Sirvi Autor "Aav, Alice (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Bioplasti tootmine toidujäätmetest ja kasutamise võimalused toiduainetetööstuses(Eesti Maaülikool, 2021) Danneberg, Kristel; Aav, Alice (juhendaja); Jõgi, Katrin (juhendaja)Naftapõhiste plastide ja toidujäätmete üleküllus ning kahjulik mõju keskkonnale on pannud plasti tootjaid vaatama jätkusuutlikumade variantide suunas. Selliseks lahenduseks on bioplast ning bioplasti tootmine toidujäätmetest. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida bioplasti tootmist toidujäätmetest ning selle kasutamist toiduainetetööstustes. Kirjanduse analüüsis anti ülevaade erinevatest bioplasti liikidest, bioplasti tootmisvõimalustest toidujäätmetest, kasutamise võimalustest toiduainetetööstustes, lagunemisest erinevates tingimustes ning bioplasti eelistest ja väljakutsetest. Levinumateks bioplastideks on PHA, PLA ning tärklisepõhised plastid. Töö eksperimentaalses osas keskenduti erineva taustaga ettevõtete teadmistele toidujäätmetest bioplasti tootmisel, nende väljakutsetele ning ettevõtete kasutatavatele bioplastidele ning tuleviku väljavaadetele. Naftapõhist plasti on hakatud järjest rohkem asendama bioplastiga toiduainete pakendamises. Pakenditootjad ja toidutööstused soovivad kasutada jätkusuutlikumaid ning kliendile hinnasõbralikumaid bioplaste, et olla konkurentsis naftapõhise plastiga, aga samal ajal hoides meie keskkonda. Toidujäätmetest bioplasti kasutamine selliseid võimalusi pakub, vähendades sellega toidujäätmete sattumist prügilatesse ja kasvuhoonegaaside emissiooni.Kirje Eeterlike õlide kasutamine toiduainetööstuses(Eesti Maaülikool, 2019) Anier, Liisa; Aav, Alice (juhendaja); Toiduainete tehnoloogiaViimastel aastatel on tarbijad üha enam huvitatud toiduainete tootmismeetoditest ja toidus sisalduvatest komponentidest. Seeläbi on suurenenud nõudlus toiduainetele, mis on „võimalikult puhtad ehk sünteetiliste lisandite vabad“ ja „looduslikumad“, ent samal ajal turvalised toiduohutuse vaatepunktist. Eeterlike õlide antimikroobsetest omadustest ollakse teadlikud juba sajandeid. Kasvava nõudluse tõttu „looduslike toodete“ järele, peetakse eeterlike õlide kasutamist toiduainete tööstuses üheks võimalikuks sünteetiliste säilitusainete alternatiiviks. Käesoleva uurimistöö eesmärk on anda ülevaade eeterlike õlide kasutamisest toiduainetööstuses ning mujal, vaadelda eeterlike õlide koostist ning kirjeldada eeterlike õlide taimest ekstraheerimise võimalusi. Töö sisaldab ka hüpoteetilist katseplaani, mis on üles ehitatud Vrinda Menoni ja Gargi (2001) läbiviidud katsete põhjal. Katsetes kasutati hakkliha ja nelgi eeterlikku õli. Võrreldi nelgi eeterliku õli toimet toidupatogeenile Listeria monocytogenes erinevate kontsentratsioonide (0,5% ja 1%) ja temperatuuride (30oC ja 7 oC) juures. Tulemused kinnitasid, et nelgi eeterlikul õlil esineb antimikroobne toime L. monocytogenes suhtes.Kirje Kartuli-lehemädanikutekitaja Phytophthora infestans suguline paljunemine – epidemioloogilised tagajärjed(2013) Laane, Liis; Aav, Alice (juhendaja); Runno-Paurson, Eve (juhendaja)Tomati- ja kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans, on mikroobne patogeen, kes kahjustab peremeestaimi nii kogu maailmas kui ka Eestis. Heades kasvutingimustes (niiske ja jahe) võib lehemädanik hävitada kõik kartulipealsed ja tekitada märkimisväärset saagikadu. Viimastel sajanditel on saanud lisaks vegetatiivsele paljunemisele ka võimalikuks patogeeni suguline paljunemine, mis võimaldab haigustekitajal varasemast veelgi laiaulatuslikumalt levida ja seetõttu pööratakse antud töös suurt tähelepanu sugulisele paljunemisele. Uurimistöö eesmärkideks oli anda põhjalik ülevaade Phytophthora infestansʼi 20. sajandi rändest, sugulise paljunemise esinemisest Euroopas ja selle mõjust haigusetekitaja epidemioloogiale ning hinnati võimalusi patogeeni leviku piiramiseks. Käesolevas töös kasutati varasemalt ilmunud võõrkeelseid retsenseeritud teadusartikleid ja valiti välja nii hiljuti ilmunud, kui ka vanemaid artikleid, mille andmeid omavahel oleks võimalik võrrelda. Käesolevas töös anti ülevaade Phytophthora infestansʼi 20. sajandi rändest. Toodi välja paarumistüüpide proportsiooni muutused Euroopas, kus selgus, et kui 1997. aastal korjatud isolaatide hulgas esines A2 paarumitüüpi vähesel määral ( ei esinenud näiteks Prantsumaal), siis 2007. aastaks esines see juba kõigil katses uuritud kartulipõldudel. Euroopas on täheldatud, et patogeeni populatsioonid muutuvad järjest laiaulatuslikumaks. Antud töös jõuti järeldusele, et patogeeni elutsüklis mängib kliima üsna suurt rolli ja erinevused patogeeni populatsioonide levikul Põhjamaades ning Euroopa soojemates maades on suured. Patogeen levib hästi 15-20 ˚C juures, kuid liiga kõrged temperatuurid >28 ˚C, pärsivad paljunemist. Autor hindas teoorias ka võimalusi patogeeni leviku piiramiseks. Toodi välja sertifitseeritud seemne kasutamine, sisse ostetud mugulate kontrollimine, fungitsiidide kasutamine õigeaegselt ja haiguskindlamate sortide kasutamine. Sugulist paljunemist on teadusartiklites palju käsitletud, kuid kuna patogeen iga aastaga järjest agressiivsemalt levib, siis vajadus sellele tähelepanu pöörata kasvab iga aastaga. Tehtud bakalaureusetööd saab kasutada Phytophthora infestansʼi, kui ühe suurimaid saagikaudsid põhjustava mikroobse patogeeniga tutvumiseks ja autor annab ka soovitusi, kuidas peaks tegutsema, et vältida patogeeni suuremat levikut ja nakkust ennetada.Kirje Proteiinid taimsest toorainest(Eesti Maaülikool, 2019) Tähtjärv, Tuuli-Ly; Aav, Alice (juhendaja); Narits, Lea (juhendaja)Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida erinevaid taimseid proteiiniallikaid. Samuti uurida Eestis üha enam kasvatama hakatud kultuure, põldhernest ja põlduba ning nende kuivaines sisalduvat proteiini. Töös uuriti erinevaid taimse proteiini allikaid, kuid suurem tähelepanu oli pööratud Eestis kasvatavatele kaunviljadele põldhernes (Pisum sativum L.) ja põlduba (Vicia faba L.). Eksperimentaalses osas kasutati Eesti Taimekasvatuse Instituudis kasvatatavaid põldherne ja põldoa sorte (mõlemast liigist kasutati 3 erinevat sorti) ning määrati nende kuivaines sisalduv proteiin Kjeldahli meetodit kasutades. Põldherne proteiinisisaldused kuivaines jäid vahemikku 18,16 – 19,18% vahemikku, erinedes võrreldes eelnevate uuringutega (20 – 30%) märgatavalt. Katsetes saadud põldoa kuivaine proteiini sisaldused olid vahemikus 25,77 – 31,87%. Põldoa proteiinisisaldusi uurides ning katsete tulemustega võrreldes olulist erinevust ei tekkinud, tulemused jäid vahemikku 22 – 36%.