Digivakk
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7037
Sirvi
Sirvi Digivakk Autor "Kalmus, Piret (koostaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Antibiootikumide kasutamise põhimõtted loomafarmides(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Piret (koostaja)Antibiootikumid on väga vajalik ravimirühm farmiloomade tervise ja heaolu säilitamisel, sest paljud haigused on põhjustatud erinevate mikroobide poolt. Antibiootikumide kasutamise üheks tõsisemaks kõrvaltoimeks on mikroobide antibiootikumiresistentsuse tekkimine. Resistentseks muutunud mikroobid võivad üle kanduda loomadelt inimestele kas keskkonna vahendusel või otsesel kokkupuutel. Seetõttu omab farmiloomade antibiootikumiravi suurt mõju ka inimeste tervisele. Farmerite ja loomaarstide üheks ülesandeks koostöös arstidega on ära hoida resistentsete mikroobide poolt põhjustatud tervisekahjud. Eesti Maaülikooli poolt välja töötatud ravijuhiste järgimine aitab kaasa antibiootikumide mõistlikule ja vajaduspõhisele kasutamisele. Ravijuhises kirjeldatakse bakternakkuse tekitajaid, ravi põhimõtteid ning tegevusjuhist haiguse avastamise järel.Kirje Kanade kõhulahtisus ja köha(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Piret (koostaja)Kanadel põhjustavad hingamiselundite haiguseid ja kõhulahtisust mitmed haigustekitajad. Haigestuda võivad nii tibud, munakanad kui broilerid. Kanade bakternakkused on peamiselt sekundaarsed, kus viirused ning parasiidid on eelnevalt kahjustanud hingamiselundite või soolestiku limaskesta ning bakterid saavad seejärel läbi kahjustatud limaskestade organismi tungida. Lindlate hügieeni korrashoid, söötade ja joogivee kvaliteedi tagamine ning lindude hea vastupanuvõime saavutamine on esmased võtted nakkussurve vähendamiseks. Eelsoodumuslikuks teguriks nakkushaiguste levikul on stress, mis võib olla põhjustatud nii järsust söödamuutusest, tihedast asustusest kui halvast lindla kliimast.Kirje Lehmade kinnisperioodiaegse udararavi juhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Piret (koostaja)Lehmad vajavad piisava pikkusega kinnisperioodi, mil udarakude taastub toimunud laktatsioonist ning piima tootvad rakud uuenevad. Selleks kulub keskmiselt kuus kuni kaheksa nädalat ja seetõttu loetakse optimaalseks kinnisperioodi pikkuseks 45-60 päeva. Laktatsiooni jooksul tekkinud udaranakkuste raviks kasutatakse kinnisperioodiaegset mastiidiravi pikatoimeliste antibiootikumidega (KAB). Pärast viimast lüpsi nisasse viidud antibiootikumid kõrvaldavad olemasoleva udaranakkuse ning tapavad mikroobid, kes tungivad udarasse kinnijäämise järgselt. Vältimaks uute udaranakkuste tekkimist kinnisperioodi, manustatakse pärast viimast lüpsi kõikidesse nisadesse vismutnitraati sisaldav suspensioon (nisasisene „kaitsekork“). Nisajuha kunstliku sulgemise eesmärgiks on udara kaitsmine keskkonnast tulevate bakterite eest kogu kinnisperioodi vältel. Lehma kinnijäämise eel tuleb otsustada, kas antibiootikumiravi tuleb kasutada karjas kõikidele lehmadele või saab seda teha ainult teatud lehmadele. Selline otsustamine aitab kaasa antibiootikumide kasutamise vähendamisele ja väldib mikroobide resistentsuse arenemist.Kirje Veise kliinilise udarapõletiku ravijuhis(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017) Kalmus, Piret (koostaja)Kliiniline udarapõletik on lehma ühe või mitme udaraveerandi kliiniliselt väljendunud põletik. Kliinilist udarapõletikku põhjustavad nisajuha kaudu udarasse tunginud bakterid. Udarapõletikku põhjustavad lisaks mitmetele eri bakteriliikidele ka seened ja mükoplasmad. Kliiniline udarapõletik avastatakse eelüpsil või automaatse seiresüsteemi kaudu.