Andmebaasi logo

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Autor "Agan, Ahto" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Ülevaade fosforiidi varudest, kasutamisest ja kaevanduste rekultiveerimisest Eestis
    (2013) Agan, Ahto; Jäärats, Andres (juhendaja)
    Töö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti fosforiidivarude paiknemisest, suurusest, kaevandamise võimalikkusest tulevikus ja seni olemasolevate kaevanduste rekultiveerimise tulemustest. Ülevaate saamiseks tutvusin erialase kirjandusega ning erinevate ajaleheartiklitega, mis arutlesid kaevandamise üle. Fosforiiti kasutatakse enamasti fosforväetiste tootmiseks, kuid ka näiteks Coca-Cola karastusjoogis ja liitiumakudes. Eestis hakati fosforiiti tootma eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel pärast seda, kui Kaubandus- Tööstusministeerium oli 31. märtsil 1921 andnud osaühisusele “Eesti Vosvoriit” loa hakata kaevandama fosforiiti Ülgasel, kuhu rajati allmaakaevandus. Kaevandamine jätkus ööni vastu 5. detsembrit 1938. Kokku koos passiivsete tarbevarude ja prognoosvarudega, on Eesti fosforiidivarude suuruseks 11 miljardit tonni. Eestis asub Euroopa suurim fosforiidimaardla-Rakvere, mille varudeks on ligi 3 miljardit tonni fosforiiti. Samuti on Eestis Euroopa suurimad fosforiidivarud. Hetkel ainsa kaevanduse- Maardu, rekultiveerimisel on andnud kõige paremaid tulemusi kask ja harilik mänd. Suurimateks probleemideks fosforiidi kaevandamisel on tekkivad kaevandamise jäägid, eelkõige iseeneslikult süttiv diktüoneemaargilliit ja tekkiv põhjavee alanduslehter, mis kuivendaks ära mitmed Pandivere kõrgustiku põhjaveekihid. Hetkel kaevandamist toimuma ei hakka, kuna puuduvad piisavad tehnoloogiad jäätmete ladustamiseks, fosforiidi rikastamiseks ja ohutuks kaevandamiseks.