Andmebaasi logo

1. Bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttp://hdl.handle.net/10492/7079

Sirvi

Sirvi 1. Bakalaureusetööd Autor "Aan, Aare" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8
  • Pisipilt
    Kirje
    Atrade kinemaatika katsestendi eskiisprojekt
    (2012) Prost, Hendrik; Aan, Aare
    Saha kinemaatika ja kivikaitse katsetamiseks ning tulemuste mõõtmiseks on erinevaid võimalusi. Antud töös käsitletakse kahte võimalikku lahendust: kett-taliga ning hüdroajamiga. Hüdroajam tagab parema saha liikumise reguleeritavuse, täpsema jõu mõõtmise ning tera siirde registreerimise. Kett-tali ajamiga katsestend osutub kompaktsemaks, millel väiksem materjali kulu ning maksumus. Mõlemad katsestendi lahendused pakuvad võimalust katsetada sahku Kverneland ning Lemken. Antud töö tulemusena pakub töö autor välja hüdroajamiga katsestendi, midavõiks tuevikus kasutada atrade kinemaatika ja kivikaitsete uurimisel. Stendi tehnilised joonised on toodud lisades. Enne katsestendi ehitamist tuleb veel teostada mahukad tugevusarvutused ning kasutada selleks ka arvutiprogramme (FEMAP, CAE). Kuna saha liikumine tekitab raamis erinevaid momente ning väändeid, tuleb arvestada suurte varuteguritega, samas ei tohi viia raami omahinda liialt kalliks. Hüdroajami projekteerimisel peab teostama täiendavad arvutused ning uurima kataloogidest sobivaid komponente. Juhtsiinide puhul tuleb kasutada kataloogides pakutavat arvutusmetoodikat ning leida sobivad juhtsiinid koos kelkudega. Jõu ja siirde registreerimiseks tuleb leida sobivad andurid ning need arvutiga integreerida, et oleks tagatud andmete sujuv jälgimine ning töötlemise võimalus.
  • Pisipilt
    Kirje
    Pinnasepuur Echo EA-410 eskiisprojekt
    (Eesti Maaülikool, 2017) Pahla, Kristo; Aan, Aare; Põllumajandus- ja tootmistehnika
    Ehitusregistri andmetel lubati 2016.aastal kasutusse 4732 uut eluruumi, see on 763 eluruumi rohkem kui aasta varem. Eesti ehitusettevõtted ehitasid 3% rohkem kui eelneval aastal. Viiendat aastat järjest kasvas uute eluruumide arv. Eluruumide arvu kasv suurendab piirdeaedade rajamise vajadust. Lõputöö käsitleb pinnasepuur Echo EA-410 seadme tootearendust ja täiustamist, eesmärgiga seadmel esinevate puuduste väljatoomist ja parendamist. Töö koostamisel on konsulteeritud kahe spetsialisti arvamusega, kes kasutavad antud masinaid igapäevaselt. Teostatud on turuanalüüs olemasolevate lahenduste ja seadmete parameetrite võrdlemiseks. Tulemusena on välja toodud seadmete eelised ja puudused. Järgnevalt teostati Echo EA-410 põhjalik ülevaade seadmel esinevatest puudustest. Peamisteks probleemseteks kohtadeks on väljundvõlli seiskamise puudus ning käepidemete nõrkus ja ebamugavus. Reduktori seiskamiseks on välja pakutud kaks lahendust. Käepideme puuduste kõrvaldamiseks projekteeriti konstruktsioon ühes tükis ning asendati olemasolev gaasihoob kahe teisega. Lõputöös püstitatud eesmärk sai täidetud. Antud seadmel esinevad puudusetele pakuti välja lahendused ning sobivuse korral need rakenduvad.
  • Pisipilt
    Kirje
    Pneumosõiduki astmevaba jõuülekande projekt
    (2016) Türk, Kristjan; Aan, Aare
    Bosch Aventics korraldab igal aastal tehnika erialade tudengitele võistlust „International Aventics Pneumobile Competition“, mille jaoks ehitab MTÜ Tehnikaüliõpilaste Selts juba kolmandat aastat võistlusmasinaid. Bakalaureusetöö eesmärk on MTÜ Tehnikaüliõpilaste Seltsi projekti „Pneumobiil 2016“ raames Technics 2 pneumobiili ülekandemehhanismi projekteerimine. Töös kasutatakse Marten Noorema poolt konstrueeritud pneumoradiaalmootori katsetuste põhjal kogutud andmeid. Mootori katsetuste ja selle mehhanismi kinemaatilise analüüsi põhjal projekteeriti ning konstrueeriti käesoleva töö raames muutuva jõuõlapikkusega mehhanism, mis võimaldab ülekandesuhet astmevabalt muuta. Pärast ülekandemehhanismi koostamist seadistati mehhanism tööle Enrgiakasutuse õppekava magistrandi Gert Truu poolt, kasutades selleks Audrino Uno arendusplaati. Technics 2 võistlussõiduki katsetamine lõppes jõuõla mehaanilise rikkega, mis oli põhjustatud jõuõla tikkpoltide aladimensoneerimisest, valesti valitud materjalist ning tikkpoltide keermestuse ebatäpsusest.
  • Pisipilt
    Kirje
    Raalprojekteerimise tarkvara Solid Edge FEM paketi juhend iseseisvaks tööks
    (Eesti Maaülikool, 2018) Tsõganov, Mihhail; Aan, Aare; Biomajandustehnoloogiad
    Programmi Solid Edge Simulation juhendid ja õppematerjalid on enamasti võõrkeelsed ja hetkel puudub eestikeelne juhend. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on luua tarkvarale Solid Edge Simulation eestikeelne juhend iseseisevaks tööks. Antud tarkvaraga on võimalik teha erinevaid tugevusarvutis kui ka soojusjuhtivuse arvutusi. Antud arvutused aitavad inseneridel jõuda kiiremini vastupidavale ja optimaalsemale tulemuseni oma töös. Töö lisades on kaks samm-sammulist harjutusülesannet. Esimene on koostu tugevusarvutuse ja teine on soojusjuhtivuse kohta. Lisaks on tehtud abistavad videod mudeli koostamisest, mille kättesaadavus on näidatud töö kasutatud kirjanduse loetelus.
  • Pisipilt
    Kirje
    Raalprojekteerimise tarkvara Solid Edge modelleerimisjuhend iseseisvaks tööks
    (2016) Pihlo, Kristjan; Aan, Aare
    Raalprojekteerimise programmi Solid Edge juhendid ja õppematerjalid on enamasti võõrkeelsed ning puuduvad asjakohased eestikeelsed juhendid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli luua raalprojekteerimise tarkvara Solid Edge pindmodelleerimist hõlmav eestikeelne juhend. Kuna pindmodelleerimist võib pidada modelleerimist edasijõudnu tasemel, siis töös ei käsitletud programmi algteadmisi puudutavaid käsklusi. Kõik pindmodelleerimist hõlmavad käsklused on töö sisus grupeeritud nelja suuremasse peatükki, kus kõikide käskluste kohta on antud ülevaatlik tööpõhimõte ning vajadusel ka joonis käskluse kasutamise kohta. Töö lisades on 12 samm-sammulist harjutusülesannet, kus on rakendatud töö sisus käsitletud käskluste kasutamist reaalse mudeli loomise näol. Lisaks on koostatud abistavad videod mudeli koostamiseks, millede kättesaadavustele on viidatud töö kasutatud kirjanduse loetelus.
  • Pisipilt
    Kirje
    Ralliauto Lada S1600 sõltumatu tagasilla vedrustuse eskiisprojekt
    (Eesti Maaülikool, 2017) Õunpuu, Janno; Aan, Aare; Põllundus- ja tootmistehnika
    Antud töö eesmärk püstitati, kuna lähtesõidukil, ralliautol Lada S1600, taheti parandada sõiduomadusi sh. juhitavust, kiirendamist ja teepinna konarluste põhjustatud löökkoormustele vastupidavust. Töö eesmärgiks seati projekteerida ralliautole LADA S1600 hetkel olemasoleva sõltuva tagasilla lahenduse asemel uus sõltumatu tagasilla lahendus. Töö käigus tutvustati erinevaid tagasilla vedrustuste lahendusi, tutvustati hetkel lähtesõidukil esinevat tagasilla vedrustuse süsteemi ning seejärel pakuti välja võimalik uus tagasilla vedrustuse süsteem. Tulemus tugineb puhtalt teoorial ning hetkel ei ole projekteeritud uus vedrustuse lahendus praktilist kasutust leidnud. Lähitulevikus on plaan antud eskiisprojekt ellu viia.
  • Pisipilt
    Kirje
    ReLaDe magnetiliste nanoosakeste kogumise teostatavuse uuring
    (Eesti Maaülikool, 2017) Elmet, Martin; Aan, Aare; Venta, Rainis
    Tänapäeva tarbimisühiskond on väga kiiresti muutuv ja pidevalt edasi arenev. Moodsalt elamine nõuab väga palju ressursse ja seetõttu on väga palju hakatud asju taastöötlema ja taaskasutama, mis on väga aktuaalne teema. Antud töö aitab loodetavasti tulevikus ressursse säästa. Lõputöö käsitlebki nanoosakestest pesuaine taaskogumist pesumasina reoveest, mis võimaldab säästa pesumasinate pesuainet ning samas on ka selle reovesi puhtam. Sääst tuleb nanoosakeste taaskasutamise võimest. Peamine probleemi käsitlus on 30-100 nm suuruste superparamagnetiliste raudoksiidosakeste (ReLaDe osakesed) kogumine pesumasina reoveest. Kirjanduslike allikate põhjal sai tehtud ülevaade erinevatest potentsiaalsetest nanoosakeste kogumise meetoditest. Töö tulemusel sai leitud mitu uudset metoodikat ja tehnoloogiat, mille abil võiks käsitletud osakesi püüda. Antud tööle on võimalik teha ka jätku-uuring ja eksperimentaalne osa.
  • Pisipilt
    Kirje
    Tagaroopsaha projekt
    (Eesti Maaülikool, 2019) Otsatalo, Toomas; Aan, Aare
    Koostatud bakalaureusetöö on masinaehituslik projekt, mille eesmärgiks on töötada välja põllumajandusliku väiketraktori tagarippsüsteemile haagitav tagaroopsahk. Olulisteks alameesmärkideks on tagaroopsaha hõlma optimaalseima kuju ning hõlma hüdraulilise pööramislahenduse konstrueerimine. Töö käigus viidi läbi turu-uuring Eesti tootjate osas, selgitamaks välja sarnaste toodetavate tagaroopsahkade omadused. Projekteeritava tagaroopsaha konstruktsiooni väljatöötamiseks koostati lähteülesanne. Bakalaureusetöö sisulises osas teostati arvutused hõlma kuju disainimiseks, tugevusarvutused pöördtelje, raami ja teiste detailide dimensioneerimiseks ning teostati hüdrosilindrite valik. Tagaroopsaha mugavaks haakimiseks ja kasutamiseks on sahale lisatud statsionaarsed veosõrmed ja toetusjalg. Töö koostamise käigus asuti seisukohale, et optimaalseim hõlma lõiketera lõikenurk pinnase ja lume lõikamiseks on 45o . Pinnase profileerimisel ja lumetõrjel on hõlma sobivaim haardenurk 45o . Töö koostamise käigus kirjeldati hõlma hüdraulilise pööramise realiseerimise probleemi ning otsiti sobivat lahendust. Tagaroopsaha hõlma pööramiseks 280o ulatuses, et tagada võimalus tagaroopsahka kasutada traktori edasi- ja tagasiliikumisel, konstrueeriti hõlma pööramissilindri korpuse kinnituspunkti nihutamiseks vastav mehhanism. Lahendus võimaldab hõlma lihtsalt ja mugavalt pöörata. Töö tulemusena töötati välja universaalse tagaroopsaha konstruktsioon, mis laiendab oluliselt põllumajandustraktori kasutusvõimalusi ning esitatakse soovitused tagaroopsahaga töötamise viiside kohta.