Andmebaasi logo

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2469

Sirvi

Sirvi Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Autor "Aland, Andres (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Microbiological composition of the air in dairy farms using different types of bedding
    (Eesti Maaülikool, 2023) Välipakka, Emilia Anna Sofia; Aland, Andres (juhendaja); Kaasik, Allan (juhendaja); Praakle, Kristi (juhendaja)
    Bedding material is one of the fundamental elements of animal housing environment, as animals like to spend a significant amount of time on it. The main interest in previously published studies concerning bedding materials has been in laying comfort, milking performance, and stall hygiene. Surprisingly, the present understanding of the bedding material's effect on the microbiological quality of the air is scarce. This study aimed to compare microbiological air quality in two free-stall dairy cattle farms using different kinds of bedding materials – peat and sawdust. Both of the study farms (Farm A = peat; Farm B = sawdust) were visited three times from spring 2022 to winter 2023. The air samples were collected by using two different methods: sedimentation and filtration. In total, 30 sedimentation samples and 72 filtration samples were collected. To apply the sedimentation method, five agar plates were placed on a polystyrene box at a height of one metre from the floor surface, after which all plates were opened for a specified time. Filtration samples were collected by using a portable air sampler (Sartorius AirPort MD8). The air samples were taken to the microbiology laboratory and cultivated on four types of growth media (Columbia agar, Columbia blood agar, MacConkey agar, and Sabouraud dextrose agar) to identify mesophilic bacteria, pathogenic bacteria, Gram-negative and enteric bacteria, and also fungal species. According to the results of the study, the two investigated bedding materials caused different microbial composition of the air. The results indicate that the bedding material may substantially affect the microbial composition of the air and thus the quality of the animal housing environment, but the field needs relevant studies more.
  • Pisipilt
    Kirje
    Piimakarjafarmide pidamistingimuste mõju vasikate jõudlusele, tervisele ja heaolule
    (Eesti Maaülikool, 2022) Klein, Carmen; Aland, Andres (juhendaja); Kaasik, Allan (juhendaja)
    Vasika pidamistingimustel, sh ümbritseval sisekliimal on oluline mõju tema tervisele, jõudlusele ja heaolule. Seetõttu tuleb vasikatele tagada optimaalne keskkond, kus nad suudaksid jääda terveks ja kasvada suureks. Kirjanduse andmetel on hingamisteede haiguse tekkes nii vasikate kui ka täiskasvanud loomade puhul oluline roll õhu kvaliteedil. Et ennetada veiste hingamisteede haigusi, on laudas hädavajalik korrektne ventilatsioonisüsteem. Parimaks lahenduseks peetakse loomulikku ventilatsiooni, millele on lisatud positiivse / (üle)rõhuga torusüsteem. Uuringu eesmärgiks oli võrrelda kahe vasikalauda sisekliimat ja selle seost hingamisteede haiguste levimusega. Uurimustöösse kaasati kaks Tartumaal asuvat lauta, mille ventilatsioonisüsteemid olid erinevad. Farmis Y kasutati ainult loomulikku õhutust, farmis X oli juurde lisatud ülerõhuga torusüsteem. Andmeid koguti järgmiste sisekliima näitajate kohta: temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, peenosakeste hulk ja gaaside − süsihappegaasi, vingugaasi, metaani, vesiniksulfiidi ning ammoniaagi − kontsentratsioon. Lisainformatsioonina registreeriti väliskliima vaatlusandmed ning teave vasikate pidamise ning haigestumise kohta. Kogutud andmete analüüsi tulemusena leiti, et mõõdetud muutujate ning vasikate haigestumise vahel on nõrgad seosed ning neid ei saa pidada statistiliselt olulisteks. Selle tõenäoliseks põhjuseks on vaatluskuude ja farmide vähesus. Kõige rohkem seostusid haigestumisega sise- (r = −0,30) ja välistemperatuur (r = −0,36), õhu liikumise kiirus (r = −0,29), peenosakeste koguhulk ja osakeste suurusega PM10 osakaal (r = 0,28)