Andmebaasi logo

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2469

Sirvi

Sirvi Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Autor "Alt, Aivar" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    Kirje
    Abiks mahepõllumajandussaaduste väikekäitlejale. 2. osa. Liha töötlemine
    (Põllumajandusministeerium, 2011) Soidla, Riina; Järv, Eha; Kerner, Kristi; Lepasalu, Lembit; Laikoja, Katrin; Põldvere, Aarne; Vetemaa, Airi; Sillamaa, Kaili; Alt, Aivar; Tõlgo, Riina; Liblik, Olavi
    Toiduküllus kaubalettidel on jätnud meile mulje, et põllumajandustootmisega on kõik korras ja muretsemiseks pole mingit põhjust. Paraku on selline mulje petlik, sest maailma rahvastiku kiire kasvu tõttu on toidupuudus juba praegu tegelik ja tõsine probleem, mis ei ole veel Euroopasse jõudnud. Vaadates Eesti lihasektori olukorda, tuleb tõdeda, et kodumaine lihatoodang kattis viimati siseturu vajaduse 1993. aastal. Näiteks 2009. aastal oli Eestis linnu-, veise- ja sealihaga isevarustamine vastavalt 50, 90 ja 100%. Küülikuliha tootmise kohta ei peeta isegi statistikat, sest selle osa turul on niivõrd marginaalne. Turunõudluse rahuldamiseks tuleb lihatooteid importida ehk teisisõnu see töö ja töötasu, mida oleks võimalik kohapeal teenida, liigub Eestist välja. Põllumajandustootjal tuleb tahes või tahtmata olla efektiivne, et konkurentsis püsida. Suurtootjal on madala omahinna ja suurte koguste tõttu lihtsam ka oma toodangut turustada. Põllumajanduslikust suurtootmisest märgatavalt enam on võimalik maaelanikkonda rakendada mahe- ja väiketootmises. Mahetootmine püsib põhiliselt kolmel tugisambal, millest üks on riiklikud toetused, teine vajaliku inim- ja maaressursi olemasolu ning kolmas elanikkonna nõudlus mahetoodete järele. Neist viimast võib pidada ka kõige olulisemaks. Tarbijate hulk, kes peab mahetooteid tervislikumaks, värskemaks ja päritolult määratletumaks, kasvab aasta-aastalt nii Euroopas kui meil Eestis. Mahe- ja väiketootmist pidurdab enamasti kohaliku maheturu piiratus. Eraldatusest tulenevalt pole suudetud välja kujundada ka laiemat turunduse infrastruktuuri, mis võimaldab tooteid suuremates linnades vajalikul määral müüa. Olulisemaks probleemiks on mahetoodangu kesine nomenklatuur, mis piirdub sisuliselt esmaste taimekasvatussaadustega. Vähesel määral võib turult leida ka maheliha ja -toorpiima. Kohapealsete töötlemisvõimaluste loomist tulebki pidada kõige tähtsamaks põllumajandusliku tootmise kasvu ja tasuvuse eeltingimuseks. Praegu katkeb tooteahel enamasti mahetoorme kohalt. Mõistlikuks lahenduseks oleks mahe- ja väiketootjate toorme kohapealne väärindamine toodeteks. Efektiivsuse parandamise üheks võimaluseks on töödelda erinevaid tootegruppe (piima-, liha- ja taimsed tooted) ühes töötlemiskeskuses. See vajab aga eelnevalt tõsist analüüsi ja tulevikuperspektiividega arvestamist. Infomaterjal on abiks mahe- ja väiketootjatele ning neile, kes soovivad arendada või luua lihatöötlemisettevõtet. Siin on toodud palju seadustest tulenevaid nõudeid ja ka teadusuuringuid, mis annavad lihanduse entusiastile põhiteadmised valdkonnas orienteerumiseks. Süvenedes tekib kindlasti palju täiendavaid küsimusi, mille korral on otstarbekas pöörduda juba vastavate erialade spetsialistide poole. Soovime edu ja pealehakkamist neile, kes lihanduse valdkonna arengutes kaasa lüüa soovivad. NB! Infomaterjal kajastab kehtivaid õigusakte seisuga 1.11.2011. Koostajad
  • Pisipilt
    Kirje
    Searümpade algtöötlemine ja klassifitseerimine SEUROP-süsteemi põhjal
    (Eesti Maaülikool, 2006) Alt, Aivar
    Käesoleva brošüüri eesmärgiks on anda lugejale ülevaade sigade tapaeelse pidamise, tapale vedamise, searümpade algtöötlemise nõuetest, rümbakorrastuse standardist ning selle järgimise olulisusest, Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktidega kehtestatud searümpade tailihasisalduse määramise süsteemist ehk nn SEUROP-süsteemist, Euroopa Komisjoni poolt Eestis kasutamiseks lubatud tailihasisalduse mõõtmise seadmetest ning rümpade kaalumisest ja tailihasisalduse määramisest SEUROP-süsteemi põhiselt. Materjali koostamisel on arvestatud ja kasutatud valdkonda reguleerivates Eesti ja EL-i õigusaktides sisalduvat informatsiooni ja nõudeid.
  • Pisipilt
    Kirje
    Veise- ja lambarümpade algtöötlemine ja klassifitseerimine SEUROP-süsteemi põhiselt
    (Eesti Maaülikool, 2006) Alt, Aivar
    Käesoleva brošüüri eesmärgiks on anda lugejale ülevaade veiste ja lammaste tapaeelse pidamise, tapale vedamise, rümpade algtöötlemise nõuetest, rümbakorrastuse standardist ning selle järgimise olulisusest, Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktidega kehtestatud veise- ja lambarümpade lihakuse ja rasvasuse määramise süsteemist ehk nn SEUROP-süsteemist ning rümpade kaalumisest ja klassifitseerimisest SEUROP-süsteemi põhiselt. Brošüüri koostamisel on arvestatud ja kasutatud valdkonda reguleerivates Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sisalduvat informatsiooni ja nõudeid. Kuna veise- ja lambarümpade lihakuse ja rasvasuse määramise põhimõtted on teineteisega väga sarnased, räägitakse brošüüri esimeses, üldisemas osas kordamise vältimiseks peamiselt veiserümpade klassifitseerimisest.