Sirvi Autor "Abel, Maret" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje 3 tänavat, 3 aegkonda(2016) Abel, Maret; Vassiljev, Peeter (juhendaja)Bakalaureusetöö ülesanne oli antud märksõnaga „Teisel pool”. Antud stsenaariumis oli linnavalitsusel vaja leida alasid nii avalikuks ruumiks kui ka korterite ja ärihoonete planeerimiseks. Ülesandeks oli teha ettepanek, kus need alad võiksid asuda ja ühendada need seosed lineaarsete avalike aladega. Peamiseks väljakutseks oli muuta funktsionaalne karakter ühendavaks karakteriks Tartu elanike ja külastajate jaoks. Kuna Tartu linn asub läbi Emajõe ürgoru voolava Suur-Emajõe keskjooksul, siis on vesi mänginud suurt rolli Tartu linna kujunemisel. Selline ajalooline taust ajendas valima kujunduselemendiks vee. Seoses vee teemaga sai välja valitud sellised tänavad nagu Pärna, Paju ja Papli, kuna need asuvad veekogude vahel. Detailsemalt on tegeletud Papli tänavaga, kuna selle tänava ääres on olnud kuivenduskraavid. Lähtuvalt analüüsi tulemustest on käesoleva töö eesmärgiks parandada valitud piirkonna vaba aja veetmise võimalusi. Kõigepealt tuleks teha korda jalakäijate ja jalgratturite kasutuses olevad teed. Seeläbi saab luua ühendused suuremate tänavatega ja siduda omavahel kortermajade haljasalad. Lisaks sellele võiks paigaldada rohealadele erinevaid mängu-, rekreatsiooni ja õppevahendeid. Haljasalad ja teed seob omavahel sademevee kogumisrennide ja -kanalite võrgustik. Märksõnade “jääaeg”, “ürgorg”, “vesi” kaudu on jõutud evolutsiooni teemani- kuidas on toimunud organismide areng. Ühe hüpoteesi kohaselt on elu areng saanud alguse veest- maailmamerest. Organismide arengu näitamiseks on valitud kolme aegkonna (vana-, kesk-ja uusaegkond) ajastud. Kuna projektala hoonestamine on toimunud läänest ida suunas, siis Pärna tänava ruum on kõige vanem ja Papli tänava ruum kõige uuem. Seega on Pärna tänava äärde jäävate rohealade kujundamisel kasutatud vanaaegkonna ajastutele, Paju tänaval keskaegkonna ajastutele ja Papli tänaval uusaegkonna ajastutele iseloomulikke tunnuseid.Kirje Linna parkide helimaastikuline kujundamine meeldivaks keskkonnaks(Eesti Maaülikool, 2018) Abel, Maret; Vassiljev, Peeter (juhendaja); MaastikuarhitektuurKäesolevas magistritöös lähenetakse parkide analüüsile ja kujundamisele helimaastikulisest vaatenurgast. 20. sajandi teisest poolest on linnade helikeskkond märgatavalt müraga saastunud, kuid rohkem keskendutakse visuaalsetele aspektidele jättes tähelepanuta heli tajumise tähtsuse. R. M. Schafer mõtles välja lahenduse- parandada linna helimaastikku kahjulike helide (müra) vähendamise või kõrvaldamise abil. Varasemates uuringutes on katsetatud müra maskeerimist kirikukella, linnulaulu, tuule puhumise ja erinevate vee helidega. Erinevaid vesirajatisi (purskkaev, veesein) on kasutatud laiemalt müra maskeerimise elemendina. Töö uurimiseesmärgiks on 1) selgitada välja, kuidas helimaastikulise kujundamise läbi saavutada linna parkidest meeldiv keskkond arvestades eri vanuses inimeste vajaduste, huvide ja meeleoludega, 2) demonstreerida, kuidas nüüdisaegse väliinventari abil, mis avaldaks positiivset mõju pargi helimaastikule, saaks edendada ühiskondlike tegevuste võimalusi parkides. Mõeldi välja uudsed väliinventari lahendused, integreerides juba kasutusel olevad väliruumi elemendid ja erinevaid helisid tekitavad elemendid. Uudse väliinventari paigutamiseks parkidesse oli vajalik eelnevalt analüüsida Tartu linna parkides olemasolevate eri funktsiooniga väliruumi elementide paiknemist ja arvukust ning uurida liiklusmüra kaardilt liiklusmüra valjust ja selle levimist parkidesse. Eelkõige oli määravaks uudse väliinventari parki paigutamisel, et selle elemendi helivaljus oleks sarnane parki leviva liiklusmüra valjusega. Väliinventari kasutamisel tuleb kuuldavale heli, mis raskendab liiklusmüra kuulmist. Selleks, et teada saada, kas uudne väliinventar avaldab positiivset mõju parkide helimaastikule ja kas saavutatakse meeldiv keskkond, viidi läbi internetipõhine küsitlus Tartu elanike seas. Küsitlus põhines videotel, mis filmiti parkides ja millesse lisati arvutis juurde eelnevalt valmis joonistatud uudse väliinventari mudelid. Küsitluse abil taheti teada saada, kuidas erinevatesse vanuse- ja külastajagruppidesse kuuluvad inimesed hindavad parkide külastatavust, atraktiivsust ja helimaastiku meeldivust enne ja pärast uudse väliinventari (virtuaalselt) paigutamist parkidesse. Küsitluse vastuste tulemused jagunesid kaheks- osade inimeste hinnangud ei muutunud parkide külastatavuse, atraktiivsuse ja helimaastiku meeldivuse osas pärast parki (virtuaalselt) elemendi lisamist, teiste hinnangud aga muutusid. Enamus nendest küsitlusele vastajatest, kelle hinnangutes esines muutusi, andsid (virtuaalselt) lisatud elemendiga pargile enamasti positiivsemad hinnangud. Saadud tulemuste põhjal võib järeldada, et helimaastikulise kujundamise läbi, lisades parki erinevaid meeldivaid helisid tekitavaid elemente, saab parkidest saavutada meeldivat keskkonda. Selleks, et koguda täiendavaid tõendid uudse väliinventari positiivse mõju kohta keskkonnale ja helimaastikule, on vaja läbi viia rohkem uuringuid. Katsetada nii virtuaalselt kui ka reaalselt valmis ehitatud uudse väliinventari disainlahendusi erinevat tüüpi haljasaladel ja erinevatel aastaaegadel.