Andmebaasi logo

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Selle valdkonna püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2469

Sirvi

Sirvi Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Autor "Aasmäe, Birgit" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6
  • Pisipilt
    Kirje
    Antimicrobial resistance of E. coli and Enterococcusspp. isolated from swine and cattle in 2016-2020 in Estonia
    (Eesti Maaülikool, 2022) Valve, Neea; Aasmäe, Birgit
    Antimicrobial resistance is recognized as one of the major global health threats globally. It is a problem relating to “One Health” concept, therefore monitoring the resistance in bacteria from food-producing animals is necessary. The objective of this thesis was to investigate and describe the occurrence of antimicrobial resistance of Escherichia coli, Enterococcus faecium and Enterococcus faecalis isolated from healthy and diseased pigs and cattle in Estonia during 2016 to 2020. Commensal E. coli and Enterococcus spp. were collected from caecal samples of fattening pigs at slaughter and resistance was determined using microdilution method. E. coli from diseased animals was isolated from clinical submissions of pigs and cattle and resistance was determined using disc-diffusion assay. Both bacteria studied were found to have developed resistance against multiple antibiotics. Commensal E. coli isolates had highest resistance against tetracycline (19,4%), ampicillin (17,9%), trimethoprim (16,4%) and sulfamethoxazole (14,9%). E. coli isolates from clinical submissions of pigs had highest resistance against amoxicillin (38,1%), tetracycline (23,8%) and trimethoprim (13,1%). E. coli isolates from clinical submissions of cattle had highest resistance against tetracycline (62,3%), ampicillin (49,3 %), sulfamethoxazole-trimethoprim (40,6%) and enrofloxacin (37,7%). E. faecalis had developed highest resistance against tetracycline (72,3%), erythromycin (46,8%) and chloramphenicol (25,5%). E. faecium had highest resistance against erythromycin (41,5%), quinipristin/dalfopristin (25,5%) and tetracycline (23,4%). Isolates from healthy pigs had higher susceptibility rates and lower multidrug resistance rates than isolates from diagnostic submissions. No significant changes occurred during the study years. Resistance against critically important antibiotics is generally low in commensal bacteria.
  • Pisipilt
    Kirje
    Antimicrobial Resistance of Escherichia Coli and Enterococci Isolated From Swine, Cattle and Dogs and Mastitis Pathogens Isolates in Estonia in 2006-2015
    (Eesti Maaülikool, 2019) Aasmäe, Birgit; Kalmus, Piret; Orro, Toomas; Nilsson, Oskar (opponent)
    Antimicrobial resistance has been a global emerging threat in both human and veterinary medicine during last two decades. Antimicrobial resistance as a global problem needs to be handled on national, regional and international levels as a “One Health” approach with involvement of professionals in human and veterinary medicine. This broad-based overview of antimicrobial resistance of animal (swine, cattle and dogs) bacteria isolated in Estonia creates a basis for the future investigations and analyses of the resistance development in Estonia. The prevalence of acquired antimicrobial resistance both in commensal bacteria of the enteric microflora of healthy animals (swine and cattle) and animal pathogens indirectly indicates the magnitude of the selective pressure from the use of antimicrobials in animal populations. In light of this, we strongly recommend assessment of the treatment plans in the swine industry in Estonia in order to ensure the prudent use of antimicrobials and to minimise the potential spread of resistant bacteria from swine to the environment and to humans. The use of antimicrobials in cattle in Estonia should be reviewed. Appropriate guidelines for antibiotic usage were first published in 2012, while completed guidelines for antimicrobial treatment of different animal species were published and implemented in 2018. A system for effective control of the use of antibiotics in veterinary medicine in Estonia is still needed.
  • Pisipilt
    Kirje
    Monensiini profülaktilise kasutamise mõju lehma toodangunäitajatele ja haiguse esinemisele kolmel poegimisjärgsel kuul
    (Eesti Maaülikool, 2023) Mein, Lisete; Kalmus, Piret; Aasmäe, Birgit
    Vahemikku kolm nädalat enne ja kolm nädalat pärast poegimist nimetatakse üleminekuperioodiks, mille ajal toimuvad lehma organismis suured füsioloogilised muutused. Poegimisjärgne kõrge piimatoodang ning madal kuivaine söömus põhjustavad lehma organismis energiapuuduse, mistõttu hakkab organism selle kompenseerimiseks lõhustama keharasvu ning valke. Negatiivse energiabilansi tõttu suureneb mitteesterifitseeritud rasvhapete ja ketokehade hulk veres, mis võib viia söömuse languseni ja ainevahetushaiguste tekkeni. Peamisteks energiabilansi muutustega seotud haigusteks on ketoos ja rasvunud maksa sündroom. Viimasel kümnel aastal on lubatud Euroopa riikides kasutada ketoosi raviks monensiini. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida monensiini mõju lehma piimatoodangule ning haiguste esinemisele kolme poegimisjärgse kuu jooksul. Uuring teostati ühes vabapidamisega lüpsikarjas, kust valiti loosi tõmbamise teel välja 261 korduvpoeginud lehma. Monensiini manustati 173-le lehmale ning 88 lehma kuulusid kontroll-rühma. Uuringus ei tuvastatud statistiliselt olulist erinevust piimatoodangus monensiini saanud lehmade ja kontroll-rühma vahel. Statistiliselt oluline seos esines lehmade lüpsipäevade arvus poegimisest kuni esimese kontroll-lüpsini ja lehma piimatoodangu vahel. Enam päevi lüpsnud lehmade piimatoodang oli kõrgem (p≤ 0.001). Uuringu tulemustest selgus, et monensiinil ei olnud mõju haigestumisele (n=0.225). Enim haigestuti kliinilisse mastiiti (n=34). Katseperioodi jooksul praagiti karjast välja 23 looma. Lehmade praakimisel ei esinenud samuti statistiliselt olulist erinevust monensiini saanud lehmade ja kontrollrühma vahel (p=0.21). Lõputöö tulemustest saame järeldada, et madala ketoosiriskiga karjades monensiini manustamine ei ole näidustatud ja ravivahendit tuleb kasutada indiviidipõhiselt ja näidustuse olemasolul.
  • Pisipilt
    Kirje
    Piimaveistega tegelevate loomakasvatajate ja loomaarstide suhtumine mikroobide resistentsusesse ja antibiootikumide kasutamisse
    (Eesti Maaülikool, 2019) Baranova, Maria; Aasmäe, Birgit; Veterinaarmeditsiin
    Mikroobide resistentsuse probleem on pikema aja jooksul arenenud protsess, mille tagajärjega me puutume kokku praegu ja ka tulevikus. Resistentsuse vähendamiseks tuleb vähendada antibiootikumide kasutamist. Selleks viiakse läbi mitmesuguseid kampaaniad, mis on suunatud teadlikkuse suurendamisele resistentsuse kohta. Et kampaaniatest oleks kasu, peab välja selgitama, millest lähtudes inimesed antibiootikume kasutavad, kuidas antibiootikumi valitakse ning kuidas nad suhtuvad resistentsusega seotud probleemisse. Käesoleva uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti piimakarjadega tegelevate farmiomanike ja loomaarstide antibiootikumide kasutamise harjumused, arvamused seoses resistentsusega ning haigusi ennetavate meetmete rakendamisega. Eestis ei ole varem neid küsimusi uuritud. Informatsiooni kogumiseks koostati loomaarstidele ja loomaomanikele küsimustikud, mis oli saadetud e-posti teel. Kõik statistilised analüüsid teostati ja joonised konstrueeriti tarkvaraga Google Sheets ja statistikaprogrammiga R 3.5.3 (R Foundation for Statistical Computing, Vienna, Austria). Antibiootikumide kasutamisel ja toimeaine valimisel juhinduvad loomaarstid oma kogemusest, koolitustelt saadud informatsioonist ning ravimi infolehest. Kuigi mõlemad küsitletud rühmad peavad resistentsust oluliseks probleemiks, ei rakendata sageli resistentsuse arengu peatamiseks vajalikke meetmeid. Sageli manustatakse antibiootikume profülaktiliselt. Loomaarstid on enamjaolt teadlikud antibiootikumide mõistliku kasutamise juhendite olemasolust, kuid paljudel juhtudel ei rakenda neid soovitusi. Antibiootikumide kasutamist on viimastel ajal vähendanud nii loomaarstid kui ka loomaomanikud. Loomaomanikud vähendasid antibiootikumide kasutamist tänu headele loomakasvatustavadele, mitte mikroobide resistentsuse arengu peatamise eesmärgil. Mõlemad küsitletud rühmad hindavad kõrgelt haiguste ennetusmeetmete olulisust. Enamik farmereid rakendab oma farmides haigusi ennetavaid meetmeid nagu söötmis-ja pidamistingimuste parandamine. Käesoleva töö tulemusi saab arvesse võtta antibiootikumide kasutamise juhendite ja strateegiate väljatöötamisel, töö annab põhjaliku ülevaate antibiootikumide kasutamisest ning sellega seotud probleemidest piimakarjakasvatuses.
  • Pisipilt
    Kirje
    Soolestiku normaalmikrofloora antibiootikumiresistentsus kliiniliselt tervetel koertel
    (2013) Volkova, Jevgenia; Aasmäe, Birgit; Kalmus, Piret
    Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada kliiniliselt tervete koerte soolestiku normaalmikrofloora (Esherichia coli, Enterococcus spp.) antibiootikumiresistentsus ning leida võimalikke seoseid resistentsuse tekkimise ja antibiootikumide manustamise vahel. Uuringus osales 86 kliiniliselt tervet koera, kes ei olnud saanud antibakteriaalset ravi viimase kolme kuu jooksul. Soolestiku normaalmikrofloora isoleerimiseks võeti koertelt roojaproov, mis edasiseks bakterioloogiliseks analüüsiks saadeti Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse. Laboris isoleeriti koerte roojaproovidest E. coli ja Enterococcus spp., mida uuriti antibiootikumitundlikkusele diskdifusiooni meetodiga. E. coli antibiootikumitundlikkust hinnati ampitsilliini, tsiprofloksatsiini, nalidaksiinhape, gentamütsiini, streptomütsiini, tetratsükliini, sulfametoksasooli, trimetoprimi, klooramfenikooli, kanamütsiini, tsefatoksiimi ja tseftasidiimi suhtes. Enterococcus spp. antibiootikumitundlikkust hinnati ampitsilliini, erütromütsiini, gentamütsiini, tetratsükliini, klooramfenikooli, vankomütsiini, tsiprofloksatsiini ja linesoliidi suhtes. Uuritud 86 koera roojaproovist isoleeriti E. coli 60 (69,7%) proovist ja Enterococcus spp. 66 (76,7%) proovist. E. coli isolaatidest 15% olid resistentsed vähemalt ühe uuritud antibiootikumi suhtes ja kolmel bakteritüvel oli arenenud multiresistentsus. Kõige enam oli E. coli resistentne ampitsilliini, streptomütsiini ja trimetoprimi suhtes. Enterococcus spp. tüvedest olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes 60,6% uuritud isolaatidest. Multiresistentne oli ainult üks isolaat. Kõige rohkem esines enterokokkidel resistentsust tetratsükliini suhtes (50%), vähem tsiprofloksatsiini ja erütromütsiini suhtes. Resistentsust vankomütsiinile uuringus ei leitud. Käesolevas uuringus leiti oluline seos antibiootikumiresistentsuse ja koerte kehakaalu vahel (p < 0,05). Mida suurem oli koera kehakaal, seda suurem risk oli antibiootikumiresistentsuse arenemiseks. Olulist seost ei esinenud antibiootikumiravi saamise ja resistentsuse vahel.
  • Pisipilt
    Kirje
    Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2013" postrid
    (Eesti Maaülikool, 2013) Viiard, Ene; Mihhalevski, Anna; Sannik, Urmas; Poikalainen, Väino; Lepasalu, Lembit; Mootse, Hannes; Muiste, Peeter; Kurvits, Vahur; Kask, Regino; Pisponen, Anna; Sats, Andres; Kalle, Raivo; Aasmäe, Birgit; Anton, Dea; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Kuusik, Sirje; Raudsepp, Piret; Laikoja, Katrin; Elias, Priit; Püssa, Tõnu; Järvis, Toivo; Mägi, Erika; Lassen, Brian; Pajumägi, Sirje; Tatar, Vilma ; Praks, Jaan; Veermäe, Imbi; Karus, Avo; Põldvere, Aarne; Soidla, Riina; Veri, Kristiina; Puolanne, Eero; Kass, Marko; Ariko, Tiia; Ots, Meelis; Kärt, Olav; Arney, David; Nõmm, Monika; Pärn, Pille; Jaakma, Ülle; Kõks, Sulev; Nahkur, Esta; Jalakas, Mihkel; Ernits, Enn; Andrianov, Vladimir; Järv, Eha; Polikarpus, Annemari; Grasso, Fernando; Pacelli, Corrado; Napolitano, Fabio; De Rosa, Giuseppe
    Ene Viiard, Anna Mihhalevski, Urmas Sannik, Väino Poikalainen, Lembit Lepasalu. Juuretise koostis ja selle mõju happesuse ja suhkrusisaldusele traditsioonilise rukkileiva tehnoloogias.