Sirvi Autor "Aleksandrova, Olha (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Asjade internetil põhineva külastusseiresüsteemi rakendamise sotsiaal-majandusliku põhjendatuse ja tingimuste eelhindamine RMK loodusturismi taristu kontekstis(Eesti Maaülikool, 2026) Goldman, Juri; Aleksandrova, Olha (juhendaja); Ariva, Jelena (juhendaja)Käesolev magistritöö käsitleb asjade internetil põhineva külastajate seiresüsteemi rakendamise sotsiaal-majanduslikku põhjendatust ja rakendustingimusi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) loodusturismi taristu kontekstis. Töö probleem tuleneb sellest, et hajusalt paikneva loodusturismi taristu haldamisel võib ajakohasem seireinfo toetada hooldusressursside täpsemat kasutamist, kuid sellise süsteemi põhjendatust ei saa hinnata ainult seadmete maksumuse või tehnilise teostatavuse põhjal. Töö eesmärk oli luua külastajate seiresüsteemi rakendamise eelhindamismudel ning rakendada seda valitud RMK külastusobjekti põhjal, et hinnata süsteemi rahalist, sotsiaalset, tehnilist ja organisatsioonilist põhjendatust. Töös kasutati avalikke RMK andmeid, ruumiandmeid, Google Mapsi kaardipõhist vaatlust, turupõhiseid tööväärtusi ning stsenaariumipõhist modelleerimist. Mudelis eristati baasstsenaariumit ja projektistsenaariumit ning hinnati kulukomponente, rahavoogusid, juhtimisväärtust ja rakendustingimusi. Mudelit rakendati Taevaskodade matkaraja alguspunkti ja parkla põhjal. Töö tulemusena koostati eelhindamisraamistik, mis seob objekti tunnused, minimaalse funktsionaalse seirelahenduse, kulukomponendid, tingimusliku rahavoogude arvutuse ja juhtimisväärtuse. Taevaskodade objekti näitel leiti, et seirelahenduse rahaline põhjendatus sõltub eelkõige investeeringu suurusest, iga-aastastest kasutus- ja hoolduskuludest ning sellest, kas süsteem aitab vähendada kontrolli-, hooldus- või logistikakulu. Tingimuslik näidisarvutus näitas, et realistlikus stsenaariumis võib tulemus olla napilt positiivne, kuid kõrgema kulu stsenaariumis muutub rahaline põhjendatus negatiivseks. Seetõttu ei saa tingimuslike tööväärtuste põhjal teha lõplikku järeldust süsteemi tasuvuse kohta. Töö järeldusena selgus, et asjade internetil põhinev külastusseiresüsteem võib RMK loodusturismi taristu kontekstis olla põhjendatud juhul, kui see on seotud konkreetsete juhtimisprobleemidega, näiteks tualettide hooldusvajaduse, prügikastide täituvuse, parkimiskoormuse või külastuskoormuse hindamisega. Enne lõplikku rakendusotsust tuleb RMK-l täpsustada tegelikud töökorraldus-, hooldus-, kulu- ja tehnilised andmed ning teha valitud objektil kohapealne tehniline ülevaatus.Kirje Eesti toiduainetööstuse kasumlikkuse muutused aastatel 2010-2024(Eesti Maaülikool, 2026) Petrov, Matvey; Aleksandrova, Olha (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on hinnata Eesti toiduainetööstuse kasumlikkuse muutusi aastatel 2010–2024 ning selgitada peamisi tegureid, mis on seotud kasumlikkuse dünaamikaga. Töös käsitletakse toiduainetööstuse kasumlikkust kui kulustruktuuri, lisandväärtuse loomise ja väliskeskkonna šokkide koosmõjul kujunevat tulemusnäitajat. Uurimuses kasutatakse Statistikaameti andmeid ning valitud makrotasandi näitajaid perioodi 2010–2024 kohta. Empiirilises analüüsis rakendatakse kirjeldavat statistikat, enne–pärast võrdlust protsendipunktides, hajuvusdiagramme, korrelatsioonianalüüsi ja regressioonanalüüsi. Põhinäitajana kasutatakse ärirentaablust, mida täiendavad puhasrentaablus, tööjõu-, materjali- ja energiakulude osakaal, lisandväärtuse osakaal, tööviljakus ning šokimuutujad. Regressioonanalüüs viiakse läbi nii alasektorite kui ka kogu sektori lõikes, hõlmates lihatöötlemist, kala töötlemist, puu- ja köögivilja töötlemist, piimatoodete tootmist, pagari- ja makarontoodete tootmist, muude toiduainete tootmist ning valmis loomasööda tootmist. Tulemused näitavad, et Eesti toiduainetööstuse kasumlikkus oli vaadeldud perioodil kõikuv ning suurim negatiivne kõrvalekalle ilmnes 2022. aastal. Alasektorite võrdlus näitab, et kasumlikkuse tase ja volatiilsus erinevad märgatavalt. Energiakriisi mõju osutus üldiselt tugevamaks ja selgemini eristatavaks kui COVID-19 mõju. Korrelatsiooni- ja regressioonianalüüsi tulemused viitavad, et energiakulude osakaal on mitmes alasektoris seotud madalama ärirentaablusega, samal ajal kui lisandväärtuse osakaal on enamasti seotud kõrgema kasumlikkusega. Töö tulemusena järeldatakse, et Eesti toiduainetööstuse kasumlikkus sõltub samaaegselt väliskeskkonna šokkidest, kulustruktuurist ja alasektorite võimest luua lisandväärtust.Kirje Otsekülvi kasutust mõjutavad sotsiaalmajanduslikud tegurid projekti SoildiverAgro põllumajandustootjate küsitlusuuringu näitel(Eesti Maaülikool, 2025) Anissimova, Ksenia; Aleksandrova, Olha (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetoolÜks kestliku põllumajanduse meetodeid on otsekülv, mille eesmärk on toota põllumajandussaadusi ilma mehaanilise mullaharimiseta. Kuid selle meetodi levikut sageli piiravad mitmesugused tegurid, sealhulgas sotsiaalmajanduslikud. Magistritöö eesmärk on välja selgitada sotsiaalmajanduslikud tegurid, mis on seotud otsekülvi kasutamiga põllumajandustootjate seas ning määrata kompensatsioon, mille puhul nad on valmis kasutama selle mullaharimisviisi. Uuring põhines 2023. aastal läbi viidud SoildiverAgro küsitlusuuringu andmetel. Andmeanalüüsi meetodina kasutatakse kvantitatiivset meetodit nagu regressioonanalüüs. Selles töös on kirjeldatud kolme erinevat regressioonimudelit, mis selgitavad valitud sotsiaalmajanduslike tegurite seost kolme sõltuva muutujaga. Esimene mudel hindas valitud sotsiaalmajanduslike tegurite ja põllumajandustootjate otsekülvi kasutuselevõtu valmiduse vahelist seost lähitulevikus. Kõige tugevam positiivne seos leiti otsekülvi kasutamise kogemuse teguri puhul. See tähendab, et kogenumad põllumajandustootjad näitavad suuremat kalduvust selle meetodi kasutamisele. Tugev seos ilmnes ka sotsiaalmeedia teguri puhul, samas kui sisendite hinnad avaldasid mõõdukat seost põllumeeste otsusele otsekülvi kasutusele võtta. Teise mudeli tulemused kirjeldasid tegurite seost valmisolekuga võtta kasutusele otsekülvi meetod rahalise hüvitise korral. Selle puhul näitasid tulemused, et põllumajanduses täiskoormusega töötavad põllumehed on suurema tõenäosusega valmis otsekülvi rakendama kompensatsiooni korral. Kolmanda mudeli abil analüüsiti võimalikku seost valitud sotsiaalmajanduslike tegurite ja soovitud hüvitise taseme vahel. Tugev positiivne seos leiti kliimatingimuste ja tööhõive tegurite puhul. See tähendab, et põllumajanduses täistööajaga töötavad põllumehed, kes hindavad kliimatingimuste mõju otsekülvi meetodi rakendamisele positiivselt, kipuvad valima suurema hüvitist. Mõõdukas positiivne seos esines teguril, mis peegeldab teiste põllumeeste arvamuste mõju, ning nõrk seos ilmnes vanuse ja maa suuruse tegurite puhul. Kõige tugevama negatiivse seose näitasid haridustase ja põllumehe hinnang oma talu mulla kvaliteedile. Mõõdukas seos kompensatsiooni suuruse valikuga ilmnes sisendite hindade ja mahetootja staatuse puhul. Nõrka seost omakorda peegeldasid soo, otsekülvi kasutamise kogemuse ja sotsiaalmeedia tegurid. Samuti arvutati selles töös minimaalne vastuvõetav summa, mille eest põllumees oleks valmis otsekülvi meetodi oma põllul kasutusele võtma. Kompensatsiooniks määrati 323,44 eurot hektari kohta aastas. Uuringu tulemused võivad anda väärtusliku panuse juba olemasolevate põllumajandustootjate toetusprogrammide loomisse või kohandamisse, et toetada kestlike põllumajandusmeetodite, sealhulgas otsekülvi, kasutamist. Käesolev magistritöö võib-olla lähtepunktiks ja stiimuliks teistele teadlastele selle teema edasiseks uurimiseks.Kirje Psühhosotsiaalsed riskitegurid hooldustöötajate motivatsiooni- ja läbipõlemistegurina Eestis(Eesti Maaülikool, 2025) Bizjukova, Olga; Aleksandrova, Olha (juhendaja); Maamajanduse ökonoomika õppetoolTööjõupuudus sotsiaalhoolekande valdkonnas Eestis on endiselt aktuaalne probleem, millele aitavad kaasa rahvastiku vananemine, madal palgatase ja ebasoodsad töötingimused. Varasemad uuringud, sealhulgas OSKA ja WHO aruanded, toovad välja, et töötajate suur käive peamisteks põhjusteks on rasked töötingimused ja kõrge stressitase. Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida psühhosotsiaalsete riskitegurite mõju hooldustöötajate motivatsioonile ja töörahulolule ning teha ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks. Andmete kogumiseks kasutati fookusgruppe ja küsimustikke. Uuringus rakendati nii kvantitatiivseid meetodeid (korrelatsiooni-, klaster- ja regressioonanalüüs) kui ka kvalitatiivseid meetodeid (avatud vastuste sisuanalüüs). Tulemused näitasid, et peamised psühhosotsiaalsed tegurid, mis mõjutavad motivatsiooni ja töörahulolu, on suur töökoormus ja ebapiisav juhtkonna toetus. Need tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, milles on tuvastatud sarnased probleemid. Töös tehakse ettepanekuid töötingimuste parandamiseks. Uuringu tulemuste praktiline rakendamine võib aidata vähendada töötajate voolavust sotsiaalhoolekande valdkonnas, suurendades töötajate rahulolu tööga.