Andmebaasi logo

2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2498

Sirvi

Sirvi 2. Magistritööd Autor "Andresson, Mai" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Daugava ja Kunda jõgede populatsioonidest pärit lõhe (Salmo Salar L.) emaskalade kasutamise ning noorkalade kasvatamise tulemused Põlula Kalakasvatuskeskuses
    (2014) Andresson, Mai; Saarde, Enn; Paaver, Tiit
    Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas sugukalade kasvukeskkond, päritolu ja vanus avaldavad mõju nende kasvu– ja viljakusnäitajatele ning milline on nende seos marja kvaliteedi ning järglaste kasvu, arengu ja ellujäämusega. Magistritöö materjaliks olid aastatel 2012-2013 Põlula Kalakasvatuskeskuses kogutud andmed Kunda ja Daugava jõe populatsioonidest pärit sugukalade ning nende järglaste kohta. Kunda jõe populatsioonist pärit sugukarja peetakse kalakasvatuskeskuses kohapeal, Daugava jõe populatsioonist pärit sugukalade mari ja niisk koguti 2012. aasta sügisel jõkke tõusvatelt lõhedelt. Lisaks keskuse tavapärase kalakasvatustöö käigus saadud andmetele kogus töö autor täiendavat materjali, milleks oli eri gruppide emaskaladelt pärinevate silmtäppstaadiumis marjaterade (n = 5359), vastsete (n = 4100), maimude (n = 1900) ja samasuviste (0+) noorkalade (n = 3900) täpsemad mõõtmis– ning kaalumistulemused. Sugukalade kasvu– ja viljakusnäitajaid analüüsides selgus, et erinevused ilmnesid nii mõlema populatsiooni sugukalade vahel kui ka sama populatsiooni eri aastakäikude kalade vahel. Uurimisrühmade kasvunäitajate võrdlemisel ilmnes oluline statistiline erinevus (p < 0.001). Kunda jõe päritolu elusgeenipanga sugukalade kasvunäitajad olid madalamad kui Daugava jõe päritolu lõhedel: Kunda 4+ emaskalade (n = 47) keskmine täismass oli 1.35 ± 0.48 kg ja pikkus 48.27 ± 4.90 cm, Kunda 6+ lõhedel (n = 68) olid vastavad näitajad 3.20 ± 0.99 kg ja 62.01 ± 14.07 cm. Daugava jõe sugukalade (n=15) keskmine täismass oli 7.56 ± 2.26 kg ja täispikkus L 91.53 ± 8.11 cm. Kunda 4+ vanuserühma emaskalade suhteline tarbeviljakus oli suurim – 1632.1 ± 400.5 marjatera ühe kilogrammi emaskala marjata massi kohta. Kunda 6+ ja Daugava rühma emaskaladel, kelle mass oli suurem, oli suhteline tarbeviljakus väiksem – Kunda 6+ jõe päritolu emaskalade puhul 1125.5 ± 432.3 ja Daugava rühmal 1318.7 ± 353.4 marjatera marjata kehamassi kilogrammi kohta. Uurimisrühmade vahelised erinevused on tõenäoliselt tingitud nii geneetilistest iseärasustest, kasvukeskkonnast kui ka sugukalade vanusest. Emaskalade kasv ja viljakus mõjutavad marjaterade kvaliteeti. Üheks marja kvaliteedi näitajaks loetakse marjatera suurust. Loodusest püütud Daugava rühma emaskalade mari oli suureteralisem (läbimõõt 6.09 ± 0.27 mm ja mass 0.127 ± 0.175g) kui geenipanga päritolu Kunda 4+ rühma lõhede mari (läbimõõt 5.49 ± 0.18 mm ja mass 0.094 ± 0.09 g). Kunda 6+ rühmas oli marjaterade läbimõõt oli 6.05 ± 0.14 mm ja keskmine mass 0.130 ± 0.009g. Teiseks oluliseks kvaliteedinäitajaks peetakse inkubatsiooniaegset ellujäämust. Daugava jõe päritolu emaskalade marja inkubatsiooniaegne ellujäämus oli kõrgeim – 89.4%, Kunda 4+ rühmal 73.71% ning Kunda 6+ rühmal 79.39%. Suurematest marjateradest kooruvad suuremad vastsed, keda peetakse konkurentsivõimelisemaks ning nende ellujäämust paremaks nii looduses kui ka kalakasvanduse tingimustes. Kõigis uurimisrühmades oli aprillikuus tehtud mõõtmistel vastsete mass ja pikkus tugevas positiivses seoses marjatera massiga (r > 0.7). Marjaterade suurusest tingitud erinevused taanduvad heades keskkonnatingimustes 2 – 5 kuu jooksul pärast koorumist. Positiivne seos ilmnes aga ka juunis Kunda 6+ ja Daugava uurimisrühmade maimude keskmise massi ja marjaterade masside vahel. Kunda 4+ rühma maimude massi ja marjatera suuruse vahel oli samal ajal keskmise tugevusega negatiivne seos, mis tähendab, et Kunda jõe päriolu emaskalade järglaste kasv oli ühtlustunud (Kunda 4+ rühma maimude mass oli 0.54 ± 0.02 g ja Kunda 6+ rühmas 0.56 ± 0.06 g.) Kui eelmistel mõõtmistel oli Kunda 6+ ja Daugava rühma järglaste kasvus erinevus suhteliselt väike, siis juunikuuks olid Daugava maimud tunduvalt suuremad (0.76 ± 0.10 g) võrreldes geenipanga päritolu sugukalade järglastega. Sellest võib järeldada, et emaskala fenotüübist sõltuv marjaterade ja eelvastsete suurus kaotab järk-järgult oma mõju järglaste kasvule. Seda hakkavad mõjutama muud mõjufaktorid, mis tulenevad isendi genotüübist ja keskkonnast. Samasugust tendentsi võib täheldada ka kolme järgmise mõõtmise tulemustes. Mõõtmised ja kaalumised toimusid samasuviseks saamisel augustis, sügisel oktoobris ning talvel jaanuaris 2014. Daugava rühma samasuviste noorkalade juurdekasv augustis oli võrreldes juuniga 76%, Kunda 4+ rühmas 74% ja Kunda 6+ rühmas 72%. Oktoobri alguseks oli Daugava rühma järglaste kehamass ca 4 grammi suurem (9.13 ± 2.66 g) kui geenipanga päritolu emaskalade järglastel. Jaanuari alguseks oli Daugava jõe päritolu emaskalade järglaste kehamass 12.83 ± 4.85 g, Kunda jõe populatsioonist pärit noorema vanuserühma (4+) emaskalade järglaste keskmine kehamass oli 8.10 ± 2.49 g ja vanema põlvkonna (6+) rühma järglastel 7.57 ± 2.75 g. Alates marja viljastamisest oktoobris 2012 kuni detsembri lõpuni 2013 oli Kunda 4+ vanuserühma emaskalade järglaste ellujäämus 34.1%, Kunda 6+ vanuserühma järglastel 45.7% ning Daugava jõe päritolu kaladel 57.7%. Käesoleva uurimistöö käigus kogutud ja analüüsitud andmed kinnitasid teiste autorite töödes kajastatud tulemusi ja järeldusi. Looduslikku päritolu sugukaladel on parem marja kvaliteet, millest tulenevalt on nende järglaste kasv ja ellujäämus paremad kui elusgeenipangas kasvatatud sugukalade järglastel. Kasvanduses peetavate sugukalade kasutamisel tuleb vähendada negatiivsete faktorite (nt stress, suur asutustihedus, sugulusristlus) mõju sigimisedukusele, järglaste kasvule ning ellujäämusele.