Sirvi Autor "Annuk, Tiiu (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Rapsil esinevate haiguste mõju erinevates eesti piirkondades ja nende sõltuvus sügisesest fungitsiidi kasutusest(Eesti Maaülikool, 2026) Remiküll, Markus; Annuk, Tiiu (juhendaja); Loit, Kaire (juhendaja); Taimetervise õppetoolKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada välja talirapsil sügisel esinevad haigustekitajad Eesti eri piirkondade tootmispõldudel ning hinnata sügisese töötluse seost haigustunnuste esinemisega. Uuring viidi läbi 2025. aastal neljal tootmispõllul ning võrreldi kolme varianti: Caryx, Caryx + Revyona ja pritsimata kontroll. Proovivõtt toimus ajavahemikul 31.10–04.11.2025. Sügisel hinnati igas variandis 100 taime (10 hindamiskohta x 10 taime) ning märgiti binaarselt, kas taim oli sümptomiteta või sümptomitega. Laboris isoleeriti leheproovidest seened puhaskultuuri ning määrati DNApõhise metoodikaga perekonna ja võimalusel liigi tasemel. Kokku saadi 161 puhaskultuuri ja tuvastati 19 seeneperekonda; sagedasemad olid Alternaria ja Leptosphaeria, millele järgnesid Fusarium, Epicoccum ja Parastagonospora. Haigussümptomiteta taimede osakaal erines nii katsepõldude kui ka variantide lõikes ning töötluse mõju oli põlluti erinev. Töö tulemused viitavad, et sügisesed lehesümptomid võivad olla seotud mitme haigustekitajaga ning tootmispõldudel ei pruugi töötluse mõju olla kõigis tingimustes ühesuunaline.Kirje Rootsi kärbse (Oscinella frit L.) esinemine ja arvukus talinisu ning taliodra tootmispõldudel(Eesti Maaülikool, 2024) Tennokese, Hanna-Maria; Jõgar, Katrin (juhendaja); Annuk, Tiiu (juhendaja)Rootsi kärbes (Oscinella frit L.) on kahjur, kes kahjustab teravilju ja kõrrelisi heintaimi. Suurimat kahju teevad taimedes toituvad vastsed, kelle tõrjumiseks on erinevaid viise vähe. Sellest ajendatult on vajalik uurida, milliseid võtteid on tema leviku vähendamiseks võimalik rakendada. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada harimisviisi, eelvilja ja kultuuri mõju teraviljakahjuri rootsi kärbse (Oscinella frit L.) arvukusele ja esinemisele talinisu ning taliodra tootmispõldudel. Andmed koguti 2022. aastal kaheksalt tootmispõllult. Tootmispõldudest esines katses viis talinisupõldu ning kolm taliodrapõldu, valiku aluseks olid erinevad eelviljad ning külvieelse mullaharimise viisid. Katseandmete analüüsi tulemusel selgus, et talinisul oli rootsi kärbse vastsete arvukus ligi kaks korda kõrgem kui taliodral. Sellest võib järeldada, et talinisu oli antud katse põhjal Eesti tingimustes rootsi kärbse arenguks sobivaim kultuur. Kuigi talioder on munemiseks atraktiivne ja võrsete kahjustused olid märkimisväärsed, võib vastsete areng taliodras olla oluliselt pikem, mis vähendab nende ellujäämise võimalusi. Vastsete keskmine arvukus oli kõige kõrgem variandis, kus eelviljaks oli raps ning kõige madalam talinisu eelviljaga variandis. Mullaharimisviis ei olnud antud töös vastsete arvukust mõjutavaks teguriks. Kuna antud töös oli tegu pilootkatsega, on põhjapanevate järelduste tegemiseks vaja sarnast katset korrata, et olla tulemuste järjepidevuse püsimises kindel.Kirje Talirapsi (Brassica Napus L.) seenhaiguste esinemine ja kasvuaegse fungitsiidi mõju haigustõrjele Eesti tootmispõldudel(Eesti Maaülikool, 2026) Trolla, Elisabeth; Annuk, Tiiu (juhendaja); Loit, Kaire (juhendaja); Taimetervise õppetoolTaliraps on Eestis oluline õlikultuur, mille saagikust ja kvaliteeti mõjutavad mitmed seenhaigused, sealhulgas fomoos (Leptosphaeria maculans), valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum), kuivlaiksus (Alternaria spp.) ja vertitsilloos (Verticillium longisporum). Varasemad uuringud on näidanud, et nende haiguste esinemine on tugevalt seotud nii keskkonnatingimuste kui ka agrotehniliste võtete ja keemilise tõrje ajastusega. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli hinnata talirapsi sordi ‘INV 1170’ haigussümptomite esinemist neljas Eesti tootmispõllus ning analüüsida kevadise fungitsiidi Revyona mõju haiguste levikule. Töö käigus hinnati haigussümptomeid visuaalselt ning kasutati DNA-põhiseid laboratoorseid meetodeid patogeenide tegeliku liigikoosseisu määramiseks. Talirapsilt kogutud proovidest isoleeriti kokku 171 seene puhaskultuuri, mis jagunesid 30 seeneperekonna vahel. Kaheksa seeneperekonda kuulusid patogeensete seente hulka: Alternaria spp., Plectosphaerella spp., Fusarium spp., Itersonilia spp., Leptosphaeria spp., Ascobolus spp., Sclerotinia spp. ja Verticillium spp. Tulemused näitasid, et haiguste esinemine ning fungitsiiditöötluste mõju sõltusid peamiselt katse asukohast, mis viitab piirkondlike keskkonnatingimuste ja kohaliku nakkusfooni olulisele mõjule haiguste arengule. Ühekordne kevadine fungitsiiditõrje ei avaldanud enamasti statistiliselt olulist mõju haiguste levikule. Visuaalse hindamise ja molekulaaranalüüsi tulemused erinesid oluliselt: kuigi põllul hinnati fomoosi esinemist suhteliselt sagedaseks, domineeris proovides kuivlaiksuse tekitaja Alternaria spp., samas kui fomoosi tekitajat Leptosphaeria maculans esines proovides väga harva. Lisaks tuvastati Verticillium longisporum esinemine, mis viitab selle patogeeni varjatud levikule Eesti tootmispõldudel. Töö tulemused näitavad, et haigustõrje efektiivsus sõltub tugevalt nii ajastusest kui ka kohalikest kasvutingimustest ning patogeenide tegeliku koosseisu arvestamine on oluline nii haiguste hindamisel kui ka tõrjestrateegiate planeerimisel.