2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2498

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

L-ascorbic acid (vitamin C) production by bioengineered Saccharomyces cerevisiae
(Eesti Maaülikool, 2022) Leet, Killu; Kumar, Rahul; Andreson, Helena; Sepulveda Del Rio Hamacek, Henrique
Vitamin C is an essential nutrient for humans, mainly obtained from plant-based foods. Better understanding of plant biosynthetic pathways has opened new possibilities for the industrial production of L-ascorbic acid (vitamin C). Furthermore, synthetic biology aims to create model organisms capable of producing biochemicals alongside existing industrial methods in a sustainable and cost-effective way. Recent discoveries in biotechnology have proposed alternative routes for L-ascorbate biosynthesis in yeasts. This thesis focuses on the investigation of the productivity of a one-step biosynthesis of L-ascorbic acid produced by genetically engineered yeasts (Saccharomyces cerevisiae) and presents methods to evaluate the efficiency of this bioprocess. The methodologies presented in this work provide insight into the feasibility of one-step biosynthesis that derives from a cheap carbon source. The suspension experiments with D-glucose with three different recombinant yeast S. cerevisiae strains indicate that the productivity of the bioprocess is not sufficient for industrial scale-up. The highest amount (ca 1.656 ± 0.02 mg L-1 ) of vitamin C was quantified by high-performance liquid chromatography in culture medium in experiments with strain CEN.PK L-AA (16 h after incubation). The amounts of intracellularly produced L-ascorbic acid in chosen genetically modified yeast strains (12 and 72 h after the start of the experiment) were predominantly below 1 mg L -1 . The reactive nature of L-ascorbic acid makes optimisation of bioprocesses difficult and requires precise methodologies to detect the final amount and form of the analyte to further determine its bioavailability. Additional experiments with higher sugar concentrations and analyses, including mass spectrometry and enzyme activity assays, would provide the data needed to accurately assess the efficiency of vitamin C biosynthesis in given strains
Lactiplantibacillus plantarum tüvede ja aflatoksiin B1 vastastiktoime
(Eesti Maaülikool, 2023) Luik, Lisbeth; Andreson, Helena; Lutter, Liis
Hallitusseened on sagedased toiduainete saastajad, kuna viimased pakuvad hallituse arenguks sobivat kasvukeskkonda. Hallitusseened on võimelised produtseerima mükotoksiine, millest peamiseks toiduainete saastajaks on aflatoksiin, mis avaldab inimeste ja loomade tervisele mitmeid kahjulikke omadusi, näiteks põhjustab maksavähki. Efektiivseks meetodiks toksiini kontsentratsiooni vähendamisel toidus on kasutada bioloogilisi vahendeid nagu piimhappebaktereid, mis on võimelised toksiini endaga siduma. Kirjanduse andmetel on tuvastatud ka aflatoksiini poolt avaldatav mõju piimhappebakteritele, näiteks nende kasvule ja süsivesikute fermenteerimisprotsessile, mistõttu on oluline uurida toksiini ja piimhappebakterite vahelist toimet. Magistritöö eesmärk on nii teaduskirjanduse kui ka eksperimentaalse töö alusel anda ülevaade aflatoksiinidest, nende ohtlikkusest ja toksiini kontsentratsiooni vähendamise võimalustest toidus ning tuvastada aflatoksiin B1 (AFB1) ning erinevate Lactiplantibacillus plantarum tüvede omavaheline antagonistlik mõju. Töö raames teostati katsed hindamaks AFB1 mõju erinevate, leivajuuretistest isoleeritud, L. plantarum tüvede fermentatiivsetele omadustele ning selgitati, milline on erineva genotüübiga elus vs surmatud L. plantarum tüvede võimekus siduda AFB1. Selgus, et AFB1 ei avaldanud bakterite süsivesikute fermentatsioonile olulist mõju, kuid katse näitas, et algselt arvatud 5 tüve asemel võib tegemist olla hoopis 8 erineva tüvega. Kõik uuritud L. plantarum tüved (nii elus kui ka surmatud) sidusid efektiivselt (ligi 100%) AFB1. Võrreldes surmatud rakkudega sidusid AFB1 efektiivsemalt elusad rakud (p<0,001). Kokkuvõtteks võib öelda, et L. plantarum on efektiivne AFB1 siduja ning edasised uuringud on olulised tuvastamaks täpsemaid parameetreid ja keskkonnatingimusi, mille juures seondumine on efektiivseim.
Laktobatsillide antagonistik toime toidupatogeenide suhtes
(Eesti Maaülikool, 2018) Nappa, Anette; Songisepp, Epp; Andreson, Helena; Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia
Ka kokkuvõte on määratud kinniseks.
Leivajuuretistest isoleeritud Lactiplantibacillus plantarum tüvede fermentatiivsed omadused
(Eesti Maaülikool, 2023) Sahharov, Pavel; Andreson, Helena; Lutter, Liis
Leivajuuretises domineerivate piimhappebakteri liikide metaboolne aktiivsus, nt piimhappe tootmine, lenduvate ühendite süntees jm, mõjutab leivajuuretise omadusi ning seeläbi lõpptoote kvaliteeti. Viimastel aastakümnetel on levinud suundumus kasutada leivajuuretise fermenteerimisel defineeritud kooslusega starterkultuure, mis garanteerivad juuretise mikrobioota stabiilsuse ka mitmete juuretiste värskendamisetappide jooksul. Starterkultuuride kasutamine leivajuuretise fermentatsiooni algatamiseks eeldab aga põhjalikke teadmisi mikroobitüve metaboolsete omaduste ja koostoime kohta teiste juuretisele omaste mikroobitüvedega. Magistritöö eesmärk oli selgitada, millised on ühe Eestis tegutseva leivatööstuse leivajuuretistest isoleeritud piimhappebakter Lactiplantibacillus plantarum tüvede fermentatiivsed omadused. Töö raames hinnati kümne L. plantarum (n=10) tüve mõju leivajuuretiste omadustele 48-tunnise käärimise jooksul. Rukkileivajuuretis valmistati fermenteris ja kogu protsessi käigus jälgiti pH muutust ja CO2 teket. Enne fermenteerimist määrati lahustunud kuivaine sisaldus (Brix), tiitritav üldhappesus (TTA) ja vee aktiivsus. Pärast katsete lõppu teostati fermenteeritud juuretise biokeemilised analüüsid, kus määrati lisaks Brix, TTA ja vee aktiivsusele ka piim- ja äädikhape, etanooli sisaldus ning hinnati ka piimhappebakterite arvukust. Töö tulemustest võib järeldada, et L. plantarum A52 on kiire pH langetaja, aga aeglane CO2 tootja ning selle tüvega valmistatud leivajuuretis sisaldas suurimas koguses piimhapet, suurimas üldkontsentratsioonis happeid ja suures koguses etanooli. L. plantarum A71 on aeglane CO2 tootja, sellega valmistatud leivajuuretises oli Brix väärtuse muutus kõige väiksem võrreldes algväärtusega, kuid leivajuuretis sisaldas suurimas koguses etanooli. L. plantarum A38 arvukus oli võrreldes teiste tüvedega fermentatsiooni lõpuks madalaim, juuretise pH-d langetas ta aeglasemalt ja valminud leivajuuretis oli madalaima Brix väärtusega, samas oli see tüvi võimeline produtseerima suurimas koguses äädikhapet. Kokkuvõtteks, kõik uuritud L. plantarum tüved on sobilikud kandidaadid stabiilse ja kvaliteetse leivajuuretise tootmiseks. Erinevate tüvede kohta täheldati omadusi, mis võivad olla kasulikud soovitud näitajatega leiva saavutamiseks: L. plantarum A52 oli suurim piimhappe tootja, L. plantarum A38 oli suurim äädikhappe tootja ja L. plantarum A71 võimaldas saada suurima etanooli sisaldusega leivajuuretist.
Piimhappebakterite kooslus ja stabiilsus leivajuuretistes
(Eesti Maaülikool, 2022) Kuzina, Aljona; Andreson, Helena; Lutter, Liis
Leivajuuretis on piimhappebakterite ja pärmseentega kääritatud jahu-vee segu, mida laialdaselt kasutatakse leiva organoleptiliste omaduste tõstmiseks ja säilimisaja pikendamiseks. Leivajuuretise fermentatsiooni võib algatada mitmel viisil: spontaanse kääritamisega; emajuuretise või starterkultuuride kasutamisega. Leivajuuretise mikroobitüvede mitmekesisus ja stabiilsus sõltub erinevatest keskkonna- ja tehnoloogilistest parameetritest. Vaatamata sellele, et leivajuuretise mikrobiootat on maailmas palju uuritud, vajab traditsioonilisel viisil valmistatud rukkileivajuuretises sisalduv piimhappebakterite kooslus ja stabiilsus veel uurimist. Magistritöö eesmärk oli selgitada, milline on piimhappebakterite kooslus ja stabiilsus ühe Eestis tegutseva leivatööstuse leivajuuretistes. Nelja aastaaja jooksul mesofiilsest ja rukkikroovjuuretisest isoleeritud piimhappebakterid identifitseeriti API® 50 CH kit ja MALDI-TOF MS abil. Mikroobitüvede tuvastamiseks eraldati mikroobikultuuride DNA ning teostati ITS-PCR ja restriktsioonanalüüs piimhappebakterite genotüüpide uurimiseks. Leivajuuretistes tuvastati 8 piimhappebakteri liiki, kellest domineerivamaks liigiks osutus Lactiplantibacillus plantarum (55%). Klasteranalüüsi järgi jagunesid piimhappebakterid kahekümne kaheks genotüübiks. Kõige enam erinevaid genotüüpe esines III ja IV katseseeria rukkikroovjuuretises, mis on tõenäoliselt seotud tööstuse tootmisruumide temperatuuride kõikumistega. Võrreldes mesofiilse juuretisega osutusid rukkikroovjuuretises esinevad piimhappebakterid stabiilsemaks. Sama genotüübiga piimhappebaktereid tuvastati mõlemas leivajuuretises, mis näitab mikroobide ülekannet juuretiste vahel leivatööstuses. Leivajuuretistes osutus kõige stabiilseks piimhappebakteri liigiks L. plantarum. Piimhappebakterite genotüübi uuringust selgus, et kolm L. plantarum genotüüpi esines rukkikroovjuuretises stabiilselt läbi terve aasta ning viis vähemalt kahel aastaajal. Piimhappebakterite tüved püsisid leivajuuretistes stabiilsena vaatamata juuretise pidevale värskendamisele ja töötlemisele.
Teeseene lüofiliseerimine ja lüofiliseeritud teeseene kasutamine kombucha starterkultuurina
(Eesti Maaülikool, 2021) Abel, Maarja; Andreson, Helena
Kombucha jooki toodetakse ja tarbitakse aina enam, aga endiselt ei ole välja töötatud teeseene asemel starterkultuuri, mida oleks lihtsam säilitada, transportida ja doseerida. Kuna üksikutest mikroobidest valmistatud starterkultuuri abil ei ole võimalik saada autentsete omadustega kombucha jooki, siis võiks starterkultuuri valmistada lüofiliseeritud teeseenest. Magistritöö eesmärk on anda ülevaade teeseene süsteemist, selles esinevatest mikroobidest ja nendevahelistest suhetest, mikroobide ja bakteriaalse tselluloosi lüofiliseerimisest ning selgitada, kas ja kuidas mõjutab teeseene lüofiliseerimine selle kasutamist kombucha starterkultuurina. Lüofiliseeritud teeseene efektiivsuse hindamiseks starterkultuurina määrati bakterite, äädikhappebakterite ja pärmseente arvukus teeseenes, lüofiliseeritud teeseeneproovides ja lüofiliseeritud teeseente abil 14 päeva kääritatud jookides ning vaadeldi kääritatud jookide väliseid omadusi. Kõigis katseetappides kirjeldati isoleeritud mikroobide morfoloogiat ja identifitseeriti isoleeritud mikroobid. Lisaks uuriti erinevate krüoprotektorite (sahharoos, glükoos, galaktoos) mõju teeseenes esinevatele mikroobidele. Teeseene lüofiliseerimisel oli efektiivseim krüoprotektor sahharoos. Lüofiliseeritud teeseene mikroobide arvukus oli madalam (p < 0,05) kui algmaterjalis ehk tavalises teeseenes, kuid lüofiliseeritud teeseene abil kääritatud jookides osutus mikroobide arvukus kõrgemaks kui lüofiliseeritud proovides. Tulemustest järeldus, et mikroobide elujõulisus võis taastuda pärast lüofiliseerimisprotsessi. Kuna lüofiliseeritud teeseeneproovidega kääritatud jookides puudusid käärimise tunnused, siis jõuti selgusele, et lüofiliseeritud teeseen ei ole piisavalt efektiivne kombucha starterkultuurina kasutamiseks. Erinevates katseetappides õnnestus proovidest isoleerida ja identifitseerida vähe mikroobe, identifitseeritud mikroobide liigid olid varieeruvad ning selle tõttu ei ole identifitseerimistulemuste põhjal võimalik hinnata lüofiliseeritud teeseene kasutamise võimalikkust starterkultuurina. Töö raames kogutud andmeid ja uusi teadmisi saab kasutada tulevastes uurimistöödes kombucha starterkultuuri väljatöötamiseks.
Ternespiimapulbri mõju jogurti mikrobiootale, reoloogilistele ja organoleptilistele omadustele
(Eesti Maaülikool, 2020) Peri-Kudrin, Anna; Sats, Andres; Andreson, Helena
Ternespiim erineb oluliselt tavapiimast, just bioaktiivsete ühendite rohkuse tõttu. Ternespiimas leiduvad immuunglobuliinid ehk antikehad kaitsevad organismi paljude bakter- ja viirusnakkuste vastu ja tugevdavad immuunsüsteemi. Ternespiima paljudest kasulikest omadustest tingituna on huvi selle vastu kasvamas. Tänapäeval hindavad tarbijad funktsionaalseid tooteid, seega tuleks mõelda ternespiimapulbri kasutamisest lisandina näiteks jogurtis, et tõsta toote väärtust. Seda enam, et tavapäraselt näeb jogurti tehnoloogia ette kuivaine sisalduse tõstmist piimapõhise pulbri lisamisega. Kuna ternespiimas sisalduvad bioaktiivsed ühendid on termolabiilsed, siis tuleks ternespiimapulbrit lisada vahetult peale pastöriseerimist ja enne juuretise lisamist. Ternespiimapulbri lisamine võimaldab saada rikkaliku koostisega - kõrgema valgu, kuivaine, rasva, immuunglobuliinide, vitamiinide jne. sisaldusega jogurti. Käesoleva töö eesmärgiks oligi uurida ternespiimapulbri sobivust ja kasutamisvõimalusi jogurti valmistamisel. Töö eksperimentaalse osa kolmes korduskatses uuriti, kuidas ternespiimapulbri lisamine mõjutab jogurti tekstuuri, reoloogiat, organoleptikat ja mikrobiootat. Töö tulemustest selgus, et võrdluses täispiimapulbriga on ternespiimapulbri viskoossus madalam. Samas, ternespiimapulbri lisamine jogurti mikrobiootale märkimisväärset mõju ei avaldanud. Organoleptilisel hindamisel osutusid määrava tähtsusega faktoriteks jogurti tekstuur ja aroom. Kõrgema üldise hinnangu saavutas ternespiimapulbriga valmistatud jogurt. Kokkuvõtteks võib öelda, et ternespiimapulbri lisamine, eesmärgiga tõsta jogurti kuivaine sisaldust ja funktsionaalsust, on võimalik. Ternespiimapulbri kasutamine nii jogurtis kui ka teistes fermenteeritud piimatoodetes on vähe uuritud ja vääriks kindlasti täiendavat uurimist.
Vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) värskuse ja mikrobioloogilise kvaliteedi hindamine jahutatult säilitamisel
(Eesti Maaülikool, 2020) Lastik, Hanna; Andreson, Helena; Püssa, Tõnu
Vikerforell (Oncorhynchus mykiss) on äärmiselt kiiresti riknev oma kõrge niiskusesisalduse ning rikkaliku toitainete sisalduse tõttu. Peamiselt põhjustab vikerforelli riknemist just mikroobide elutegevus. Magistritöö eesmärk on nii teaduskirjanduse kui eksperimentaalse töö alusel anda ülevaade vikerforelli värskuse kaost ning mikrobioloogilisest kvaliteedist jahutatult säilitamisel, seda mõjutavatest faktoritest ning erinevatest kala värskuse hindamise meetoditest. Töö raames viidi läbi kaks katseseeriat erinevatest kalakasvandustest püütud vikerforellidega, mida säilitati aeroobses keskkonnas ning vaakumkeskkonnas temperatuuril 4 °C. Katseseeriate käigus määrati vikerforelli mikroobide üldarvud, pH väärtus, lenduva aluselise lämmastiku üldsisaldus ja lahustuva kuivaine sisaldus ning uuriti vikerforelli värskust uudse sensoriga kalaproovide kahenädalase säilitamisperioodi jooksul. Kõikidest proovidest koguti töö raames edaspidisteks võimalikeks uuringuteks 1,5 ml vikerforelli lihast tehtud homogenaati, mida säilitatakse -80 °C juures. Kokkuvõtteks leiti, et erinevate analüüside tulemuste põhjal püsis jahutatult vikerforell värskena 7 päeva ning riknes peale 14. säilitamise päeva. Erinevad vikerforelli värskuse analüüsimeetodid olid omavahel heas korrelatsioonis ning ühitisid ka mikrobioloogiliste analüüside tulemustega.

Sirvi

Sirvi 2. Magistritööd Autor "Andreson, Helena" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud