Andmebaasi logo

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2469

Sirvi

Sirvi Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Autor "Aland, Andres" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5
  • Pisipilt
    Kirje
    Microbiological composition of the air in dairy farms using different types of bedding
    (Eesti Maaülikool, 2023) Välipakka, Emilia Anna Sofia; Aland, Andres; Kaasik, Allan; Praakle, Kristi
    Bedding material is one of the fundamental elements of animal housing environment, as animals like to spend a significant amount of time on it. The main interest in previously published studies concerning bedding materials has been in laying comfort, milking performance, and stall hygiene. Surprisingly, the present understanding of the bedding material's effect on the microbiological quality of the air is scarce. This study aimed to compare microbiological air quality in two free-stall dairy cattle farms using different kinds of bedding materials – peat and sawdust. Both of the study farms (Farm A = peat; Farm B = sawdust) were visited three times from spring 2022 to winter 2023. The air samples were collected by using two different methods: sedimentation and filtration. In total, 30 sedimentation samples and 72 filtration samples were collected. To apply the sedimentation method, five agar plates were placed on a polystyrene box at a height of one metre from the floor surface, after which all plates were opened for a specified time. Filtration samples were collected by using a portable air sampler (Sartorius AirPort MD8). The air samples were taken to the microbiology laboratory and cultivated on four types of growth media (Columbia agar, Columbia blood agar, MacConkey agar, and Sabouraud dextrose agar) to identify mesophilic bacteria, pathogenic bacteria, Gram-negative and enteric bacteria, and also fungal species. According to the results of the study, the two investigated bedding materials caused different microbial composition of the air. The results indicate that the bedding material may substantially affect the microbial composition of the air and thus the quality of the animal housing environment, but the field needs relevant studies more.
  • Pisipilt
    Kirje
    Piimakarjafarmide pidamistingimuste mõju vasikate jõudlusele, tervisele ja heaolule
    (Eesti Maaülikool, 2022) Klein, Carmen; Aland, Andres; Kaasik, Allan
    Vasika pidamistingimustel, sh ümbritseval sisekliimal on oluline mõju tema tervisele, jõudlusele ja heaolule. Seetõttu tuleb vasikatele tagada optimaalne keskkond, kus nad suudaksid jääda terveks ja kasvada suureks. Kirjanduse andmetel on hingamisteede haiguse tekkes nii vasikate kui ka täiskasvanud loomade puhul oluline roll õhu kvaliteedil. Et ennetada veiste hingamisteede haigusi, on laudas hädavajalik korrektne ventilatsioonisüsteem. Parimaks lahenduseks peetakse loomulikku ventilatsiooni, millele on lisatud positiivse / (üle)rõhuga torusüsteem. Uuringu eesmärgiks oli võrrelda kahe vasikalauda sisekliimat ja selle seost hingamisteede haiguste levimusega. Uurimustöösse kaasati kaks Tartumaal asuvat lauta, mille ventilatsioonisüsteemid olid erinevad. Farmis Y kasutati ainult loomulikku õhutust, farmis X oli juurde lisatud ülerõhuga torusüsteem. Andmeid koguti järgmiste sisekliima näitajate kohta: temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, peenosakeste hulk ja gaaside − süsihappegaasi, vingugaasi, metaani, vesiniksulfiidi ning ammoniaagi − kontsentratsioon. Lisainformatsioonina registreeriti väliskliima vaatlusandmed ning teave vasikate pidamise ning haigestumise kohta. Kogutud andmete analüüsi tulemusena leiti, et mõõdetud muutujate ning vasikate haigestumise vahel on nõrgad seosed ning neid ei saa pidada statistiliselt olulisteks. Selle tõenäoliseks põhjuseks on vaatluskuude ja farmide vähesus. Kõige rohkem seostusid haigestumisega sise- (r = −0,30) ja välistemperatuur (r = −0,36), õhu liikumise kiirus (r = −0,29), peenosakeste koguhulk ja osakeste suurusega PM10 osakaal (r = 0,28)
  • Pisipilt
    Kirje
    The Role of Selenium in Udder Health of Dairy Cows
    (Eesti Maaülikool, 2011) Malbe, Marge; Saloniemi, Hannu Sakari; Aland, Andres
    Eesti nagu ka paljud teised Balti mere aarsed riigid kuulub piirkonda, kus seleeni (Se) sisaldus muldades on madal (Oldfield, 2002). Muldade madal Se sisaldus pohjustab omakorda madalat Se taset taimedes ja loomade organismis (Suoranta jt., 1993; Kevvai, 1994; Pehrson jt., 1997; Malbe jt., 2005). Kuna Se osaleb paljudes elutegevusprotsessides, pohjustab optimaalsest madalam Se tase organismis mitmete fusioloogiliste funktsioonide hairumise. Tosise Se puuduse korral organismis avalduvad iseloomulike kliiniliste tunnustega haigused. Se mojutab organismi talitlust peamiselt spetsiifiliste selenotsusteiini sisaldavate selenoproteiinide vahendusel (Holben ja Smith, 1999), milledest koige kauem tuntakse ensuum glutatioon peroksudaasi (GSH-Px). GSH-Px-i teatakse peamiselt kui ensuumi, mis toimib antioksudandina ja kaitseb seelabi organismi oksudatiivse stressi vastu (Tapiero jt., 2003). Valtimaks Se puudusest tulenevaid terviseprobleeme loomadel kasutatakse orgaanilist voi anorgaanilist Se sisaldavaid soodalisandeid. Sootades olev Se jouab veise organismi peamiselt selenaadi ja seleniidi kujul anorgaanilistest soodalisanditest voi selenometioniini ja selenotsusteiini vormis orgaanilistest soodalisanditest ning pohisootadest. Anorgaaniline ja orgaaniline Se imenduvad seedetraktist, metaboliseeruvad organismis ja seonduvad proteiinidega erineval moel. Seetottu saadakse anorgaanilist ja orgaanilist Se sisaldavate soodalisandite kasutamisel kudedes ja organites erinev Se kontsentratsioon ning toenaoliselt ka erinev toime organismi funktsioonidesse. Se teatakse osalevat organismi immuunkaitses (ulevaateartiklid Lykkesfeldt ja Svendsen, 2007; Hoffmann ja Berry, 2008; Duntas, 2009). Arvukad lehmadel labiviidud teadusuuringud kinnitavad Se seost udara tervisega. Naiteks on kindlaks tehtud Se udarainfektsioonide esinemist ja kestust vahendav toime (ulevaateartiklid Hemingway, 1999; Salman jt., 2009). Samas on aga Se spetsiifiline molekulaarne toimemehhanism udaras endiselt ebaselge. Enamikes uuringutes seostatakse Se immunomodulatoorset toimet sellega, et see mojutab leukotsuutide migratsiooni ja funktsioone, eikosanoidide aktiivsust ja lumfotsuutide funktsioone (Boyne ja Arthur, 1979; Combs ja Combs, 1986; Erskine jt., 1989; Hogan jt., 1993; Smith jt., 61 1997; Arthur jt., 2003). Lisaks eelpoolnimetatud Se toimemehhanismidele on viiteid ka voimalikele teistele mehhanismidele. Nii naiteks viitavad meie uurimisruhmas labiviidud varasemad tood Se lisasootmise tagajarjel avalduvale piimaseerumi antimikroobsele aktiivsusele (Ali-Vehmas jt., 1997). Samuti ei ole piisavalt vordlevaid uuringuid orgaanilist ja anorgaanilist Se sisaldavate soodalisandite toimest lehma udara immuunkaitsele; olemasolevad ulevaated antud valdkonnast pohinevad pigem oletustel ja on seega puudulikud. Detailsem teadusuuringutel pohinev informatsioon, mis selgitaks seoseid Se lisasootmise ja mastiidi patofusioloogia vahel looks aluse Se efektiivsemaks kasutamiseks mastiidi profulaktikas ja ravimeetodite taiustamisel. Töö eesmärgid 1. Vorrelda orgaanilist ja anorgaanilist Se sisaldava soodalisandi efektiivsust Se taseme tostmisele lupsilehmade veres ja piimas (artikkel I). 2. Uurida orgaanilist ja anorgaanilist Se sisaldava soodalisandi toimet udara kaitsemehhanismidele (artikkel I, II), poorates peamist tahelepanu: a. Se toimele mastiidi markerite - somaatiliste rakkude arvule (SCC), N-atsetuul-β-D-glukoosaminidaasi (NAGase) aktiivsusele ning veise seerumi albumiini (BSA) esinemisele piimas; b. Se kontsentratsiooni ja udara infektsioonide vahelisele seosele. 3. Selgitada lehma udara Se-st soltuvaid antimikroobseid kaitsemehhanisme (artikkel III). Materjal ja metoodika Vaitekiri koosneb kolmest osast (artikkel I, II, III), pohinedes kahel Eesti lupsilehmadel labiviidud Se sootmiskatsel ja laboruuringutel. Artiklis I organiseeriti Se lisasootmise katse 100 Eesti lupsilehmal. Katseloomi soodeti orgaanilist voi anorgaanilist Se sisaldava soodalisandiga 8 nadala jooksul. Lehmad jaotati orgaanilise Se (25 lehma), anorgaanilise Se (25 lehma) ja kaheks vordlusruhmaks (25 lehma kummaski ruhmas). 62 Toos vorreldi Se omastamist ja toimet udara tervisele orgaanilise ja anorgaanilise Se lisandi kasutamisel. Udara tervise hindamise aluseks oli mastiidi patogeenide esinemine, SCC ja NAGase-i aktiivsus piimas. Artikkel II pohines sootmiskatsel orgaanilist Se sisaldava soodalisandiga 55 lupsilehmal 8 nadala jooksul. Lehmad jaotati 39 lehmast koosnevasse Se ruhma ja 16 lehmast koosnevasse vordlusruhma. Toos selgitati Se lisasootmise ja mastiidi markerite (mikrobioloogiline leid, SSC, BSA sisaldus ja NAGase-i aktiivsus) vahelisi seoseid. Artiklis III analuusiti 12 lehma (6 lehma proovid Se ruhmast ja 6 lehma proovid vordlusruhmast) vere- ja piimaproove. Proovid parinesid toost II. Toos selgitati lehma Se taseme moju Stapylococcus aureus-e (S. aureus) kasvu pidurdumisele piimaseerumis. Tulemused Artiklis I suurenes Se kontsentratsioon lehmade veres 8 nadalase sootmiskatse jooksul nii orgaanilise kui anorgaanilise Se ruhma kuulunud loomadel. Vere keskmine Se sisaldus suurenes 5.1 μg/l kuni 167.3 μg/l orgaanilise Se ruhma lehmadel ja 6.6 μg/l kuni 90.7 μg/l anorgaanilise Se ruhma kuulunud loomadel. Vere GSH-Px aktiivsus suurenes 0.223 μkat/g Hb-lt kuni 3.014 μkat/g Hb-ni orgaanilise Se ruhmas ja 0.220 μkat/g Hb kuni 2.347 μkat/g Hb anorgaanilise Se ruhmas. Piima Se sisaldus tousis esialgselt 3.2 μg/l parast 8 nadalast Se sootmiskatset 63.6 μg/l orgaanilise Se ruhmas ja 23.7 μg/l anorgaanilise Se ruhmas. Se omastamise seisukohast oli orgaaniline Se 1.4 korda efektiivsem kui anorgaaniline. Sootmiskatse jooksul vahenes mastiidipatogeenidega infitseeritud udaraveerandite arv esialgselt 22.9%-lt 13.0%-le orgaanilise Se ja 18.4%-lt 7.4%-le anorgaanilise Se ruhmas. Katseperioodi jooksul vahenes ka piima SCC ja NAGase-i aktiivsus molemas Se ruhmas. Artiklis II taheldati seost lehmade vere GSH-Px aktiivsuse ja mastiidipatogeenide esinemise vahel. Uuringud naitasid, et udaraveerandid on vastuvotlikumad infektsioonidele kui vere GSH-Px aktiivsus lehmadel on alla 3.3 μkat/g Hb. Kui udaraveerandeid, mis olid mastiidipatogeenide vabad enne lisasootmise alustamist, uuriti uuesti parast 8 nadalast Se sootmiskatset, oli endiselt mastiidipatogeenide vabade udaraveerandite arv Se sootmisruhmas oluliselt suurem vorreldes vordlusruhmaga 63 (p<0.01, šansside suhe OR=9.7). Uurides aga enne Se sootmise alustamist infitseeritud udaraveerandeid uuesti parast 8 nadalast Se lisasootmise perioodi, siis patogeenivabade udaraveerandite hulk Se ruhma lehmadel ei olnud oluliselt suurem vorreldes vordlusruhmaga (p=0.14, OR=3.6). Artikkel III toi valja seose lehmade vere GSH-Px aktiivsuse ja S. aureuse kasvu pidurdumise vahel piimaseerumis. S. aureuse kasv piimaseerumis pidurdus lehmadel, kelle GSH-Px aktiivsus veres uletas 4 μkat/g Hb 8 nadalase Se sootmisperioodi lopuks. Kasvu pidurdumine oli taheldatav kahes spetsiifilises piimaseerumi fraktsioonis. Vordlusruhma lehmadel S. aureuse kasvu pidurdumist ei taheldatud. Kokkuvõte ja järeldused Se toimet lehmade udara tervisele on viimased 20 aastat intensiivselt uuritud ning tulemused kinnitavad, et Se vahendab mastiitide esinemist (ulevaateartiklid Hemingway 1999; Salman jt., 2009). Kahjuks on aga Se molekulaarse toimemehhanismi osas paljud aspektid siiani selgitamata. Selleks et Se efektiivselt kasutada udara tervise parandamisel, oleks vaja taiendavat infot jargmistes valdkondades: - tapsemad biomarkerid, mis adekvaatselt kajastaks Se taset organismis; - vordlus orgaanilise ja anorgaanilise Se toimest udara kaitsevoimele; - Se toimemehhanismide selgitamine piimanaarmes. Vaitekirja raames teostatud uurimistoo puuab tuua taiendavat teavet koikidesse nimetatud valdkondadesse, selgitades olemasolevate Se markerite kasutusvoimalusi, orgaanilise ja anorgaanilise Se toimet udara tervisele ning tuues esile Se-st soltuvate antimikroobsete tegurite olemasolu piimaseerumis. Lisaks eelnevale valgustab uurimistoo ka Eesti lehmade Se tase. Teostatud uurimistoo loob aluse jargmisteks jareldusteks: Nii orgaanilist kui anorgaanilist Se sisaldavad soodalisandid voimaldavad tosta Se taset lehmade organismis; Orgaaniline Se on anorgaanilisest Se-st efektiivsem vere ja piima Se taseme tostmisel ning vere GSH-Px aktiivsuse suurendamisel; 64 Se lisasootmisel on kasulik toime udara tervisele, see vahendab mastiidipatogeenide esinemist; Lehmad vere GSH-Px sisaldusega alla 3 μkat/g Hb on vastuvotlikumad udarainfektsioonidele; Seleenidefitsiitsetele lehmadele Se lisasootmine kutsub esile piima koostise muutusi, mille tulemusel S. aureuse kasv pidurdub. Inhibeeriv toime avaldub lehmadel, kelle GSH-Px aktiivsus veres uletab 4 μkat/g Hb.
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2023" posterettekanded
    (Eesti Maaülikool, 2023) Tänavots, Alo; Aland, Andres; Kokin, Eugen; Vilem, Annika; Nurmoja, Imbi; Tummeleht, Lea; Viltrop, Arvo; Malenica, Dunja; Kass, Marko; Bhat, Rajeev; Somelar, Eveli; Arney, David; Moreira Da Silva, Joaquim Fernando; Prasadani, Madhusha; Jaakson, Hanno; Volke, Vallo; Andronowska, Aneta; Kodithuwakku, Suranga; Fazeli, Alireza; Henno, Merike; Ots, Meelis; Ilves, Kaivo; Pentjärv, Aire; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Anton, Dea; Tepper, Marek; Elias, Terje; Kerner, Kristi; Rätsep, Reelika; Püssa, Tõnu; Roasto, Mati; Koskar, Julia; Sünter, Alar; Raudsepp, Piret; Kuznetsov, Artur
    Alo Tänavots, Andres Aland, Eugen Kokin. Livestocksense – Täppispidamise kasutamine Eesti seakasvatussektoris: suhtumine ja rakendamist takistavad tegurid.
  • Pisipilt
    Kirje
    Welfare of livestock sheep transport in hot and cold climates
    (Estonian University of Life Sciences, 2022) Carnovale, Francesca; Arney, David; Aland, Andres; Napolitano, Fabio; Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences; Dwyer, Cathy (opponent)
    Animal transportation, which is increasing due to higher demand for meat and the centralisation of slaughterhouses, and climate changes are challenging for the animal husbandry sector and can have negative effects on animal health and welfare. The present thesis is the summary of research work carried out in Australia and Inner Mongolia (China), focusing mainly on the transport of sheep in different conditions and climates, and on public opinions on animal welfare. The importance of animals´ welfare during their transport is a critical problem that, if addressed, may reduce mortality and injury during transport and avoid economic losses. Climate change, which affects the animals´ environment, may lead to a higher risk of stress and mortality rates during animal transport. It is fundamental to determine if the current minimum standards for livestock transportation are still adequate. One of the world’s longest sea transport routes of live sheep for slaughter is from Australia to the Middle East. As shown in the results, heat stress is a major cause of mortality in shipments of sheep, particularly in sheep leaving Australia in the Southern Hemisphere winter to arrive in the Middle Eastern summer, and from this work it is suggested that shipments offloading at multiple ports should not offload at the hottest port, Doha, first. Following this work, the Australian Government changed its regulations regarding the transport of animals by sea. Cold stress can also have an impact on sheep wellbeing, thus it is important to establish if alternative truck designs and different transport methods can affect and improve sheep welfare during their transportation in cold temperatures. The sheep most at risk of the adverse effects of cold temperatures were found to be those that were transported in open vehicles, those transported for a longer time, and those that were not fed before transport. Understanding and public opinion have always helped to improve regulations and laws in general. In China, few studies have been carried out on public opinion on animal welfare. This study can improve the concept of animal welfare in China and help establish laws and guidelines on animal welfare during transport. It is concluded that animal welfare is of importance to the Chinese consumer, in particular because of its connection to food quality.