1. Bakalaureusetööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/2488
Sirvi
Sirvi 1. Bakalaureusetööd Autor "Aav, Alice" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Kartuli-lehemädanikutekitaja Phytophthora infestans suguline paljunemine – epidemioloogilised tagajärjed(2013) Laane, Liis; Aav, Alice; Runno-Paurson, EveTomati- ja kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans, on mikroobne patogeen, kes kahjustab peremeestaimi nii kogu maailmas kui ka Eestis. Heades kasvutingimustes (niiske ja jahe) võib lehemädanik hävitada kõik kartulipealsed ja tekitada märkimisväärset saagikadu. Viimastel sajanditel on saanud lisaks vegetatiivsele paljunemisele ka võimalikuks patogeeni suguline paljunemine, mis võimaldab haigustekitajal varasemast veelgi laiaulatuslikumalt levida ja seetõttu pööratakse antud töös suurt tähelepanu sugulisele paljunemisele. Uurimistöö eesmärkideks oli anda põhjalik ülevaade Phytophthora infestansʼi 20. sajandi rändest, sugulise paljunemise esinemisest Euroopas ja selle mõjust haigusetekitaja epidemioloogiale ning hinnati võimalusi patogeeni leviku piiramiseks. Käesolevas töös kasutati varasemalt ilmunud võõrkeelseid retsenseeritud teadusartikleid ja valiti välja nii hiljuti ilmunud, kui ka vanemaid artikleid, mille andmeid omavahel oleks võimalik võrrelda. Käesolevas töös anti ülevaade Phytophthora infestansʼi 20. sajandi rändest. Toodi välja paarumistüüpide proportsiooni muutused Euroopas, kus selgus, et kui 1997. aastal korjatud isolaatide hulgas esines A2 paarumitüüpi vähesel määral ( ei esinenud näiteks Prantsumaal), siis 2007. aastaks esines see juba kõigil katses uuritud kartulipõldudel. Euroopas on täheldatud, et patogeeni populatsioonid muutuvad järjest laiaulatuslikumaks. Antud töös jõuti järeldusele, et patogeeni elutsüklis mängib kliima üsna suurt rolli ja erinevused patogeeni populatsioonide levikul Põhjamaades ning Euroopa soojemates maades on suured. Patogeen levib hästi 15-20 ˚C juures, kuid liiga kõrged temperatuurid >28 ˚C, pärsivad paljunemist. Autor hindas teoorias ka võimalusi patogeeni leviku piiramiseks. Toodi välja sertifitseeritud seemne kasutamine, sisse ostetud mugulate kontrollimine, fungitsiidide kasutamine õigeaegselt ja haiguskindlamate sortide kasutamine. Sugulist paljunemist on teadusartiklites palju käsitletud, kuid kuna patogeen iga aastaga järjest agressiivsemalt levib, siis vajadus sellele tähelepanu pöörata kasvab iga aastaga. Tehtud bakalaureusetööd saab kasutada Phytophthora infestansʼi, kui ühe suurimaid saagikaudsid põhjustava mikroobse patogeeniga tutvumiseks ja autor annab ka soovitusi, kuidas peaks tegutsema, et vältida patogeeni suuremat levikut ja nakkust ennetada.