Sirvi Autor "Alaru, Maarika (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 25
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Maapirni kasvatamine energiakultuurina(2013) Markus, Siim; Alaru, Maarika (juhendaja); Lauk, Ruth (juhendaja)The introduction of local biofuels is necessary to meet the targets set by the directive 2009/28/EC of the European Parliament and the Council which sets national target for a 20% share of energy from renewable sources and 10% in transport by the year 2020. Therefore Jerusalem artichoke was studied because of its high aboveground biomass and its prospects as a bioethanol and biogas raw material. The aim of this study was to find out (i) the prospects of growing Jerusalem artichoke worldwide as an energy crop, (ii) agrotechnical techniques that increase the yield of aboveground biomass as the raw material for biogas, (iii) agrotechnical techniques that increase the yield of tubers as the raw material for bioethanol. More specifically, the articles published by Raudsepp on 1961, 1963, 1967 and Rodrigues and others on 2007 were analyzed. On the basis of their data, analysis of variances were calculated. In addition the profitability of cultivating Jerusalem artichoke in Estonian conditions was studied. Techniques that have a statistically significant influence on biomass and tuber yields are variety selection, sowing time and growth period duration. The invasiveness of Jerusalem artichoke and its allelopathic effect on other plants may be a problem. The cultivation of Jerusalem artichoke as a raw material for bioenergy in Estonian conditions did not prove to be economically viable. Therefore it can be said that the cultivation of Jerusalem artichoke for bioenergy may only become profitable when large enough renewable energy subsidies are established.Kirje Metaani tootmise potentsiaal kanepi maapealsest biomassist(2012) Heiste, Johanna; Alaru, Maarika (juhendaja); Lauk, Ruth (juhendaja)Euroopa energiapoliitika kohaselt on üheks eesmärgiks tõsta EL liikmesriikides 2020 aastaks taastuvenergia osakaal 20%-ni ning biokütuste osakaalu transpordis 10%-ni. Ehkki biogaasitootmine Eestis kahekordistus aastatel 2004–2007, on see jätkuvalt väga väike, moodustades vaid 2,15% biogaasi teoreetilisest potentsiaalist. Käesoleva magistritöö käigus viidi läbi põldkatse, mille eesmärgiks oli uurida kanepi sobivust biogaasi tootmiseks erinevatel väetusfoonidel. Aastal 2008 rajati Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Eerika katsealale Tartu lähedal (58° 23’N, 26° 44’E) liivsavilõimisega pruunile näivleetunud mullale bioenergia-alane katse. Väetisfoonideks olid: N0 ehk kontrollala, N100 (mineraalne lämmastikväetis NH4NO3), reoveesete, segukülv vikiga ja vedelsõnniku foon. Kõikide foonide (va. kontrollala N0) üldlämmastiku koguseks oli 100 kg N/ha. Lämmastikufoonidest mõjusid usutavalt efektiivsemalt kanepi USO-31 biomassi moodustumisele reoveesette ja N100 foonid. Reoveesette fooni eeliseks võib lugeda tema mulla niiskust hoidvad omadusi. Katsetulemustest selgus, et metaanisaak on negatiivses korrelatsioonis taimede ligniini- ja tselluloosisisaldusega. Kanep on küll vähenõudlik kultuur, eelkõige taimekaitsevahendite osas, kuid suure maapealse biomassi saamiseks on 100 kg N/ha liiga väike kogus. Kanepi sobivaks koristusajaks Eestis võib pidada augusti lõppu, mil ühekojaline kanep on varases vahaküpsuses. Kanepist biogaasi tootmist on veel vähe uuritud ning on veel palju lahtisi küsimusi õigete tehnoloogiate, koristusaja ja muude tingimuste osas. Kindlasti vajaks antud teema põhjalikumat uurimist ka edaspidi.Kirje Oder ristiku allakülviga mahe- ja tavaviljeluses(2015) Horma, Toomas; Alaru, Maarika (juhendaja)Antud töö on Toomas Horma bakalaureusetöö teemal ”Oder ristiku allakülviga mahe- ja tavaviljeluses”. Töö eesmärgiks oli võrrelda odra sordi ’Anni’ punase ristiku allakülviga terasaagi kujunemist, saagi suurust ja kvaliteeti sõltuvalt viljelusviisit (mahe- ja tavaviljelusviisi võrdlus). Töö põhineb 2008.a. EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi põllule Eerikal rajatud pikaajalisel katsel. Antud uurimuses on kasutatud 2014. aastal kogutud andmetel. Katses oli kasutusel 7 väetisvarianti (kolm mahe- ja 4 tavasüsteemis), mis erinesid üksteisest kasutatud lämmastikväetiste ja lämmastiku koguste poolest. Mahesüsteemi kolm varianti erinesid üksteisest lämmastiku allika poolest: 1) külvikorras kasvanud liblikõieliste poolt seotud õhulämmastik; 2) lisaks õhulämmastikule ka talvel kasvatatud kultuuride poolt seotud mulla lämmastik; 3) lisaks kahele esimesele veel ka hästi komposteerunud sõnnik. Tavasüsteemis oli lämmastikuallikaks mineraalne lämmastikväetis, mille kogused olid 0–120 kg N/ha. Tööst selgus, et odra terasaak oli mahesüsteemi variantide keskmisena 47% väiksem tavasüsteemi samast näitajast. Odra terade proteiinisisaldus ja proteiinisaak oli mahedas samuti väiksem (18,4% ja 61%, vastavalt). Punase ristiku biomassi suurus ei mõjutanud talle järgneva kultuuri (talinisu) saagikust.Kirje Oder ristiku allakülviga mahe- ja tavaviljeluses(2016) Toss, Karel; Alaru, Maarika (juhendaja)Töö põhineb 2008. a. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Eerikal asuvale põllule rajatud pikaajalisel katsel. Antud uurimuses on kasutatud 2012.–2015. aastal kogutud andmeid. Töö eesmärgiks oli selgitada kaheaastase perioodi jooksul mahe- ja tavaviljelusviisi mõju odra sordi ’Anni’ terasaagi suurusele ja kvaliteedile ning allakülvatud punase ristiku biomassisaagile ning järgneval aastal kasvanud punase ristiku kui põhikultuuri biomassisaagile. Katses oli kasutusel seitse väetusvarianti (kolm mahesüsteemis ning neli tavasüsteemis), mis erinesid üksteisest kasutatud lämmastikväetiste ja lämmastiku koguste poolest. Tavasüsteemis olevad neli varianti erinesid üksteisest lämmastiku koguste poolest: N0, N40, N80 ja N120, mis said lämmastikku vastavalt 0, 40, 80 ja 120 kg N ha-1 . Mahesüsteemis olid järgmised orgaanilise lämmastiku allikad: M1– külvikorras kasvanud liblikõieliste poolt seotud õhulämmastik, M2 – lisandus õhulämmastikule ka talvel kasvatatud vahekultuuri poolt seotud lämmastik ning M3 sai kahele eelnevale lisaks kevadel mulda viidud sõnnikut 10 t ha-1 . Odra terasaaki mõjutas allakülvatud punase ristiku biomassi suurus. Odra terasaak tavasüsteemis oli erinevates viljelusviisi variantides katseaastate ja katse korduste keskmisena 55% suurem mahesüsteemis samast näitajast. Allakülvatud punase ristiku biomassisaak oli mahesüsteemis tavasüsteemi omast 28% suurem. Mineraalse lämmastikväetise otsemõjul esimesel aastal usutavalt vähenenud liblikõielise maapealne biomassisaak paranes tunduvalt järelmõju aastal. Proteiinisisaldus ja proteiinisaak olid samuti suuremad tavasüsteemis, need näitajaid olid vastavalt 29% ja 66%Kirje Päevalille kasvatamise võimalikkusest bioetanooli tootmiseks Eestis(2012) Mägi, Triin; Alaru, Maarika (juhendaja); Lauk, Ruth (juhendaja)Biomassi kasutamine energia saamise eesmärgil on aktuaalne ja üha enam uuritav ja arendatav valdkond. Üks uuritavatest teemadest on bioetanooli tootmine. Biomassist etanooli tootmine on arendatav kõikides piirkondades, kus on võimalik energiataimi kasvatada. Töö eesmärgiks on uurida päevalillest etanooli tootmist erinevatel väetusfoonidel, lisaks selgitada, millisel väetusfoonil saadakse suurim bioetanooli saagikus. Päevalille sordi Wielkopolski maapealse biomassi kujunemist ja saagikust uuriti 5 erineval lämmastikväetise foonil, kus kõigi väetisvariantide N koguseks oli arvestatud 100 kg N/ha. Bioetanooli toodetakse taimsest biomassist, mida töödeldakse ensüümidega, mille tagajärjel tekib glükoos, mille kääritamisel tekib etanool. Katses uuriti päevalille saadavat biomassi. Energeetilise analüüsi põhjal võib järeldada, et päevalille on kõige perspektiivikam kasvatada reoveesette foonil, kus etanooli saagikus on suurim, ning ka energeetiline tasuvus on tagatud. Päevalill sobib Eesti tingimustes bioetanooli tootmiseks, kuid peab arvestama, et päevalill ei ole paremuselt esimene bioetanooli kultuur.Kirje Potentsiaalsed rohtsed energiataimed biogaasiks Eestis(2012) Kade, Siiri; Lauk, Ruth (juhendaja); Alaru, Maarika (juhendaja)Üha suureneva energiatarbimise tõttu ühiskonnas, on vajalik suunata oma tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutamisele. Fossiilsete (taastumatute) loodusressursside kasutamine peaks toimuma põhimõttel, et nende ekspluateerimine oleks kindlustatud ajani, kus neid on võimalik asendada mõne teise, taastuva ressursiga. Üheks selliseks energiaallikaks on energiataimed. Bakalaureuse töös käsitletakse kolme alternatiivkultuuri – maapirn, amuuri siidpööris ning Szarvasi-1, mis on aretatud Ungaris orasheina baasil. Töö eesmärgiks on uurida nimetatud kolme mitmeaastase kultuuri kohanemist Eesti tingimustes, potentsiaalset metaanisaaki ning metaani eraldumise kiirust eeltöötlemata biomassist. Bakalaureuse töö on koostatud kirjanduse allikate ning energiataimede kollektsiooni baasil. Energiataimede kollektsioon rajati 2008. aastal Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonnas Rõhu katseaias. Proovid kollektsioonilappidelt võeti 2010. aasta oktoobris. Kolmest uuritavast kultuurist kaks (maapirn ning Szarvasi-1) omavad Eesti tingimustes kohanemiseks paremaid eeldusi. Maapirn ja Szarvasi-1 on nimelt põua- ja külmakindlad kultuurid. Amuuri siidpööris on tundlik talvekülmade suhtes ja on oht, et taimed ei talvitu. Metaani eraldumise kiirus oli kõige suurem maapirni puhul, kuid 77. päevaks saadi kõige suurem metaanisaak amuuri siidpöörise taimedelt. Szarvasi-1 jäi tulemustelt teistele alla. Oktoobris toimunud koristuse ajaks olid Szarvasi-1 taimed tugevalt ligniinistunud, mis omakorda takistas metaani produktsiooni. Lisaks ligniinile sisaldab biomass veel hemitselluloosi ja tselluloosi. Enne laiaulatuslikku energiataimede kasvatamist on vajalik läbi viia põhjalikumad uuringud leidmaks sobivaid kultuure ning optimaalseid koristusaegu.Kirje Raskmetallidega reostunud mulla puhastaine rapsi ja Sarepta sinepi abil(2013) Eek, Lea; Alaru, Maarika (juhendaja)Üha suureneva tööstusharu kasvuga paiskub õhku ja ladestub mulda kahjulike metalliühendeid, mida on võimalik mullast eemaldada lisaks kallitele masinatele ka taimedega. Siiani on tehtud katseid ja tulemusi välja toodud, kuid tänu aeglasele lõpptulemusele ei ole see meetod siiski väga hinnatud. Bakalaureuse töö eesmärgiks oli uurida raskmetallide eemaldamist mullast rapsi ja Sarepta sinepi abil. Metoodika osas on otsingu mootorina kasutatud nii Google Scholar-i kui Scopus-t, samuti Wiley raamatukogu interneti põhised artiklid ja ka erinevad e-raamatud. Lisaks ka ülemaailmsete ülikoolide avalike artiklite andmebaase, nagu näiteks AGRICOLA – Ameerika põllumajandus rahvusraamatukogu bibliograafiline andmebaas ning lisaks erinevad interneti põhised ingliskeelsed teaduslikud ajakirjad nagu nt: Plant soil Environment, Molekul Scientist, Hazardous Substance Reasearch ja Sience Daily. Enim suudetakse juurtega mullast eemaldada kaadmiumi 0,01 mg – 80 mg/kg taime kuivaine kohta, sellele järgneb plii 1 mg – mitmesaja mg/kg ja elavhõbe 1 mg – 20 mg/kg taime kuivaine kohta. Nii raps kui sinep eemaldasid mullast EDTA abil juurtega suuremaid metalli koguseid kaadmiumi vastavalt 25 ja 30 mg/kg ja pliid 27 ja 16 mg/kg kuivaine kohta. Kuna taimede kasutamine on aeganõudev siis see meetod pole levinud, loodusliku saaste fooni suudvad taimed oma jõududega mullast eemalda, kuid lühiajaiselt suurtehaste ja kõrgelt saastatud alade puhul pole taimedest kasu.Kirje Raskmetallidega reostunud mulla puhastamine maisi ja päevalille abil(2013) Laine, Helina; Alaru, Maarika (juhendaja); Lauk, Ruth (juhendaja)Töö tausta kirjeldus: Traditsioonilised mullapuhastamise meetodid on energiamahukad ning kallid, seega otsitakse võimalusi, kuidas võimalikult keskkonnasõbralikult ning odavalt mullast raskmetalle eemaldada. 1980-ndatel leiti, et taimede abil on võimalik raskmetallidega reostunud mulda puhastada, kuna taimed seovad mullast raskmetalle endasse. Taimede abil mulla puhastamise meetodit hakati nimetama fütoremediatsiooniks. Töö eesmärgiks on analüüsida: (i) fütoremediatsiooni positiivseid ja negatiivseid külgi, (ii) maisi ja päevalille potentsiaali mullast raskmetalle siduda, (iii) fütoremediatsiooni kasutust nii Eestis kui ka maailmas. Antud bakalaureusetöö on kirjanduse põhine. Töö koostamiseks vajalikud artiklid saadi Web of Knowledge ja Scopus andmebaaside otsingumootoreid kasutades. Kasutatud kirjandusest valiti välja 11 artiklit ning koostati metaanalüüsi andmetabelid võrdlemaks maisi ning päevalille võimet mullast raskmetalle siduda. Töö tulemused: nii mais kui päevalill on võimelised mullast siduma erinevaid raskmetalle, näiteks Cd, Pb, Cu ja Zn. Mais seob päevalillest paremini raskmetalle. Maisi suurem biomass võimaldab rohkem raskmetalle endasse mahutada, samuti on mais raskmetallide suhtes resistentsem. Raskmetallid akumuleeruvad peamiselt maisi ja päevalille juurtesse. Raskmetallide omastamist mõjutab ka taimede sort, mulla pH ja orgaanilise aine sisaldus. Maisi ning päevalille abil on fütoremediatsiooni katseid tehtud peamiselt Hiinas laboritingimustes. Eestis puuduvad andmed fütoremediatsiooni kasutamise kohta. Diskussioon: fütoremediatsiooni positiivseteks külgedeks on odavam maksumus kui traditsioonilistel meetoditel; raskmetalle taluvad taimed taastavad taimiku reostunud piirkonnas; fütoremediatsioon on in situ meetod. Samuti esineb fütoremediatsiooni meetodil negatiivseid külgi. Fütoremediatsioon on aeganõudev protsess; tugevalt reostunud aladel võivad raskmetallid taimedele toksiliselt mõjuda; taime juured peavad jõudma mullas raskmetallini, et teda omastada. Samuti vajab lahendamist küsimus, mida teha edasi raskmetallidest küllastunud biomassiga.Kirje Reoveesette järelmõju mulla ja odra terasaagi omadustele(2012) Lukk, Joosep; Alaru, Maarika (juhendaja); Lauk, Ruth (juhendaja)Reoveesette realiseerimine on praegusel hetkel probleemiks üle maailma, selle üks lahendus võiks olla põllumajanduslik kasutamine. Sellisel juhul peab reoveesete olema kvaliteetselt töödeldud ja vastama raskmetallide sisalduselt seadusega kehtestatule. Antud magistritöö uurib reoveesette-väetise järelmõju odra (Hordeum vulgare L. sort Leeni) kasvatamisel ning samuti reoveesette kasutamise tulemusena toimuvaid muutusi mullas, odra terasaagis ja terasaagi struktuurielementides. Aastatel 2008–2011 rajati Tartu linna lähedale Eerika katsealale põldkatse. Katse rajati kolmes korduses näivleetunud mullale, reoveesette järelmõju hindamiseks olid kasutuses veel teised lämmastikufoonid (kontrollvariant, mineraalväetis, läga ja vikk segukülvis), kus lämmastiku koguseks võeti arvestuslikut 100 kg ha –1. Katses kasutati AS Tartu Veevärk töödeldud reoveesetet. Eerika katse tulemusena leiti, et katses kasutatud reoveesete oli keskkonnale ohutu ja kvaliteetne (raskmetallide sisaldused olid seadusega lubatud piirväärtustest madalamad ja ei muutunud katseaastate jooksul oluliselt). Võrreldes teiste lämmastikufoonidega mulla füüsikalised omadused reoveesette otsemõjufoonil halvenesid (lasuvustihedus suur), järelmõjufoonil aga paranesid (lasuvustihedus väike). Reoveesette põllumajandusväetisena kasutamise järgne esimese aasta järelmõju on keskkonnale ohutu ja avaldab positiivset mõju odra kasvule, terasaagi elementidele ja terasaagi kogusele. Seda kinnitavad ka pikemaajalised reoveesette järelmõju uuringud. Eerika katses andis reoveesette põllumajandusväetis (reoveesette-väetis) oluliselt suurema odra terasaagi võrreldes teiste lämmastikufoonidega. Sette kasutamise tulemusena jäid raskmetallide sisaldused odra terades madalaks ja olid allpool seadusega määratletud piirväärtusi, ainult tsingi ja vase sisaldused suurenesid ja jõudsid lubatud piirväärtuste lähedale. Tulevikus tuleb kindlasti jälgida tsingi ja vase sisalduste võimalikku suurenemist odra terades, kuna see võib läbi toidu kujutada endast ohuallikat inimeste ja loomade tervisele.Kirje Ristiku hilisema allakülvi mõju odra terasaagile mahe- ja tavaviljeluses(Eesti Maaülikool, 2018) Seeme, Kristjan; Alaru, Maarika (juhendaja); Taimekasvatus ja taimebioloogiaTöö põhineb 2008. a. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Eerikal asuvale põllule rajatud pikaajalisel katsel. Antud uurimustöös on kasutatud 2013‒2016 aasta keskmisi ja 2017 aasta andmeid ning võrreldud tava- ja maheviljelusviisi ja ristiku külviaja mõju ristiku allakülviga odra terasaagile, selle kujunemisele ja saagi kvaliteedile. Maheviljeluses olid väetisvariandid Org 0, Org I ja Org II, kus lämmastiku allikateks olid vastavalt eelnevalt külvikorras kasvatatud liblikõieliste poolt seotud õhulämmastik, lisaks seotud õhulämmastikule veel ka talvised vahekultuurid ning lisaks eelnevatele veel sõnnik. Tavasüsteemis väetisvariandid olid N0, mis oli kontrollvariant ja ei saanud mineraalset lämmastikku ning N40, N80 ja N120, mis said vastavalt lämmastikku 40, 80 ja 120 kgN/ha. Ristiku hilisem allakülv on mahesüsteemis ja tavasüsteemis suurendanud odra tera saaki usutavalt. Varasemalt, kui ristik külvati koos odraga, on allakülvatud ristik mahesüsteemis odra terasaaki tunduvalt vähendanud, kuid hilisem allakülv mahesüsteemis aastal 2017 on odra terasaaki tõstnud 49‒79%. Ka 1000 tera mass on mahe- ja tavasüsteemis hilisema allakülvi korral vastavalt 5,3– 8,7% ja 9,3–14,4% tõusnud. Vastupidiselt on ristiku biomass hilisema allakülvi korral mahesüsteemis vähenenud 47,1–56,5% ja tavasüsteemi väetatud variantidel praktiliselt puudub.Kirje Segukülvi mõju odra umbrohtumusele, saagile ja kvaliteedile(Eesti Maaülikool, 2026) Vesik, Helen; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Talgre, Liina (juhendaja); Alaru, Maarika (juhendaja)Euroopa Liidu riikides on järjest suurenenud huvi alternatiivsete viljelusviiside vastu, mille eesmärgiks on vähendada põllumajanduse keskkonnamõju ning parandada ressursside kasutamise efektiivsust. Üheks võimalikuks lahenduseks peetakse segu– ja allakülve, mis võivad parandada mulla viljakust, vähendada umbrohtumust ning suurendada tootlikkust. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata suviodra puhaskülvi, odra ja hariliku viki segukülvi ning odra ja punase ristiku allakülvi mõju umbrohtumusele, saagikusele, kvaliteedile ning maakasutuse efektiivsusele. Andmed koguti Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllult aastatel 2022–2023. Tulemused näitasid, et väikseim umbrohtude biomass oli punase ristikuga allakülviga variandis. Kõige nõrgem umbrohtude allasuruja oli oder vikiga variant. Katsevariantide vahel erines umbrohtude liigiline mitmekesisus. Shannon–Weineri mitmekesisusindeksi põhjal esines kõrgeim mitmekesisus oder ristiku variandis ning oder vikiga variandis jäid väärtused madalamaks, põhjuseks liikide ebaühtlane jaotus. Odra terasaak oli sarnane odra puhaskülvi ja ristikuga allakülvis. Parim kvaliteet ehk kõrgem tuhande tera mass, mahumass ja proteiinisisaldus saadi ristiku allakülviga variandis. Odra ja viki segukülvis jäi odra saagikus kõige madalamaks, mis tulenes umbrohtumisest, ning madalamad olid ka kvaliteedinäitajad. Tulemuste põhjal saab järeldada, et viki aeglasem algareng ja hilisem lämmastikusidumine kombinatsioonis odra domineerimisega ei loonud odrale varases kasvufaasis piisavalt soodsaid kasvutingimusi. Maaekvivalendi suhtarvu analüüs näitas segukülvide paremat maakasutuse efektiivsust. Oder vikiga segukülv võimaldas saavutada sama biomassi ja proteiinisaagi, kastutades põllumajandusmaad vastavalt 28% ja 14% vähem. Tulemuste põhjal saab järeldada, et segukülvide mõju sõltub suurel määral liikide konkurentsivõimest, külvisuhetest ja kasvutingimustest. Kõige efektiivsemaks viljelusvariandiks osutus odra ja punase ristiku allakülv, mis ühendas väiksema umbrohtumuse, kõrgema saagikuse ja paremad kvaliteedinäitajad. Töö pani olulise aluse järgmistele segukülvi katsete uurimisele Eesti tingimustes, et hinnata nende pikaajalist mõju saagikusele, kvaliteedile ja agroökosüsteemi toimimisele.Kirje Talinisu kvaliteet ning küpsetusomadused mahe- ja tavaviljeluses(Eesti Maaülikool, 2018) Toss, Karel; Alaru, Maarika (juhendaja); Taimekasvatus ja taimebioloogiaTöö põhineb 2008. a. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Eerikal asuvale põllule rajatud pikaajalisel katsel. Antud uurimuses on kasutatud 2013.–2015. ning 2017. aastal kogutud andmeid. 2016 aasta andmeid ei kasutatud, kuna ebaõnnestunud talinisu talvitumise tõttu külvati kevadel põldudele suvinisu. Töö eesmärgiks on selgitada mahe- ja tavaviljelusviisi mõju talinisu sordi ’Fredis’ saagikusele, kvaliteedile ning küpsetusomadustele. Katses oli kasutusel seitse väetusvarianti (kolm mahesüsteemis ning neli tavasüsteemis), mis erinesid üksteisest kasutatud lämmastikväetiste ja lämmastiku koguste poolest. Tavasüsteemis olevad neli varianti erinesid üksteisest lämmastiku koguste poolest: N0, N50, N100 ja N150, mis said lämmastikku vastavalt 0, 50, 100 ja 100 kg N ha-1 . Mahesüsteemis olid järgmised orgaanilise lämmastiku allikad: Org0– külvikorras kasvanud liblikõieliste poolt seotud õhulämmastik, OrgI – lisandus õhulämmastikule ka talvel kasvatatud vahekultuuri poolt seotud lämmastik ning OrgII sai kahele eelnevale lisaks kevadel mulda viidud sõnnikut 10 t ha-1 . Talinisu terasaaki mõjutab uuritud faktoritest eelkõige väetusvariant (43%), suurimad terasaagid saadi lisa lämmastikku saanud tavasüsteemi variantidelt, nendel omavahel usutavaid erinevus ei olnud. Ilmastiku poolest olid kõige soodsamad 2015. ja 2017. aasta, eelkõige madalama maikuu temperatuuri ja väiksema juulikuu sademete koguse tõttu. Talinisu kvaliteedi seisukohalt olid paremad ainult tavasüsteemi N100 ja N150 väetusvariant, mis said loomiseelses faasis (BBCH 47) lisalämmastikku, mistõttu olid neil paremad kvaliteedi näitajad. Küpsetusomaduste poolest ei olnud mahesüsteemis ja tavasüsteemis usutavaid erinevus. Majanduanalüüsi järgi on kõige tasuvam viljelussüsteem hetke seisuga mahesüsteem, kuna hind on niivõrd palju parem. Tavasüsteemis kõige tasuvam väetusvariant on N100, mis siiski tasuvuse seisukohast on 20% madalam, kui OrgI variant.Kirje Talinisu lipuleht mahe- ja tavasüsteemis ning selle mõju terasaagile ja kvaliteedile(Eesti Maaülikool, 2019) Sepp, Siim; Alaru, Maarika (juhendaja); Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamineAntud uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada viljelusviisi mõju talinisu Fredis lipulehtede arvule taime kohta, pindalale ja kestvusele ning nende mõju terasaagi suurusele ja kvaliteedile. Püstitatud hüpoteesid olid: 1) tavaviljeluses on talinisul suurem lipulehtede arv ja lipulehe pindala; 2) viljelusviis ei mõjuta lipulehe vananemise kiirust ja fotosünteetiliselt aktiivse pinna kestvust; 3) lipulehtede arv ja fotosünteesiv pindala on positiivses korrelatsioonis saagikusega; 4) lipulehtede arv ja fotosünteesiva pindala suurus mõjutavad terasaagi kvaliteeti. Tulemused on saadud 2008. a Eesti Maaülikooli Eerikale rajatud pikaajaliselt mahe- ja tavaviljelusviise võrdlevalt põldkatselt aastal 2018 kogutud andmete põhjal ja tehtud järeldused on esialgsed. Tarbimise kasv maailmas suurendab tööstusliku põllumajanduse survet looduskeskkonnale. Keskkonnasäästlik ja mahetootmine on tänapäeva toidutootmises kasvav trend, kuid käesoleval hetkel sellega inimkonna kasvavat nõudlust toidu järgi rahuldada võimalik ei ole. Mahetootmise saagikuse tõstmiseks on seetõttu vaja paremini mõista viljelusviisist tulenevaid füsioloogilisi erinevusi, mis saaki mõjutavad. Sellest tulenevalt uurime käesolevas uurimustöös ühe tähtsaima fotosünteesiva organi ehk lipulehe mõju saagi- ja kvaliteedi moodustamisele ning erinevustele viljelussüsteemide vahel. Tulemuste põhjal leidis kinnitust hüpotees, et tavaviljeluses on tänu mineraalsele lämmastikule suurem lipulehtede pindala ja arv taime kohta. Tavasüsteemi väetatud variantidel oli maksimumhetkel lipulehtede arv 17-56% ja pindala 14–20% suurem võrreldes mahesüsteemi variantidega, kuigi usutav erinevus süsteemide vahel puudus. Uurimustöö tulemuste põhjal ei leidnud kinnitust hüpotees, et viljelusviis ei mõjuta lipulehe vananemise kiirust ja fotosünteetiliselt aktiivse pinna kestvust. Tavasüsteemi väetatud variantide lipulehtede pindala vähenes piimküpsuse algusest kuni küpsemiseni 39% ja mahesüsteemis 63%. Lipulehtede arv vähenes õitsemise lõpust kuni küpsemiseni mahesüsteemis 87% ja tavasüsteemi väetatud variantidel 41%, samas usutav erinevus süsteemide vahel puudus. Uurimustöö hüpoteesid, et lipulehtede arv ja pindala mõjutavad talinisu saagikust ja kvaliteeti positiivselt on antud tulemuste põhjal tõene. Terasaak on usutaval määral mõjutatud lipulehtede arvu (p<0,05) ja lipulehe fotosünteesiva pinna poolt (p<0,05). 1000 tera massile, proteiinisisaldusele ja gluteenisisaldusele omab lipulehtede arv usutavat mõju vahaküpsuses ja keskmine pindala piim- ja vahaküpsuses(p<0,05). Usutav erinevus süsteemide vahel esines, kuid variantide vahel enamasti puudus.Kirje Talinisu saagi- ja kvaliteedinäitajad sõltuvalt viljelusviisist(2016) Markus, Siim; Alaru, Maarika (juhendaja)Antud uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada, viljelusviisi ja orgaaniliste ning mineraalsete lämmastikväetiste mõju talinisu kvaliteedile ja saagikusele. Püstitatud hüpoteesid olid: 1) viljelusviis mõjutab olulisel määral talinisu saagikust ja kvaliteeti; 2) tavasüsteemis kasvanud talinisu on tänu mineraalsele lämmastikule küll suurema proteiini- ja gluteenisisaldusega, kuid mahesüsteemis kasvanud talinisu teised kvaliteedinäitajad on paremad. Tulemused on saadud 2008. a Eerikale rajatud Eesti Maaülikooli pikaajaliselt põldkatselt katseaastate 2014–2015 andmete põhjal. Mahetootmine ja mahetoodete tarbimine on järjest suurenenud ning suure tõenäosusega kasvab ka tulevikus. Sellest tulenevalt tõuseb ka nisu kui ühe kõige tähtsama põllumajanduses viljeldava kultuuri kasvupindala. Samas on kõige olulisem aspekt mahetoidu juures siiski selle tervislikkus. Seetõttu on ka antud uurimustöö keskendunud nisu kvaliteedinäitajate erinevuse hindamisele tava- ja maheviljelussüsteemis. Uurimustöö tulemuste põhjal sai kinnitust hüpoteesis toodud väide, et mineraalset lämmastikku saanud tavasüsteemi variantidel saadakse usutavalt kõrgem terasaak ning proteiini- ja gluteenisisaldus. Uurimustöö hüpotees, et mahesüsteemis kasvanud talinisu teised kvaliteedinäitajad on paremad, ei olnud antud katse tulemuste põhjal tõene. Kuigi esines kõrgemaid väärtusi nii mahe- kui tavasüsteemis, siis kahe viljelusviisi variantide vahel puudusid usutavad erinevused nii gluteeniindeksi, langemisarvu kui ka pätsi ruumala ja eriruumala väärtustel. Kiudainete sisaldus oli võrreldes tavasüsteemi enam mineraalset lämmastikku saanud variantidega mahesüsteemis usutavalt kõrgem. Sellest tulenevalt võib mahetoodangut pidada kiudainete sisalduse poolest paremaks.Kirje Talinisu saagi-ja kvaliteedinäitajad sõltuvalt viljelusviisist(Eesti Maaülikool, 2017) Horma, Toomas; Alaru, Maarika (juhendaja); Taimekasvatus ja rohumaaviljelusAntud uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada, viljelusviisi ja orgaaniliste ning mineraalsete lämmastikväetiste mõju talinisu kvaliteedile ja saagikusele. Püstitatud hüpoteesid: 1.Mahesüsteemis kasvanud talinisu terade proteiinisisaldused on kõrgemad kui tavasüsteemis. 2. Mahesüsteemis kasvanud nisu peenjahu saak on suurem. 3. Ilmastik mõjutab talinisu kvaliteeti rohkem kui viljelusviis. Andmeteks on võetud 2008. a Eerikale rajatud Eesti Maaülikooli põldkatse, aastatel 2013–2016 tulemuste põhjal. Mahetootmine peab lähtuma sellest, et hoitaks mullas bioloogilist mitmekesisust, mullaelustikku ja säiliks mullaviljakus. Mahetoodangule on olemas Eestis võimalik eksport- ja siseturg. Piiravateks asjaoludeks on mahetoodangu väiksem saagikus ja väga palju kõikuv kvaliteet. Mullast toitainete kättesaamine taime jaoks toimub ühtemoodi nii mahe- kui tavatootmises. Oluline on see, palju taimetoiteelemente on mulla varudesse antud ja palju neist on taimedele kättesaadavad ehk liikuvad. Uurimustöö tulemuste põhjal ei leidnud kinnitust hüpotees, et mahesüsteemis kasvanud talinisu terade proteiinisisaldused on kõrgemad kui tavasüsteemis. Kinnitust leidsid aga hüpoteesid, et mahesüsteemis kasvanud talinisu peenjahu saagis on suurem ja viljelusviis mõjutab talinisu kvaliteeti vähem kui ilmastik.Kirje Talinisu saagikus ja kvaliteet mahe- ja tavaviljeluses(2015) Kade, Allar; Alaru, Maarika (juhendaja)Väga palju räägitakse mahetoodangu paremast kvaliteedist võrreldes tavaviljelusega. Mahetootmine on küllaltki rangelt reguleeritud: peab hakkama saama väiksemate toitainete kogustega mullas, kahjureid ja umbrohtusid võib tõrjuda kasutades üksnes looduslikke vahendeid ja meetodeid. Vastupidiselt võib tavaviljeluses kasutada sünteetiliselt toodetud väetisi ja tõrjevahendeid. Et nende tootmisviiside kvaliteeti võrrelda, pani see aluse luua 2008. aastal mahetootmist ja tavatootmist võrdlev katse Eesti Maaülikooli katseaeda Eerikale. Sõltuvalt väetussüsteemist kasutati mahesüsteemis (M1, M2, M3) eelkultuure ja sõnnikut ning tavasüsteemis (N0, N50, N100, N150) lisaks sõnnikule ka mineraalset lämmastikku. Katse põhines plokksüsteemil, kus mahe- ja tavatootmine oli üksteisest eraldatud. Antud uurimustöö eesmärgiks oli uurida talinisu viljelusviisi mõju terasaagi kujunemisele, tera saagikusele ja tera kvaliteedile. Tulemustest selgus, et viljelusviis mõjutas usutavalt saagi kujunemist, mis avaldus tavaviljeluse saagikuse parameetrite oluliselt paremates näitajates. Suurem vahe tuli välja terasaagis, kus selgus, et mahesüsteemis jäi terasaak 20 – 41% väiksemaks võrrelduna tavasüsteemiga. Samuti selgus, et proteiini saagikus oli tavasüsteemis 39% suurem kui mahesüsteemis variantide keskmisena. Katse näitas, et talinisu kasvatamisel sõnnikuga väetamine ja eelkultuuride kasvatamine maheviljeluses ei anna samaväärset kvaliteeti võrrelduna tavaviljeluses antavate mineraalsete lämmastikväetistega. Probleemiks mahesüsteemis on lämmastiku puudus taimede kiirel kasvu ajal, kui seda suudaks parandada, siis muutuksid ka kvaliteedi näitajad.Kirje Talinisu saagikus ja kvaliteet tava- ja maheviljeluses(2016) Bakhoff, Aron; Alaru, Maarika (juhendaja)Maheviljeluse ja mahetoodangu propageerimine Euroopas on aina rohkem hoogu kogumas. Pidev diskussioon selle üle, kas mahetoodang on parem kui tavatoodang oli põhjus, miks loodi 2008. aastal Eesti Maaülikooli katsepõllule Eerikale mahe- ja tavatootmist võrdlev katse. Katse eesmärgiks oli võrrelda talinisu saagikust ja kvaliteeti mahe- ja tavasüsteemis. Töös võrreldakse 2013.–2015. aasta andmeid. Katse rajati süstemaatilise plokksüsteemina neljas korduses. Katselapi pindala oli 60m2 . Kasutuses oli seitse erinevat väetusvarianti. Mahesüsteemi variandid olid M1, M2, M3, kus lämmastiku allikaks oli vastavalt liblikõieliste poolt sümbiootiliselt seotud õhulämmastik, lisaks õhulämmastikule talviste vahekultuuride poolt seotud lämmastik ja kahele eelnevale lisaks veel sõnnik. Tavasüsteemi variandid (v.a. N0) N50, N100, N150 said lisaks liblikõielistele ka mineraallämmastikku. Viljelusviis mõjutas talinisu saaki ja kvaliteeti usutavalt. Tavasüsteemis mineraallämmastikuga väetatud talinisu terasaak oli katseaastate keskmisena 16% suurem kui mahesüsteemis. Mahesüsteemis kasvatatud talinisu saak jäi madalamaks, sest terade arv ja mass viljapeas oli usutavalt väiksem. Lisaks tõstis mineraalse lämmastiku andmine terade proteiini- ja gluteenisisaldust, mistõttu tavasüsteemis kasvanud nisu vastavad näitajad olid 12% ja 13% kõrgemad kui mahesüsteemis.Kirje Talinisu saak ja kvaliteet sõltuvalt viljelusviisist(2015) Mets, Martin; Alaru, Maarika (juhendaja)Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida viljelusviisi ja orgaaniliste ning mineraalse lämmastikväetise mõju talinisu sordi ’Fredis’ saagile ja kvaliteedile. Samuti välja selgitada viljelusviisi mõju füsioloogilise küpsuse saavutamise kiirusele. Magistritöö põhineb 2008. aastal Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna katsepõllule Eerikal rajatud pika-ajalise katse 2013. ja 2014. aastal kogutud andmetel. Võrreldi mahe- ja traditsioonilises viljelusviisis kokku seitsme erineva lämmastikusisendiga variandi mõju talinisule. Maheviljelussüsteemis: kontrollvariant M1 (liblikõielised kultuurid külvikorras), variant M2 (M1 + vahekultuurid) ja variant M3 (M2 + sõnnik 10 t/ha). Traditsioonilises viljelussüsteemis lisaks külvikorras kasvanud liblikõielistele ka mineraalne lämmastikväetis: N0P25K95, N50P25K95, N100P25K95 ja N150P25K95. Füsioloogilise küpsuse (FK) saabumise kiirusele viljelusviis ega mineraalse lämmastikväetise kogus ei omanud usutavat mõju. Vee kadu terades FK järgselt oli usutavalt kiirem maheviljeluse variantide taimedel ja see põhjustas ka terade 4–6 päeva varasema koristusküpsuse saabumise. Mineraalse lämmastikväetisega väetatud variandid andsid usutavalt suuremad terasaagid (3890–4060 kg/ha) võrreldes mahesüsteemiga (3268–3544 kg/ha), kusjuures mahesüsteemi ja tavasüsteemi väetatud variantide siseselt usutav saagi varieeruvus puudus. Antud katse talinisu saagikus oli mahesüsteemis kahe katseaasta keskmisena (aasta ei omanud usutavat mõju) 8,9–19,5% väiksem. Viljelusviis, mineraalse lämmastikväetise kogus kui ka aasta omasid usutavat mõju 1000 tera massile, mahumassile, kleepvalgu- ja proteiinisisaldusele. Langemisarvule ja gluteeniindeksile (2013. a. 83,7% ja 2014. a. 79,1%, viljelusviiside keskmisena) omas usutavat mõju katseaasta ilmastik. Kvaliteedi näitajatest mahumass andis mahesüsteemis 2014. a. usutavalt parema tulemuse. Tavasüsteemi variantide 1000 tera mass mõlemal katseaastal usutavalt suurem mahesüsteemi variantide keskmisest. Mahesüsteemis jäi kleepvalgu sisaldus variantide keskmiselt 2013. aastal 15% ja 2014. aastal 13% madalamaks ning proteiinisisaldus 2013. aastal 18% madalamaks võrrelduna tavasüsteemi variantide keskmise kleepvalgu- ja proteiinisisaldusega.Kirje Talinisu terasaagi kujunemine mahe- ja tavaviljeluses(Eesti Maaülikool, 2018) Kängsep, Madis; Alaru, Maarika (juhendaja); Taimekasvatus ja taimebioloogiaPidev diskussioon selle üle, kummal viljelussüsteemil on terasaak suurem oli põhjus, miks loodi 2008. aastal Eesti Maaülikooli katsepõllule Eerikale mahe- ja tavatootmist võrdlev katse. Katse eesmärgiks oli võrrelda talinisu terasaagi kujunemist mahe- ja tavaviljeluses. Töös võrreldakse 2013.–2017. aasta andmeid. Katse oli üles ehitatud süstemaatilise plokksüsteemina neljas korduses, katselapi pindala oli 60 m2. Kasutuses oli seitse erinevat väetusvarianti. Mahesüsteemi variante oli 3: Org 0, Org I, Org II, kus lämmastiku allikaks oli vastavalt liblikõieliste poolt sümbiootiliselt seotud õhulämmastik, lisaks õhulämmastikule talviste vahekultuuride poolt seotud lämmastik ja kahele eelnevale lisaks veel hästi komposteerinud sõnnik. Tavasüsteemi variandid (v.a. N0) N50, N100, N150 said lisaks liblikõielistele ka mineraallämmastikku. Mahesüsteemi variandid olid tavasüsteemi väetatud variantidest aastate keskmisena terasaagilt 28‒37% väiksemad. Lämmastiku kättesaadavuse ebaregulaarsus põhjustas maheviljeluses väiksema saagi. Mida suurem on biomass, seda suurem on ka teradesse kogunev toitainete kogus, mis suurendab terade massi ja mahumassi. Maapealse biomassi suurus oli tavasüsteemi mineraallämmastikuga väetatud variantidel võrreldes mahesüsteemi variantidega 20–38% suurem. Aasta ilmastik mõjutas talvitumist ja taimede arvu pinnaühikul 59% ulatuses, väetisvariandi mõju ei olnud usutav.Kirje Teraviljade ja liblikõieliste kultuuride saak ja kvaliteet segukülvis(Eesti Maaülikool, 2024) Vesik, Helen; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Alaru, Maarika (juhendaja)Euroopa Liidu riikides on kasvav huvi kasutada rohkem agroökoloogilisi võtteid, nagu näiteks segukülve. Käesolev bakalaureusetöö põhineb EMÜ katsepõllule Eerikal rajatud puhas- ja segukülvide võrdluskatselt 2022. a. kogutud andmetel. Katse eesmärgiks oli võrrelda teraviljade odra ja kaera ning kaunviljade herne ning viki puhaskülvide ja nende segude (oder + vikk ja kaer + hernes) saagikust ja saagi kvaliteeti (1000 tera massi, mahumassi ja proteiini sisaldust). Tulemused näitasid, et kaera puhaskülvi saagikus oli kaera-herne segukülvist usutavalt kõrgem, kuid odra puhaskülvi ja odra-viki segu saagikused olid statistiliselt võrdsed. Võrreldes puhaskülviga oli saagi kvaliteedinäitajatest 1000 tera mass suurem segukaeral, samas mahumass ja proteiini sisaldus oli segukülvides kas statistiliselt sama või pigem madalam. Ka viki 1000 tera mass oli segus madalam. Herne ja viki proteiini sisaldused ei sõltunud variandist. Majanduslikult olid kõik variandid kasumlikud, kuid segukülvide kasum oli väiksem võrreldes puhaskülviga. Tulemusi võrreldi varasemate uuringutega ning tõsteti esile vajadus jätkata segukülvide uurimist ja nende potentsiaali ära kasutamist põllumajanduses. Segude koostamisel on oluline jälgida segusse võetavate liikide ja sortide konkurentsivõimet ja samaaegset valmimist.