Andmebaasi logo

2. Magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2498

Sirvi

Sirvi 2. Magistritööd Autor "Allik, Abella" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Kasside välis- ja keskkõrvapõletike esinemine Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus 1.10.2018–1.10.2021
    (Eesti Maaülikool, 2022) Allik, Abella; Uri, Maarja; Kaart, Tanel
    Kõrvapõletik mõjutab 2-10% kassipopulatsioonist maailmas. Haigusprotsessis osalevad mitmed faktorid ning edukaks haldamiseks on vajalik kõikide tegurite identifitseerimine ja ravi. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikut külastanud kasside kõrvahaiguste levimus ning välja selgitada nende loomade haigustegurid ning ravimeetodid. Uuringuperioodi jooksul (01.10.2018 – 01.10.2021) kliinikut külastanud 4321 kassist 102 loomal esines kõrvasid kaasav probleem ehk kõrvahaiguse levimus oli 2,4%. Väliskõrvapõletiku tekitajatena identifitseeriti parasiitinfektsioon (otodektoos ja demodikoos), seeninfektsioon (dermatofütoos), obstruktiivne kõrvahaigus (polüüp, neoplaasia, kõrvavaigunäärme tsüstomatoos), ülitundlikkushäire (atoopiline dermatiit) ning autoimmuunhaigus (pemfigus). Ligi neljandikul patsientidest ei olnud otiidi algpõhjus identifitseeritud. Keskkõrvapõletik diagnoositi viiel patsiendil. Enamlevinumad kliinilised tunnused olid kõrvade sügelus (60,8%), kõrvanõre esinemine (71,6%) ning pea raputamine (35,3%). Kliinilisel läbivaatusel tuvastati koorikuid ja ekskoriatsioone (25,5%), alopeetsiat/hüpotrihhoosi (14,7%) ning valu või ebamugavustunnet kõrvade palpeerimisel (24,5%). Kõrvakanali erüteemsus ja turse esines vastavalt 22,5% ning 12,7% kassidel. Uudismoodustised leiti 31,4% kasside kõrvadest; neuroloogilised tunnused esinesid 18,6% uuringus osalenud loomadel. Kroonilised muutused kuulmekäigus, trummikiles ja keskkõrvas tuvastati vastavalt 15,7%; 9,8% ning 9,8% patsientidel. Bakteriaalne infektsioon esines 42,2% loomadel, leukotsüüdid tuvastati 32,4%; pärmseened 29,4% kasside kõrvanõre tsütoloogilises analüüsis. Raviskeemid koosnesid primaarse põhjuse ning sekundaarsete infektsioonide ravist. Sekundaarsete infektsioonide raviks kasutati lokaalseid preparaate, kõrvapuhastusvahendeid, sügelus- ja põletikuvastaseid ravimeid (prednisoloon, meloksikaam) ning süsteemseid antibiootikume (amoksitsilliin klavulaanhappega, klindamütsiin, marbofloksatsiin). Parasitaarsete infektsioonide ravivalikus oli täpilahus; dermatofütoosi korral süsteemne itrakonasool ja lokaalne enilkonasool; allergiliste haiguste korral glükokortikosteroidid, tsüklosporiin, tsetirisiin, oklatsitiniib ja allergeen-spetsiifiline immunoteraapia; pemfiguse korral prednisoloon. Obstruktiivse kõrvahaiguse ning keskkõrvapõletiku korral viidi 14 loomal läbi kirurgiline protseduur. Autor näeb uuringu kasulikkust loomaarstide töös Eestis ning vajadust tulevikus sarnaste parameetrite alusel uurida kasside populatsiooni laiemalt. Lisaks näeb autor tulevikus täpsema ravimeid ja nende efektiivsust võrdleva uuringu kasulikkust, kus hinnatakse konkreetsete toimeainete mõju patogeenidele ja haigusseisunditele.