Andmebaasi logo

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Autor "Agan, Ahto" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    Kirje
    Hariliku saare (Fraxinus excelsior L.) järglaskatsete analüüs
    (Eesti Maaülikool, 2018) Pärnik-Pernik, Hanna-Liina; Drenkhan, Rein; Agan, Ahto; Metsakasvatus ja metsaökoloogia
    Järvseljale rajati 2017. aasta kevadel kaks hariliku saare järglaskatseala (Haavametsa ja Liispõllu), kuhu istutati võrdluseks veel ka eksoot-saari (pensilvaania saar, mandžuuria saar, hiina saar). Hariliku saare seeme koguti Eesti viiest maakonnast 2014. ja 2015. aastal, mis pärines tervetelt ja haigussümptomitega emapuudelt, eksoot-saare emapuud olid terved. Katsealadele istutati 3175 hariliku saare ja 216 eksoot-saare katsetaime, koos puhvertaimedega istutati ca 4000 taime. Järglaskatse analüüsi mõte on testida erineva päritolu saare emapuude resistentsust saaresurma tekitaja Hymenoscyphus fraxineus vastu. Lisaks analüüsitakse emapuude järglaste kasvu ja ellujäämust päritolude kaupa. Täpseteks laborianalüüsideks koguti 17 haigussümptomiga saareproovi. Patogeeni tuvastamiseks kasutati saaresurma liigispetsiifilisi DNA primereid. Nendest 17nest proovist oli saaresurmaga nakatunud vaid kaks proovi, s.o pensilvaania saar ja hiina saar. Antud töös tehti hinnang saaretaimede kohta pärast esimest kasvusesooni. Kahel katsealal mõõdeti kokku 3175 katsetaime ning olulisi kõrguskasvu erinevusi hariliku saare keskmistes kõrgustes erinevat päritolu järglastel ei esinenud. Saaretaimede suremus peale esimest kasvusesooni oli mõlemal katsealal keskmiselt 2,7%. Liispõllul oli suremus 1,6% ja Haavametsas 4,2%. Haavametsa katsealal võis suurem suremus olla tingitud tihedast umbrohu kasvust. Samas oli Liispõllu katsealal kõrgem sümptomaatiliste taimede arv (4,4%) kui Haavametsa katsealal (4,1%), sest Liispõllu katsealal olid taimed kohati üle ujutatud. Peale esimest kasvusesooni võib märkida, et parima kasvuga harilikud saared pärinesid Järvamaalt ja Läänemaalt ning viletsama kasvuga olid Saaremaa ja Tartumaa päritolu saared. Antud töö tulemusena hetkel ei ole võimalik lõplikku hinnangut anda parima kasvu ja tervemat päritolu saare järglaste kohta, sest üks kasvusesoon on selleks liiga lühike.
  • Pisipilt
    Kirje
    Hariliku saare (Fraxinus excelsior) tervislik seisund 20 aastat peale saaresurma tekitaja (Hymenoscyphus fraxineus) esmaleidu Eestis
    (Eesti Maaülikool, 2022) Toomik, Teodor Manivald; Agan, Ahto; Drenkhan, Rein
    Käesolev bakalaureusetöö uurib Hariliku saare (Fraxinus excelsior) vanade puude ja järelkasvu taimede tervislikku seisundit Eestis. Hariliku saart on Eestis kahjustanud saaresurma tekitaja Hymenoscyphus fraxineus juba 20 aastat. Tegu on uurimusega, mis võrdleb 2021. aasta seireandmeid varasemate uurimustega, s.o. 2013. ja 2015. aasta andmetega, et teada saada, kui palju on tervislik seisund saare puistutes ajas muutunud. Välitööd teostati 2021. aasta augusti- ja septembrikuus Jõgeva-, Viljandi-, Pärnu- ja Läänemaal olevatel lageraie ja vanametsa proovitükkidel. Hinnati saarte vanade puude tervislikku seisundit ja loendati proovitükilt looduslikult uuenenud järelkasvutaimede tervislikku seisundit vastavalt hindamisklassidele. Töö tulemustes selgub, et lageraie ja metsa turbe all on sümptomaatiliste järelkasvu taimede osakaal muutunud 39% võrra väiksemaks võrreldes 2015. aasta andmetega. Sümptomaatilisi taimi oli kogu taimede hulgast 2015. aastal ja 2021. aastal vastavalt, 53 % ja 14 %. Tervete taimede osakaal sealjuures oli 2015. aastal 41% ja 2021. aastal 80%. Nii lageraie kui ka metsa turbe all kasvavate järelkasvupuude tervislik seisund on muutunud oluliselt paremaks võrreldes varasemate seire andmetega. Vanade puude tervislik seisund pole statistiliselt oluliselt muutunud. Edaspidi on plaanis hinnata puude seisundit 2-3 aasta tagant, mis annab võimaluse jälgida saarte tervislikku seisundi muutusi ajas.
  • Pisipilt
    Kirje
    Ülevaade fosforiidi varudest, kasutamisest ja kaevanduste rekultiveerimisest Eestis
    (2013) Agan, Ahto; Jäärats, Andres
    Töö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti fosforiidivarude paiknemisest, suurusest, kaevandamise võimalikkusest tulevikus ja seni olemasolevate kaevanduste rekultiveerimise tulemustest. Ülevaate saamiseks tutvusin erialase kirjandusega ning erinevate ajaleheartiklitega, mis arutlesid kaevandamise üle. Fosforiiti kasutatakse enamasti fosforväetiste tootmiseks, kuid ka näiteks Coca-Cola karastusjoogis ja liitiumakudes. Eestis hakati fosforiiti tootma eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel pärast seda, kui Kaubandus- Tööstusministeerium oli 31. märtsil 1921 andnud osaühisusele “Eesti Vosvoriit” loa hakata kaevandama fosforiiti Ülgasel, kuhu rajati allmaakaevandus. Kaevandamine jätkus ööni vastu 5. detsembrit 1938. Kokku koos passiivsete tarbevarude ja prognoosvarudega, on Eesti fosforiidivarude suuruseks 11 miljardit tonni. Eestis asub Euroopa suurim fosforiidimaardla-Rakvere, mille varudeks on ligi 3 miljardit tonni fosforiiti. Samuti on Eestis Euroopa suurimad fosforiidivarud. Hetkel ainsa kaevanduse- Maardu, rekultiveerimisel on andnud kõige paremaid tulemusi kask ja harilik mänd. Suurimateks probleemideks fosforiidi kaevandamisel on tekkivad kaevandamise jäägid, eelkõige iseeneslikult süttiv diktüoneemaargilliit ja tekkiv põhjavee alanduslehter, mis kuivendaks ära mitmed Pandivere kõrgustiku põhjaveekihid. Hetkel kaevandamist toimuma ei hakka, kuna puuduvad piisavad tehnoloogiad jäätmete ladustamiseks, fosforiidi rikastamiseks ja ohutuks kaevandamiseks.