutust teatud info puudumise või vääriti tõlgendamise eest. Konservideks nimetatakse metall-, klaas- või plasttaarasse õhukindlalt pakendatud toiduaineid, mida on käideldud sellistel temperatuuridel, et ensüümide aktiivsus, mikroorganismide areng ja keemiline riknemine on pärsitud ning on saavutatud toodete kaubanduslik steriilsus. Kaubanduslikult steriilne ehk pika säilimisajaga, jahetingimusi mittevajav (ümbritseva keskkonna temperatuuril säilitatav) on toit, mille suletud või aseptiliselt täidetud pakend püsib tervena ning mis on bakterioloogiliselt ohutu tarbimiseks inimtoiduna. [1] Happelisuse alusel jaotatakse konserveeritavad toiduained gruppidesse: • vähese happesusega, pH > 4,6 (punane liha, linnuliha, kala/mereannid, piim ja mõned värsked köögiviljad); • happelised, pH < 4,6 (puuviljad, mahlad, hapukapsas, hapukurgid). [1, 3] Vähese happesusega (pH > 4,6) ning vee aktiivsusega aw > 0,85 konservid on looduslikult madala happelise tasemega, mis ei pärsi kuumust taluvate (termofiilsete) ja eoseid moodustavate bakterite (Clostridium botulinum) kasvu. Vähese happesusega tooteid tuleb töödelda rõhu all kõrgematel temperatuuridel, s.o 116–121 °C, et hävitada kõik kahjulikud bakterid, eosed ja nende toksiinid.[3]Kirje Microbial Growth Dynamics in Minced Meat Enriched with Plant Powders(MDPI, 2022) Koskar, Julia; Meremäe, Kadrin; Püssa, Tõnu; Anton, Dea; Elias, Terje; Rätsep, Reelika; Mäesaar, Mihkel; Kapp, Karmen; Roasto, MatiPlant powders with antimicrobial properties can be used in food manufacturing and must comply with the demands of consumers regarding microbiological safety, nutritional value, and sensory properties of foods. The present study aimed to assess the microbial growth inhibitory ability of different plant powders, including by-products of horticultural primary processing (e.g., pomace) in raw and cooked minced pork. The total counts of aerobic mesophilic bacteria, pseudomonads, yeasts, and moulds were studied to assess the microbial growth dynamics in meat samples. Additionally, for the plant powders, which were able to suppress the microbial growth in a total counts dynamics study, the growth potential of Listeria monocytogenes in ready-to-eat (RTE) minced meat samples was estimated by challenge testing. The results showed that the most effective combinations of plant powders in raw minced pork, in relation to the total counts of microorganisms, were 3% apple+1% onion+2% blackcurrant berries (Apple+On+BCber); 3% apple+1% garlic+2% tomato (Apple+Ga+Tom); and 3% apple+2% tomato+1% rhubarb petioles (Apple+Tom+Rhub). However, challenge tests revealed that some plant powders were unable to inhibit the growth of L. monocytogenes. The lowest L. monocytogenes growth potential (δ = 2.74 log cfu/g) was determined for cooked minced pork samples enriched with 2% rhubarb petioles, followed by Apple+On+BCber (δ = 3.63 log cfu/g) and Apple+Tom+Rhub (δ = 3.74 log cfu/g). In minced pork samples without plant additives, the L. monocytogenes growth potential was 7.30 log cfu/g. In conclusion, blends of plant powders may have good potential for developing meat products with acceptable microbiological quality.Kirje Põllumajandusloomade pidamine, transport ja tapmine(Eesti Maaülikool, 2021) Jeremejeva, Julia; Kiiman, Heli; Piirsalu, Peep; Juul, Maris; Soidla, Riina; Anton, DeaSigala pidamine. Sigala bioturvalisus. Bioturvalisus on hügieenimeetmete kompleks, mille eesmärgiks on vältida haigustekitajate ülekannet nakatunud loomadelt vastuvõtlikele loomadele, ühtlasi vältida ka haigustekitajate ja nakatunud loomade karja toomist. Haigustekitajateks võivad olla parasiidid, ainuraksed, bakterid, viirused jm. Bioturvalisust võib jagada välispidiseks ja sisemiseks. Välispidine bioturvalisus aitab vältida patogeeni sattumist farmi ning sisemise bioturvalisuse ülesandeks on patogeeni leviku vältimine farmisiseselt ja farmist välja. Õigesti koostatud bioturvalisuskava täitmine tähendab haigustekitajate sissetoomise riski minimeerimist. See omakorda on väga oluline kvaliteetse ja ohutu sealiha saamiseks, sest ainult terve loom võib anda ohutut toodet. Terve kari ei vaja ravimist, seega haigustevaba kari aitab kaasa väga tõsise ja kasvava probleemi – antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks. Mõeldes sigade heaolule, on väga oluliseks aspektiks haigustevaba kari, mis mõjutab otseselt farmi majanduslikku tulemust. Haiguste ennetamine on alati lihtsam ja odavam kui haigete loomade ravi ning haiguste kontrollmeetmete rakendamine. Infektsioonhaigustega seotud kahjud on seotud kasvanud veterinaarsete arvetega ja haiguste tõttu saamata toodangu maksumusega, mis on seotud nii toodangu langusega, madalama toodangu kvaliteediga kui ka toodangu kasutamise võimatusega kasutatud ravimite keeluaja pärast.Kirje Polüfenoolid tomati pressjääkides(Eesti Maaülikool, 2022) Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Bleive, Uko; Rätsep, Reelika; Kaldmäe, Hedi; Roasto, Mati; Püssa, TõnuTomatit tarbitakse nii värskelt kui töödelduna. Mahla valmistamisel tuleb aga arvestada, et umbes 5-30% (Szabo jt, 2019) tooraine massist jääb jääkidesse, mis põhiliselt koosneb koortest, seemnetest ja vähesel määral viljalihast. Tomati seemned sisaldavad palju õli ja valku, koored omakorda rikkali- kult kiudaineid, lükopeeni,mineraalaineid ning inimese tervisele kasulikke antioksüdantseid ühendeid, sealhulgas vitamiine ja polüfenoole (Elbadrawy & Sello, 2016; Lu jt, 2019). Kuivatatud ja peenestatud tomatijahu saab kasutada liha- või teraviljatoodetes, võib lisada putrudele, jogurtile, liha- marinaadidele ning küpsetistesse. Lihatoodetesse lisatud tomatijahu tõstab nende toiteväärtust, parendab tekstuuri, värvust ja sensoorset kvaliteeti (Lu jt, 2019). Polüfenoolid (kahe või enama benseenituumaga fenoolsed ühendid) on taimsed sekundaarsed metaboliidid, mis kuuluvad suurde fütokemikaalide rühma. Varasemad teadusuuringud on näidanud, et tomatis leiduvad polüfe- noolid on olulised antioksüdantsete ja/või antimikroobsete omadustega ühendid (Reguengo jt, 2022). Mahla pressjääkide edasisel töötlemisel on oluline valida meetodid, mis võimaldavad kasulike ühendite maksimaalse säilimise ja samas ka tagavad töötlemisel efektiivse energiakasutuse. Lüofiliseerimist ehk külmkuivatamist kasutatakse mitmete toiduainete (sh marjad, seened, puu- ja aedviljad, maitsetaimed) säilivusaja pikendami- seks. Kuna külmkuivatamisel kasutatakse madalaid miinustemperatuure ja sügavvaakumit, säilivad toiduainete maitse ja välimus ning kuivatamine ei põhjusta temperatuuritundlike ühendite lagunemist. Külmkuivatatud toodete suurimaks puuduseks on nende kõrge maksumus, olles tingitud kuivatus- meetodi suurest energiakulust ja külmkuivatite kõrgest maksumusest. Alternatiivsel kondensatsioonkuivatuse meetodil kuivatatakse materja- lid suhteliselt madalatel temperatuuridel, s.o 35-50 °C juures, kasutades ringlevat kuivatusõhku, millest materjalidest aurunud vesi eemaldatakse kuivati kondensaatori külmal pinnal. Kondensatsioonkuivatid võrreldes külmkuivatitega on odavamad ning väiksema energiavajadusega tagades madalamad tootmiskulud (Bleive, 2011). Käesolevas artiklis võrreldakse külmkuivatatud tomati vilja ja kondensat- sioonkuivatatud pressijääkidest valmistatud etanooliekstraktide fenoolsete ainete sisaldust ning tomatipulbrite antioksüdatiivseid ja antimikroobseid omadusi lihamaatriksis.Kirje Polyphenolic content, antibacterial and antioxidative properties of some berries and their influence on inosine monophosphate relative content in minced pork : [poster](Estonian University of Life Sciences, 2024) Sünter, Alar; Meremäe, Kadrin; Rusalepp, Linda; Roasto, Mati; Anton, Dea; Püssa, Tõnu; Kuznetsov, Artur; Raudsepp, PiretINTRODUCTION. Total polyphenol content (TPC) antibacterial and free radical scavenging properties of chokeberry, blackcurrant, and rowan berries and their press residues were analysed [1] together with umami taste enhancing inosine monophosphate (IMP) relative content [2] during 14 days of refrigerated storage of minced pork, enriched with these berry powders.Kirje Puuvilja-, köögivilja-, marja- ning seenekonservide ohutu tootmine(Eesti Maaülikool, 2022) Soidla, Riina; Anton, DeaPuu- ja köögiviljade ning marjade ja seente konservimine on üks võimalustest kuivatamise, külmutamise ja soolamise kõrval, et säilitada nimetatud toiduainete toiteväärtus ning tar- bida neist valmistatud tooteid aasta läbi. Toodete kuumutamine temperatuuril alla 100 °C ehk pastöriseerimine mõjutab nende omadusi vähe, säilib toiteväärtus, lõhn, maitse ja värv, samas ei ole see piisav termotolerantsete eoseid moodustavate bakterite hävitamiseks. Kuumtöötlust temperatuuril üle 100 °C ehk steriliseerimisprotseduure oleme põhjalikumalt käsitlenud teabematerjalis „Konservide ohutu tootmine“ (https://toiduteave.ee/valjaan- ded/tehnoloogiad/). Antud materjalis keskendutakse taimsest toorainest konservide valmistamisele. Teave on mõeldud tootjatele, kes tegelevad taimse tooraine konservimise ja turustamisega. Lühidalt tutvustatakse taimsete konservide liike ja tootmisprotsesse, pöörates tähelepanu toodete riknemise võimalikele põhjustele ja nende vältimisele. Kvaliteetse ja ohutu toote valmistamisel tuleb alati kasutada värsket ja kvaliteetset, hoo- likalt pestud toorainet, hoida puhtust kõiges, alates esimestest töötlusetappidest ja taara ettevalmistamisest kuni toote säilitamiseni, teada toote pH-d ning valida sobiv kuumtööt- lemisviis, jahutada toode võimalikult kiiresti ning säilitada seda ettenähtud temperatuuril kindlaks määratud aja jooksul. Vastutus toiduohutuse eest on toidukäitlejal. Toodete valmistamisel peab järgima nii isik- liku kui ka tootmishügieeni nõudeid ning igati vältima tooraine/toidu, taara, töövahendite ja toodete saastumist [1]. Tootja on kohustatud järgima õigusaktides sätestatud nõudeid ja vastutab, et turule viidav toit on inimese tervisele ohutu [2, 3] ning tarbija saab toidu kohta tõest teavet [4].Kirje Relationships between the effects of plant derived supplements on linoleic acid oxidation and microbial growth in minced pork : [presentation](Estonian University of Life Sciences, 2024) Püssa, Tõnu; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Anton, Dea; Raudsepp, Piret; Roasto, MatiThis presentation discusses some of the results of ongoing Estonian Research Council grant (PRG 1441) project Effects and mechanisms of plant bioactive substances in foods of animal origin”.Kirje Sensory properties of rainbow trout in marinades with apple, black currant, rhubarb and tomato pomaces : [poster](Estonian University of Life Sciences, 2024) Anton, Dea; Tepper, Marek; Meremäe, Kadrin; Elias, Terje; Kerner, Kristi; Rätsep, Reelika; Rusalepp, Linda; Mäesaar, Mihkel; Püssa, Tõnu; Roasto, MatiColour and appearance of a new product are noticed first and are very important for the consumer to make a purchase decision. The aim of the study was to evaluate the effect of the vegetable, fruit and berry pomaces used in marinade solutions on the sensory quality of marinated fish.Kirje Sulfoonamiidide ja fluorokinoloonide akumuleerumine mullast taimedesse(Estonian Academic Agricultural Society, 2023) Lillenberg, Merike; Kipper, Karin; Herodes, Koit; Astover, Alar; Toomsoo, Avo; Anton, Dea; Nei, Lembit; Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetool; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Mullateaduse õppetoolThe current study was conducted to determine the potential for some antibiotics to be taken up by food plants from soil fertilized with manure, sewage sludge or its compost containing antibiotic residues. The plants (potato – Solanum tuberosum L., carrot – Daucus carota L., and wheat – Triticum aestivum L.) were cultivated in greenhouse under natural light conditions in the presence of three fluoroquinolones (ciprofloxacin, ofloxacin, and norfloxacin), and two sulfonamides (sulfadimethoxine and sulfamethoxazole). The uptake of antibiotics was demonstrated from two different soils (loamy and loamy sand). The concentrations of each antibiotic in soil were 0.01, 0.1, 0.5, 1.0, and 10 mg kg–1. The antibiotics were extracted from the plants using the liquid extraction (LE) and cleaned up by the solid phase extraction (SPE). The extracts were analyzed by liquid chromatography electrospray ionization tandem mass spectrometry (LC-ESI-MS/MS). The accumulation range depended on antibiotic con- centration in soil, chemical properties of the antibiotic, soil type, plant species and parts (overground or below-ground). At soil concentrations of 10 mg kg–1 antibiotics accumulated in edible parts of most plants in amounts, which exceeded their maximum residue levels (MRL) set for food of animal origin – 100 μg kg–1. The highest average content of antibiotics was detected in potato tubers and carrot roots grown in the loamy sand soil – 3897 μg kg–1 and 3400 μg kg–1 sulfamethoxazole. Plants accumulated antibiotics (ciprofloxacin and ofloxacin) from soil even at soil concentration of 0.01 mg kg–1. Mostly the highest concentrations of antibiotics were detected in below-ground parts of the plants grown in the loamy-sand soil.Kirje Taimsete lisandite mõju verivorstide säilivusele ja kvaliteedile(Eesti Maaülikool, 2023) Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Anton, Dea; Tepper, Marek; Elias, Terje; Kerner, Kristi; Rätsep, Reelika; Püssa, TõnuKuna verivorstid on eestlaste toidulaual olulisel kohal, siis pakub huvi nende koostise tootearendus naturaalsemate toodete suunas. Üks võimalus on verivorstide koostises kasutada taimseid lisandeid, millel on teaduslikult tõestatud rikkalik bioaktiivsete ainete sisaldus. Näiteks aroonia (Borowska & Brzóska, 2016), mustsõstar (Raudsepp jt, 2010) ja õun (Biedrzycka & Amarowicz, 2008) sisaldavad märkimisväärses koguses polüfenoolseid ühendeid, mis toimivad inimorganismis võimekate antioksüdantidena (Zhang & Tsao, 2016). Lisaks on polüfenoolidel leitud ka antimikroobseid (Paunović jt, 2022) ja põletikuvastaseid omadusi (Yahfoufi jt, 2018). Samuti on taimsed ekstraktid ja pulbrid lihapõhistes mudelites tõestanud lipiidide oksüdatsiooni pidurdavat efekti (Burri jt, 2020). Eelmainitud põhjustel pakuvad toidutehnoloogias huvi ka tootmise kõrvalsaadusena tekkivad taimsed pressjäägid, mis sisaldavad väärtuslikke bioaktiivseid aineid (Rätsep jt., 2022; Fierascu jt, 2020; Klavins jt, 2018) ning millega saab parandada toodete maitseomadusi, tekstuuri, pikendada säilivust ja vähendada sünteetiliste lisaainete kasutamist toidus (Calderón- Oliver & López-Hernández, 2022). Pressjääkide kasutusele võtmine on heas kooskõlas ka ring- ja biomajanduse eesmärkide täitmisega. Taimsete lisandite optimaalsete kombinatsioonidega on võimalik anda verivorstidele lisandväärtus, millega tagatakse stabiilse mikrobioloogilise kvaliteedi ja heade organoleptiliste omadustega lõpptoode. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade taimsete lisanditena kasutatud õuna-, mustsõstra- ja arooniamahla pressjääkide mõjust verivorstide mikrobioloogilistele, füüsikalis-keemilistele ja organoleptilistele näitajatele.Kirje Taimsete lisandite mõju verivorstide säilivusele ja kvaliteedile : [poster](Eesti Maaülikool, 2023) Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Anton, Dea; Tepper, Marek; Elias, Terje; Kerner, Kristi; Rätsep, Reelika; Püssa, TõnuVerivorstid on eestlaste toidulaual olulisel kohal. Seda enam pakub huvi verivorstide koostise edasiarendus tervislikumate ja naturaalsemate toodete suunas. Üks võimalus on kasutada selleks taimseid lisandeid, et anda verivorstidele lisandväärtus tervisliku, stabiilse mikrobioloogilise kvaliteedi ja heade organoleptiliste omadustega lõpptoote saamiseks.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2013" postrid(Eesti Maaülikool, 2013) Viiard, Ene; Mihhalevski, Anna; Sannik, Urmas; Poikalainen, Väino; Lepasalu, Lembit; Mootse, Hannes; Muiste, Peeter; Kurvits, Vahur; Kask, Regino; Pisponen, Anna; Sats, Andres; Kalle, Raivo; Aasmäe, Birgit; Anton, Dea; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Kuusik, Sirje; Raudsepp, Piret; Laikoja, Katrin; Elias, Priit; Püssa, Tõnu; Järvis, Toivo; Mägi, Erika; Lassen, Brian; Pajumägi, Sirje; Tatar, Vilma ; Praks, Jaan; Veermäe, Imbi; Karus, Avo; Põldvere, Aarne; Soidla, Riina; Veri, Kristiina; Puolanne, Eero; Kass, Marko; Ariko, Tiia; Ots, Meelis; Kärt, Olav; Arney, David; Nõmm, Monika; Pärn, Pille; Jaakma, Ülle; Kõks, Sulev; Nahkur, Esta; Jalakas, Mihkel; Ernits, Enn; Andrianov, Vladimir; Järv, Eha; Polikarpus, Annemari; Grasso, Fernando; Pacelli, Corrado; Napolitano, Fabio; De Rosa, GiuseppeEne Viiard, Anna Mihhalevski, Urmas Sannik, Väino Poikalainen, Lembit Lepasalu. Juuretise koostis ja selle mõju happesuse ja suhkrusisaldusele traditsioonilise rukkileiva tehnoloogias.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2014" postrid(Eesti Maaülikool, 2014) Anton, Dea; Soidla, Riina; Püssa, Tõnu; Ilves-Luht, Aire; Harzai, Hedi; LIng, Katri; Kaart, Tanel; Soomets, Ursel; Kilk, Kalle; Ots, Meelis; Jeremejeva, Julia; Orro, Toomas; Kask, Kalle; Kaldre, Katrin; Haugjärv, Kerli; Liiva, Mari; Gross, Riho; Kass, Marko; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Kramarenko, Toomas; Muutra, Kaisa; Raaperi, Kerli; Viltrop, Arvo; Saar, Tiiu; Põdersoo, Diivi; Golovljova, Irina; Tefanova, Valentina; Soonberg, Maria; Arney, David; Tänavots, Alo; Kaart, Tanel; Kiiman, HeliDea Anton, Riina Soidla, Tõnu Püssa. Analüüsid tomatiga rikastatud lihatoodetes.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2015" postrid (Eesti Maaülikool, 2015) Anton, Dea; Püssa, Tõnu; Kokk, Kristiina; Olt, Andres; Ots, Meelis; Songisepp, Epp; Lindenberg, Kristiina; Roasto, Mati; Kramarenko, Toomas; Põldma, Siiri; Elias, Priit; Polikarpus, Annemari; Napolitano, Fabio; Grasso, Fernando; Di Palo, Rossella; Zicarelli, Fabio; Arney, David; De Rosa, Giuseppe; Raudsepp, Piret; Toomik, Peeter; Sabre, Dorel; Värv, Sirje; Kaart, Tanel; Viinalass, Haldja; Soonberg, Maria; Tänavots, Alo; Kiiman, Heli; Pärna, Elli; Pretto, Denis; Liiva, M.Dea Anton, Tõnu Püssa. Fenoolsed ühendid tomatis ja nende tähtsus meie toidus.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2019" stendiettekanded(Eesti Maaülikool, 2019) Jõudu, Ivi; Pääso, Piia; Kuldjärv, Rain; Bljahhina, Anastassia; Raudsepp, Piret; Anton, Dea; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Püssa, Tõnu; Sats, Andres; Laikoja, Katrin; Rünk, Katrin; Soidla, Riina; Kerner, Kristi; Tepper, Marek; Kaart, Tanel; Tänavots, Alo; Põldvere, Aarne; Karis, Priit; Henno, Merike; Ariko, Tiia; Jaakson, Hanno; Ling, Katri; Ots, Meelis; Leming, Ragnar; Kass, Marko; Nahkur, Esta; Namm, Aimar; Torga, Taavi; Arend, Andres; Aunapuu, Marina; Olt, Andres; Songisepp, Epp; Soonberg, Maria; Barraclough, Rosie; Haskell, Marie; Arney, DavidIvi Jõudu, Piia Pääso. Eesti Maaülikooli Toidu- ja kõrvalsaaduste väärindamise tehnoloogiate ERA õppetool (VALORTECH).Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2021" stendiettekanded(Eesti Maaülikool, 2021) Nahkur, Esta; Andrianov, Vladimir; Namm, Aimar; Torga, Taavi; Arend, Andres; Aunapuu, Marina; Olt, Andres; Loit, Kaire; Puidet, Britt; Püssa, Tõnu; Riisberg, Märt; Ots, Meelis; Sild, Erkki; Marcone, Giovanni; Kaart, Tanel; Piirsalu, Peep; Arney, David Richard; Carnovale, Francesca; Jin, Xiao; Descovich, Kris; Guo, Wenliang; Shi, Binlin; Phillips, Clive J.C.; Kass, Marko; Haskell, Marie; Kuus, Kaisa; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Koskar, Julia; Anton, Dea; Raudsepp, Piret; Meremäe, Kadrin; Kramarenko, Toomas; Rusalepp, Linda; Rätsep, Reelika; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Tedersoo, TriinEsta Nahkur, Vladimir Andrianov, Aimar Namm, Taavi Torga, Andres Arend, Marina Aunapuu. Luude vaagnapõhja mineraalne tihedus lehmadel.