Digivakk

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid
(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Vesiviljeluse õppetool, 2021) Hurt, Margo (koostaja); Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Vesiviljeluse õppetool
Levik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemere maadest Põhja-Skandinaaviani. Inimese kaasabil on liigi levik mitmes suunas laienenud. Jõevähi seisund on Euroopas viimase 150 aasta jooksul drastiliselt halvenenud, mille peapõhjusteks on vähikatku ja võõrvähiliikide levitamine. Eestis on jõevähk ainus põline vähiliik. Ta elab nii jõgedes, järvedes kui ka inimese poolt rajatud veekogudes. Praegu on teada Eestis rohkem kui 300 jõevähi leiukohta, kuid enamikes neist ei ole vähki kuigi arvukalt. Rohkem on vähiveekogusid Saaremaal ja Lõuna-Eestis.
Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid
(Eesti Loodusfoto, 2019) Kaldre, Katrin (koostaja); Hurt, Margo (koostaja); Paaver, Tiit (koostaja); Eesti Maaülikool
Levik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemerest Põhja-Skandinaaviani. Inimene on tema levikut laiendanud, viies selle liigi näiteks ka Briti saartele, kus teda varem polnud. Nimele vaatamata esineb jõevähk nii jõgedes kui järvedes. Eestis on ta praegu ainus vähiliik.