Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2469
Sirvi
Sirvi Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Autor "Aav, Alice" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Bioplasti tootmine toidujäätmetest ja kasutamise võimalused toiduainetetööstuses(Eesti Maaülikool, 2021) Danneberg, Kristel; Aav, Alice; Jõgi, KatrinNaftapõhiste plastide ja toidujäätmete üleküllus ning kahjulik mõju keskkonnale on pannud plasti tootjaid vaatama jätkusuutlikumade variantide suunas. Selliseks lahenduseks on bioplast ning bioplasti tootmine toidujäätmetest. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida bioplasti tootmist toidujäätmetest ning selle kasutamist toiduainetetööstustes. Kirjanduse analüüsis anti ülevaade erinevatest bioplasti liikidest, bioplasti tootmisvõimalustest toidujäätmetest, kasutamise võimalustest toiduainetetööstustes, lagunemisest erinevates tingimustes ning bioplasti eelistest ja väljakutsetest. Levinumateks bioplastideks on PHA, PLA ning tärklisepõhised plastid. Töö eksperimentaalses osas keskenduti erineva taustaga ettevõtete teadmistele toidujäätmetest bioplasti tootmisel, nende väljakutsetele ning ettevõtete kasutatavatele bioplastidele ning tuleviku väljavaadetele. Naftapõhist plasti on hakatud järjest rohkem asendama bioplastiga toiduainete pakendamises. Pakenditootjad ja toidutööstused soovivad kasutada jätkusuutlikumaid ning kliendile hinnasõbralikumaid bioplaste, et olla konkurentsis naftapõhise plastiga, aga samal ajal hoides meie keskkonda. Toidujäätmetest bioplasti kasutamine selliseid võimalusi pakub, vähendades sellega toidujäätmete sattumist prügilatesse ja kasvuhoonegaaside emissiooni.Kirje Eeterlike õlide kasutamine toiduainetööstuses(Eesti Maaülikool, 2019) Anier, Liisa; Aav, Alice; Toiduainete tehnoloogiaViimastel aastatel on tarbijad üha enam huvitatud toiduainete tootmismeetoditest ja toidus sisalduvatest komponentidest. Seeläbi on suurenenud nõudlus toiduainetele, mis on „võimalikult puhtad ehk sünteetiliste lisandite vabad“ ja „looduslikumad“, ent samal ajal turvalised toiduohutuse vaatepunktist. Eeterlike õlide antimikroobsetest omadustest ollakse teadlikud juba sajandeid. Kasvava nõudluse tõttu „looduslike toodete“ järele, peetakse eeterlike õlide kasutamist toiduainete tööstuses üheks võimalikuks sünteetiliste säilitusainete alternatiiviks. Käesoleva uurimistöö eesmärk on anda ülevaade eeterlike õlide kasutamisest toiduainetööstuses ning mujal, vaadelda eeterlike õlide koostist ning kirjeldada eeterlike õlide taimest ekstraheerimise võimalusi. Töö sisaldab ka hüpoteetilist katseplaani, mis on üles ehitatud Vrinda Menoni ja Gargi (2001) läbiviidud katsete põhjal. Katsetes kasutati hakkliha ja nelgi eeterlikku õli. Võrreldi nelgi eeterliku õli toimet toidupatogeenile Listeria monocytogenes erinevate kontsentratsioonide (0,5% ja 1%) ja temperatuuride (30oC ja 7 oC) juures. Tulemused kinnitasid, et nelgi eeterlikul õlil esineb antimikroobne toime L. monocytogenes suhtes.Kirje Proteiinid taimsest toorainest(Eesti Maaülikool, 2019) Tähtjärv, Tuuli-Ly; Aav, Alice; Narits, LeaKäesoleva töö eesmärgiks oli uurida erinevaid taimseid proteiiniallikaid. Samuti uurida Eestis üha enam kasvatama hakatud kultuure, põldhernest ja põlduba ning nende kuivaines sisalduvat proteiini. Töös uuriti erinevaid taimse proteiini allikaid, kuid suurem tähelepanu oli pööratud Eestis kasvatavatele kaunviljadele põldhernes (Pisum sativum L.) ja põlduba (Vicia faba L.). Eksperimentaalses osas kasutati Eesti Taimekasvatuse Instituudis kasvatatavaid põldherne ja põldoa sorte (mõlemast liigist kasutati 3 erinevat sorti) ning määrati nende kuivaines sisalduv proteiin Kjeldahli meetodit kasutades. Põldherne proteiinisisaldused kuivaines jäid vahemikku 18,16 – 19,18% vahemikku, erinedes võrreldes eelnevate uuringutega (20 – 30%) märgatavalt. Katsetes saadud põldoa kuivaine proteiini sisaldused olid vahemikus 25,77 – 31,87%. Põldoa proteiinisisaldusi uurides ning katsete tulemustega võrreldes olulist erinevust ei tekkinud, tulemused jäid vahemikku 22 – 36%.