1. Bakalaureusetööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079
Sirvi
Sirvi 1. Bakalaureusetööd Autor "Agan, Ahto (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Hariliku saare (Fraxinus excelsior L.) järglaskatsete analüüs(Eesti Maaülikool, 2018) Pärnik-Pernik, Hanna-Liina; Drenkhan, Rein (juhendaja); Agan, Ahto (juhendaja); Metsakasvatus ja metsaökoloogiaJärvseljale rajati 2017. aasta kevadel kaks hariliku saare järglaskatseala (Haavametsa ja Liispõllu), kuhu istutati võrdluseks veel ka eksoot-saari (pensilvaania saar, mandžuuria saar, hiina saar). Hariliku saare seeme koguti Eesti viiest maakonnast 2014. ja 2015. aastal, mis pärines tervetelt ja haigussümptomitega emapuudelt, eksoot-saare emapuud olid terved. Katsealadele istutati 3175 hariliku saare ja 216 eksoot-saare katsetaime, koos puhvertaimedega istutati ca 4000 taime. Järglaskatse analüüsi mõte on testida erineva päritolu saare emapuude resistentsust saaresurma tekitaja Hymenoscyphus fraxineus vastu. Lisaks analüüsitakse emapuude järglaste kasvu ja ellujäämust päritolude kaupa. Täpseteks laborianalüüsideks koguti 17 haigussümptomiga saareproovi. Patogeeni tuvastamiseks kasutati saaresurma liigispetsiifilisi DNA primereid. Nendest 17nest proovist oli saaresurmaga nakatunud vaid kaks proovi, s.o pensilvaania saar ja hiina saar. Antud töös tehti hinnang saaretaimede kohta pärast esimest kasvusesooni. Kahel katsealal mõõdeti kokku 3175 katsetaime ning olulisi kõrguskasvu erinevusi hariliku saare keskmistes kõrgustes erinevat päritolu järglastel ei esinenud. Saaretaimede suremus peale esimest kasvusesooni oli mõlemal katsealal keskmiselt 2,7%. Liispõllul oli suremus 1,6% ja Haavametsas 4,2%. Haavametsa katsealal võis suurem suremus olla tingitud tihedast umbrohu kasvust. Samas oli Liispõllu katsealal kõrgem sümptomaatiliste taimede arv (4,4%) kui Haavametsa katsealal (4,1%), sest Liispõllu katsealal olid taimed kohati üle ujutatud. Peale esimest kasvusesooni võib märkida, et parima kasvuga harilikud saared pärinesid Järvamaalt ja Läänemaalt ning viletsama kasvuga olid Saaremaa ja Tartumaa päritolu saared. Antud töö tulemusena hetkel ei ole võimalik lõplikku hinnangut anda parima kasvu ja tervemat päritolu saare järglaste kohta, sest üks kasvusesoon on selleks liiga lühike.Kirje Hariliku saare (Fraxinus excelsior) tervislik seisund 20 aastat peale saaresurma tekitaja (Hymenoscyphus fraxineus) esmaleidu Eestis(Eesti Maaülikool, 2022) Toomik, Teodor Manivald; Agan, Ahto (juhendaja); Drenkhan, Rein (juhendaja)Käesolev bakalaureusetöö uurib Hariliku saare (Fraxinus excelsior) vanade puude ja järelkasvu taimede tervislikku seisundit Eestis. Hariliku saart on Eestis kahjustanud saaresurma tekitaja Hymenoscyphus fraxineus juba 20 aastat. Tegu on uurimusega, mis võrdleb 2021. aasta seireandmeid varasemate uurimustega, s.o. 2013. ja 2015. aasta andmetega, et teada saada, kui palju on tervislik seisund saare puistutes ajas muutunud. Välitööd teostati 2021. aasta augusti- ja septembrikuus Jõgeva-, Viljandi-, Pärnu- ja Läänemaal olevatel lageraie ja vanametsa proovitükkidel. Hinnati saarte vanade puude tervislikku seisundit ja loendati proovitükilt looduslikult uuenenud järelkasvutaimede tervislikku seisundit vastavalt hindamisklassidele. Töö tulemustes selgub, et lageraie ja metsa turbe all on sümptomaatiliste järelkasvu taimede osakaal muutunud 39% võrra väiksemaks võrreldes 2015. aasta andmetega. Sümptomaatilisi taimi oli kogu taimede hulgast 2015. aastal ja 2021. aastal vastavalt, 53 % ja 14 %. Tervete taimede osakaal sealjuures oli 2015. aastal 41% ja 2021. aastal 80%. Nii lageraie kui ka metsa turbe all kasvavate järelkasvupuude tervislik seisund on muutunud oluliselt paremaks võrreldes varasemate seire andmetega. Vanade puude tervislik seisund pole statistiliselt oluliselt muutunud. Edaspidi on plaanis hinnata puude seisundit 2-3 aasta tagant, mis annab võimaluse jälgida saarte tervislikku seisundi muutusi ajas.Kirje Rotstop® alusorganismi hiidkooriku ja uurea kasutamine hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) puistutes(Eesti Maaülikool, 2024) Oja, Tuuli; Drenkhan-Maaten, Tiia (juhendaja); Agan, Ahto (juhendaja)Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida juurepessu tõrjel kasutatavate Rotstopi ning uurea efektiivsust hariliku kuuse puistutes harvendusraie järgselt ning võrrelda varasemate tulemustega. Järvselja katsealal töödeldi kännud 2015. aasta juulis ning raie järgselt kolmekuulise viitega (raie toimus 2015. aasta märtsis) ja Järvamaa katsealal 2019. aastal vahetult peale raie teostamist. Märgistatud kändudelt ja puudelt koguti 2023. aasta sügisel kordusproovid ning analüüsiti qPCR meetodil hiidkooriku ja juurepessu esinemist. Järvselja katsealal oli hiidkooriku esinemine selgelt vähenenud (2017. aastal 26,7%, 2023. aastal 3,3%), juurepessu esinemine suurenenud (10,8%-lt 18,5%-ni), ent juurepessu analüüsitud proovide arv oli samuti erinev. Järvamaa katsealal tuvastati hiidkooriku esinemine 2019. aastal 2,6%, 2020. aastal 42,1% ja 2023. aastal 26,3% kändudest. Juurepessu esines 2019. aastal 2,5%, aastatel 2020 ja 2023 15,8% kändudest. Saadud tulemuste põhjal järeldati, et kändude töötlemine kolmekuulise ajalise nihkega ei mõjuta oluliselt juurepessu levikut. Rotstopiga vahetult peale raiet kände töödeldes on juurepessu levik puistus märkimisväärselt väiksem ja hiidkooriku levik suurem.Kirje Rotstop® preparaadi efektiivsuse hindamine juurepessu tõrjel jänesekapsa kasvukohatüübis 5 aastat pärast kändude töötlemist(Eesti Maaülikool, 2025) Karja, Lisanna; Drenkhan-Maaten, Tiia (juhendaja); Agan, Ahto (juhendaja); Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolKäesoleva töö eesmärk oli analüüsida jänesekapsa kasvukohatüübis, hariliku kuuse puistutes Rotstop preparaadi efektiivsust viis aastat peale kändude töötlemist ja harvendusraie teostamist. Lisaks uuriti eelneva mädaniku esinemise ning juurepessu ja hiidkooriku osakaalude omavahelist seost töödeldud ja töötlemata kändudes. Katsealadelt kogutud saepuruproovidest (N=390) analüüsiti hiidkooriku (P. gigantea) ja juurepessu (Heterobasidion spp.) olemasolu ja esinemissagedust. Katsealade keskmisena oli juurepessuga nakatunud 31% (N = 121) ning hiidkooriku esinemissagedus oli 5,4% (N = 21) kändudel. Rotstopiga töödeldud kändudes (N=193) oli hiidkooriku keskmine nakatumise osakaal 7,7% (N=15) ja juurepessul 26% (N=50) ning kontrollkändudes (N=197) oli hiidkooriku osakaal 3% (N=6) ja juurepessu osakaal 36% (N=71). Statistilises analüüsis selgus, et juurepessu ja hiidkooriku olemaolu ei mõjuta mädaniku esinemist kändudes. Juurepessul puudus statistiliselt oluline seos (p>0,05) ning hiidkoorikul oli statistiliselt oluline seos (p<0,05), kuid R² väärtus viitas äärmiselt nõrgale seosele. Töö tulemuste põhjal saab väita, et Rotstop preparaadi kasutamine vähendab juurepessu olemasolu võrreldes töötlemata kändudega, kuid mitte märgatavalt. Töödeldud kändudes esineb juurepessu keskmiselt 10% vähem kui kontrollkändudes. Töö tulemuste põhjal saab järeldada, et biopreparaat Rotstop ei olnud piisavalt efektiivne juurepessu tõrjel, kuid preparaadiga kändude töötlemine omab mingil määral tõrje efektiivsust ning tõrje efektiivsus sõltub paljudest erinevatest teguritest.Kirje Rotstop® preparaadi efektiivsuse hindamine juurepessu tõrjel sinilille ja naadi kasvukohatüübis 5 aastat pärast kändude töötlust(Eesti Maaülikool, 2025) Medvedev, German; Drenkhan-Maaten, Tiia (juhendaja); Agan, Ahto (juhendaja); Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolKäesoleva töö eesmärk oli analüüsida Rotstop biopreparaadi efektiivsust harvendusraie järgselt viis aastat pärast kändude esmatöötlust sinilille ja naadi kasvukohatüübis. Bakalaureusetöö raames koguti kümnelt katsealalt 342 proovi, millest 175 olid kogutud kontroll kändudelt ja 167 Rotstop preparaadiga töödeldud kändudelt. Tulemustest selgus, et juurepessu esines 5 aastat hiljem keskmiselt 32% kontroll ja 25% töödeldud kändudes, samas kui hiidkooriku osakaal oli 11% kontroll ja 15% töödeldud kändudes. ANOVA analüüs ei näidanud statistiliselt olulist erinevust juurepessu ja hiidkooriku osakaalude vahel kontroll ja Rotstopiga töödeldud kändudes. Kuigi hiidkooriku osakaalu erinevus oli lähedal olulisusele (P = 0,08). Analüüsiti seoseid eelneva mädaniku levikuga kändudel ning leiti, et mädaniku osakaal selgitab 26,8% juurepessu ja 0,75% hiidkooriku esinemisest kändudes. Käesoleva töö tulemustest järeldati, et Rotstop preparaadiga kändude töötlemise efektiivsus on kasinam juhul kui kändudel esineb mädanikku. Rotstopi tõhusama toime tagamiseks tuleb preparaati kasutada kohe pärast raiet tervetel kändudel ning eelistada tuleks kohalikke hiidkooriku tüvesid, mis võiks tagada efektiivsema tõrje tulemuse.